Põhineb Nicolai Lilin´i samanimelisel, väidetavalt autobiograafilisel, romaanil, aga vähemalt film oli küll nii filmilike käikudega, et kahtlus tõe ja väljamõeldise vahel jääb. Tegevuspaik on huvitav - selleks see väike vene sõjaväekontrolli all olev Transnistria ja tegelasteks vargad, kunagi Siberist euroopa suunas küüditatud pered ja klannid, kes järgivad siiani lausa imepäraselt humaanseid vargaseadusi ning elavad vaid selleks, et endast nõrgemaid kaitsta. Paistab, etlinalugu tõi maailma kõnepruuki sõna urka, kuid selle mõõnutatud versiooni, sest Lilin on urkad muutnud õilsateks siberi röövliteks, kes narkootikume ei puutu, lapsi ja naissi austavad ja elavad Jeesuse Kristuse näpunäidete järgioma robinhoodilikku röövlielu. Nemad, ehk urkad, on head pätid ja kõik teised halvad. Nende kogu keha katvad vanglatätoveeringud on õiged, teistel väärad.
Ei tea. Ei saanud ikka ma kuidagi ümber nendest üllatest kriminaalidest, kaunishingedest nugade ja tulirelvadega, kes ise venelastena ei salli vene võimu Transnistrias ning kes püüavad jätta muljet justkui mõnest aastasadu omi traditsioone austavast klannist, kuigi loogika ütleb, et kasakad peaks käsikäes venkudega kohalikus ruumis julmusi kordasaatma ning vaevalt saab üks platnoide kogukond nii värvikalt õitseda. Aga eks kirjanik vast ikka tahtis oma peret puhtamaks pühkida ja veeratada krimisüüd kohalike ja sissesõitnud kantpeade kaela. Labane stoori ausatest pättidest. 1,5/5
Mõned päris pätid.
No comments:
Post a Comment