Wednesday, July 11, 2012

Diablo III

Kaksteist pikka aastat pidid Blizzardi madin-rollikate austajad kannatlikud olema ja World of Warcrafti eest maksma. Nüüd viimaks on kaua tehtud kaunike kolmas Diablo mäng viimaks igal pool - isegi Prisma riiulis - olemas. Pikk ootamine tegi aga asja hoopis hullemaks ning praktiliselt kõik mängijad on leidnud asju, mis nende mänguelamust murendavad. Labiilse loo tarbeks valib mängija endale tegelase kas barbari, munga, deemoniküti, võluri või mingi voodoo peletise vahel. Seejärel jookstakse tegelasega metsa ja klikitakse nii kaua vastaste peal, kuni sõrmed otsast kukuvad või kollid surma saavad. Kokku on seda n-ö metsa nelja peatüki jagu, igal peatükil oma asukohad, vastased ja bossid. Igal klassil on omad võimed ja spetsiaalsed energiad nende rakendamiseks. Kõiki klasse on lõbus ja huvitav avastada, aga mängu muu kvaliteet kisub kulmu kortsu.

Diabloga tuleb kaasa terve vankrikoorem probleeme. Mängu vaatevinklist olulisim: lugu on tobe ja igav. Mängija progresseerub lineaarset läbi nelja järjest keerukama raskusastme ning raskuskurvi kasv on eksponentsiaalne. Esmalt mängitakse lugu läbi Normal raskusastmel, siis Nightmare, siis Hell ja viimaks Inferno. Keskmine mängija jõuab alles eelviimase raskusastme ajaks maksimaalse levelini (60) ja alles siis tegelik mäng algab. Selle aja peale peab olema klass peensusteni selge, aga veelgi olulisem: mängija varustus peab olema võimalikult hea. Ning siit tuleb pikemalt mängijate teine suurim probleem: grind. Vastased pillavad igasugu varustust, aga absoluutselt kõik sellest tekitatakse suvandigeneraatoriga. Ehk siis, mängus ei pruugi kohata mitte ühtegi identset eset. Kahjuks tähendab see, et ainult üks ese sajast, mida mängija üles korjab, on tema jaoks midagi väärt. Aga mis teha, kui pole päevas 30 tundi aega mängida ja loota nende heade esemete kukkumise peale? Blizzard tuleb appi. Esimest korda on mängus sees WoW laadi oksjonimaja, kus igaüks saab oma leitud varustust müüa. Kas siis enampakkumisega või otsehinnaga välja osta. Ent on mindud veel samm kaugemale. Nüüd on olemas ka eraldi päris rahaga töötav oksjonimaja. Jah, iga mängija võib näiteks oma PayPal konto mänguga ühendada ja loota, et keegi ostab tema leitud +1 damage maagilise nuia kolme euroga ära. Blizzard kasseerib iga tehingu pealt tubli kopika, seega nemad ei kaota mitte midagi.

Diablo probleemidest võiks terve Trashi hea ajaveebi täis kirjutada. Või nagu Nux vahest ütleb, terve interneti täis kirjutada. Ning ehkki kõik vinguvad ühe või teise asja kallal, siis miskipärast nad kõik jätkuvalt mängivad seda pooltoorest toodet. Iga õhtu.

4 comments:

Robi said...

Olger postitas mulle feissaris siukese lingi, mis ilusti seletab lahti mängu vead. 100 punkti detailset kriitikat.

http://eu.battle.net/d3/en/forum/topic/4902182415?page=1

Diablo pea probleem on nii nimetatud "Game designer - Jay Wilson, kes siis on teinud mängu oma tunnete järgi. Samas mängiaid ka aina väheneb. DOA.

http://www.cinemablend.com/games/Diablo-3-Player-Count-Drops-Big-Time-Consumers-Fed-Up-44005.html

Kalmsten said...

Single player pidi jah olematu väärtusega olema...Blizzardi onud esinesid vahepeal isegi huvitava avaldusega, et "See (D3) polegi üldse single player mäng - pole kunagi olnudki"...ekstaole.

Aga...Ma natuke party-maidinat katsusin ja tundus täitsa lõbus Hns olevat. Mitte küll 60-jevri-lõbus, aga nii ...10-jevri-lõbus...

Metsavana said...

Hakkasin sellepeale hoopis Colonization Ite mängima.

Anonymous said...

Kas keegi lolli on mänginud?
Seal pidi nii olema et kui oled lolliks läinud siis enam tagasi ei saagi. Mine või lolliks.