The Horseman

The Horseman - Steven Kastrissios 2008

Tõsine töömees saab teada, et tema tütar on enne surma narkootikumide saamise eesmärgil mänginud pornofilmis ning seni vaikselt elanud tagasihoidlikul tüübil hakkab leinast tungituna katus kergelt loksuma. Ei räägi ma siin hulluks minemisest, vaid kättemaksust briti gängsterite stiilis, kus ükshaaval võetakse ette iga videolindilt nähtud pornonäitleja ning piinatakse ja veristatakse teda seni kuni taas uus võtteplatsil viibinu nime hammaste vahelt kostub. Armu ei saa keegi, iga mats kes tütre läheduseski viibis on surma ära teeninud.Austraalia b-thriller on aastakümnetega hea hulga teravust kaotanud. See mõnusa tuima killimisfilmina alanud teos lõppes... samuti killimisega, kuid seda juba viisil mis enam ei kütkestanud. Üks asi on tampiv tapmine, eesmärgikindel eluküünalde kustutamine ja teise asi on tüüpiline survival horror lugu. Viimast teose lõpupoole pakutigi ja mina pettusin, sest mees kes lihtsalt järjest pornojorssidel kõrisid läbi lõikab oleks olnud hulga šokeerivam. Ja stiilsem. 3/5

Job well done!

Breaking Bad - 3. season

Breaking Bad - 3. season - Vince Gilligan, Bryan Cranston, Adam Bernstein, Michelle Maxwell MacLaren, Scott Winant, Johan Renck, John Shiban, Colin Bucksey, Michael Slovis, Rian Johnson 2010

Saavad kokku saksa, ameerika ja vene meremees. Esimene uhkustab, et ta teenib nii suurel laeval, et kapten sõidab jalgrattaga mööda tekki ja jagab käske. Jänki praalib, et neil on suurem, kapten sõitvat maasturiga mööda kaant ringi. Venelane aga ütleb, et nende laev on nii suur, et kokk sõidab mootorpaadiga kambüüsis asuvas supuipotis ja katsub, et kas kartulid on pehmeks keenud. Vaat see noorpõlvenali tuli meelde Breaking Bad´i kolmandat sesooni vaadates, sest see oli veel ja veel suurem kui kõik eelmised. Narkotsi keedeti suuremates nõudes, rahatähed olid suuremas vääringus ja kriminaalid kõrgema kaliibriga. Nõrk uhesõnaga. Nali oli sarjast pea täiesti kadunud ning vaid Bob Odenkirk´i mängitud advokaat tõi mõningast huumorikergendust sisse. Tõsise draamana oli BB aga tänu dialoogide ülekordamisele ja ulmeliste momentide sissetoomisele väga kuiv pala nätsutada. Draama peaks olema realismi lähedane aga stsenaristidekaart arvas, et võib igasugust janti sisse toppide millel ole mõistusega midagi ühist, kui vaid stiili saab näidata ja silmarõõmu pakkuda. Miks tulid need nõmedad bandiidid põgenikena üle piiri kui odavam oleks neil olnud osta võltspassid või kasvõi sõita oma õigete isikutunnistustega "turvatud" kohas üle piiri? Nüüd siis järsku pannakse räbalad selga, satutakse jamasse mis võinuks ka halvasti lõppeda ning kohale jõudes riietutakse taas hõbeülikondadesse. Miks pidas neeger oma isikut teises hooajas kiivalt saladuses (ning jättis sellega väg vinge mulje), et kolmandas tänavatasemel diileritega näost-näkku asju ajada, kõntsale kümme põhjust kitsepanemiseks andes? Miks Jesse tundis kord süümepiinu mis teda suisa tapmisele kihutasid, samas kui ta vabalt mängis edasi teiste eludega, hoolimata sel juhul mitte kellestki? Neid küsimusi jaguks veelgi. Olles (krimi)draama, peab aga tegema nii, et mitte ükski kahtlus reaalsusest mööda mineku suhtes ei tohiks tekkida, sest vastasel juhul muutub kogu asi imalaks muinasjutuks. Siinkohal nii läks. Palju koomikavaba venitamist ja siis viimane episood... törtsu kiiremini, kuid ikka piisavalt jura, et kahelda sesooni lõppu kiitvate arvustajate väärtushinnangutes. 2,5/5

Psychoterror - Tusk Töötus Armetus

Psychoterror - Tusk. Töötus. Armetus.
Fucking Cunt Records 1995

01. Psyhoterror
02. Nitrokaif
03. Esteet Kusipea
04. Enesetapp
05. Myrgiseen
06. Tahan Tappa
07. Mad Bomb
08. Lets Go Animals
09. Freddy Oi! Punk

Lae alla - Download

Absoluutne klassika! Vennaskonda parodeeriva nimega kassetti andis välja legendaarne Fucking Cunt Records ning sellest sai üleöö pungisensatsioon. Mitte, et bänd ise varem tundmatu oleks olnud aga lihtsalt lood olid kõik nii kuradi eheda andmisega ja just sellesse aega sobivad. Punk mis punk noh! Esteet kusipea sulle tappa annan, raisk! Pretensioonide puhul eemaldan lingi aga fakk you kui keegi mõlisema kipub! :)

Goodbye, 20th Century

Zbogum na dvaesetiot vek - Darko Mitrevski, Aleksandar Popovski 1998

Normaalne inimene kuuleb sõna Makledoonia vaid korra aastas - siis kui Eurovisiooni Lauluvõistlusel punktide andmiseks läheb ning need balkani tšurkad kõik üksteisele kümneid ja tiosinaid jagavad. Ja see olekski piisav kogus Makedooniat. Mina aga seda enne ei taibanud ning asusin suurte lootustega sealt maalt pärit ulmefilmi kallale. Oma tera oli teoses küll sees, kuid see oli nii vananenud temaatika, et kohe kuidagi ei suutnud kaasa elada ei nende post-apokalüptilisele tulevikule ( osa 1) ega musta huumoriga vürtsitatud milleeniumivahetuse veresaunale (osa 3). Vaid paariminutiline filmi keskmine osa oli piisavalt koomiline ning eneseirooniline, et mõningast huvi kergitada. Balkanilt on tulnud ka selliseid filme mis mulle meeldivad, kuid suurem osa on hirmus lolli mängimine ja tüütu palagan. Makedoonia - three points! 1,5/5

Chronicles Of Doom

Chronicles Of Doom 2009
Live in Rotterdam 28–29.10.2006

28.10.2006:

01. Abysmal Darkening – End It
02. Nymphea Aurora – Misery
03. Funeralium – Funeralium
04. Doomraiser – Metamorphosis
05. Inborn Suffering – Stygian Darkness
06. Ataraxie – Another Way Of Despondency
07. Saturnus – Rain Wash Me

29.10.2006:

08. Mary Bell – Stone The Martyr
09. Season’s End – A Ghost In My Emotion
10. Insanity Reigns Supreme – Worship
11. Centurions Ghost – Devil’s Desciple
12. The Gates Of Slumber – Suffer No Guilt
13. The Prophecy – Rivers
14. Reverend Bizarre – Funeral Summer

Kaheopäevane festival kust igalt esinejalt oli võetud üks kontsertlugu. Algas üsna primitiivselt ja mõned esimestest bändidest jätsid doomi mulje vaid sellega, et nad ei oskakski nobedamalt mängida, kuid mida aeg edasi, seda paremaks läks ning peo lõpetanud Reverend Bizarre oligi lõpuks kogumiku parim, täpselt õiget helimassiivsust, rütmi ja rockilikkust pakkuv. Meeldis veel Saturnus. Tervet DVD-d järjest vaadates läks sama lavakujunduse ja valgustuse tõttu kohati tüütuks kätta aga mussi oli samas matusest surmani ja lõppedes tuli küll hea värske tunne sees.

El Dorado

El Dorado - Carlos Saura 1988

Aastaid olen kõigile kinnitanud, et Aguirre: The Wrath of God on üks imeilus ja põnev film, kuid selgus, et mäletan oma poisiea lemmikut valesti. Mäletan valet filmi. Mitte Herzogi Aguirre ei ole see mind omal ajal vapustanud konkistafilm, vaid hoopis sama lugu Carlos Saura poolt vändatult. Järelikult ei ole ma Werner Herzog´i tõlgendust sellest Ameerika mandri ajaloosündmusest üldse näinudki ja seega palun andeks kõigilt kellele ma põhja omamata reklaamjuttu olen ajanud. Loodan siiski, et palju kurja ei teinud, est ega siis Klaus Kinski pole paha, Herzogist rääkimata. Igal juhul püüan ka ise selle Jumala viha ära vaadata, teema on siiani piisavalt intrigeeriv. Seekord kiidan peale imekaunite looduskaadrite ja massiivse Amazoni müstilisuse veel ka filmi episoodilisust. Teosel on küll olemas algus, kuid puudub otsene lõpp, ehk siis Aguirre jäetakse kaamera poolt rahule õigel momendil, ei minda väntama pikka eluloofilmi, vaid näidatakse ära murdekoht ja sedagi viisaka vaoshoitusega. Lavastaja eesmärgiks ei olnud meest hulluks tembeldada, vaid näidata olukorda mis otsuseid muudab ning paratamatult mõned neist otsustest olid loogilisusest kaugel. Õnneks vältis Saura samuti tema tütrega seotud võimumänge ning libises filmi lõpusõnas neid mainimata üle. Ilus ja võimas ajaloofilm. 4,5/5

Kulla otsinguil.

Luck - Фарт

Fart - Roman Hrush, Igor Andreychuk, Yuliya Pokrovskaya, Aleksei Zlobin 2005

Elule uurt mõtet otsiv noor mees saabub Siberi kärestikele, et lunastada litsents ning hakata vabakutselisena kulda välja uhtuma. Peagi aga kistakse ta seiklustesse kus tuleb päästa bandiitide poolt röövitud noor neiu ning sealt maalt läks ka film igavaks. Loodetud iood Siberi võimsale puutumatule loodusele jäi tulemata, selle asemel pakuti kahtlase väärtusega romantikat ning odavat tagaajamistralli - põnevikku paari männi all ja suure kivi kõrval. Selline TV3-e tüüpi põnevusfilm. 1,5/5

Too Naughty to Say No

Too Naughty to Say No - Suze Randall 1985

Estconi esialgne filmivalik

Panime koos Metsavanaga kokku väikese pakkumise selle aastase Estconi öiste filmivaatamiste jaoks. Kohe kindlasti kõiki neid ei näidata, vaid valik tehakse ühise kokkuleppe alusel. Küll aga võid jääda ärkvele kui teised magama lähevad ning ikka diski peale poetada.

Avafilm:

Wanderer - Rändaja - kodumaine lühihorror. Kohal on vestlemas filmi lavastaja Robi Uppin.

Lühifilmid:

Mindplotter ja 458nm - Sinje Gebauer´i lavastatud paariminutilised küberpunk fantaasiad.
Codehunters - Ben Hibon´i visuaalselt tummaks lööv sisutihe väike seikluslugu.

Mängufilmid:

Possible Worlds - väga ilus ja vaikne ulmelugu paralleelmaailmadest.
Technotise : Edit & I - küberpunk seiklus animatsioonina. Peatselt valmib ka mängufilmi versioon.
House - Hausu - visuaalselt rikas fantaasialugu kummitavast majast. Jaapani retro-veidrus.
A Bomb Was Stolen - tunnine fantasy ja sci-fi puudutusega tummfilm mis meenutab Pikri ja Krokodilli satiirilisi karikatuure pahadest lääne kapitalistidest.
Valhalla Rising - müstilise sisuga viikingifilm.
The Human Centipede - kehahorrorit kus kolm inimest õmmeldakse üksteisega kokku. Tükike veidrat maitset nii otseses kui kaudses mõttes.
A Town Called Panic - absurdihuumoriga savianimatsioon veealustest kes käivad maa peal vargil.

Nostalgiakino:

The War Of The Stars : A New Hope Grindhoused - Star Wars kokkumonteeritud seitsmekümnendate grindhouse odava kino moodi. Verd ja halba huumorit.
The Fabulous World of Jules Verne - Filmi ja animatsiooni mix, tuntud kuld lapsepõlvest.
Curse of Snakes Valley - Madude Oru needus. Selge pilt, eks!

Ekstreemhorror:

Grotesque - viimane sensatsioon nn. katsejänese filmidest. Vägistamine, piinamine ja musta huumorit. Keelatud hetkel juba mitmes riigis oma üligraafiliselt väljatoodud vägivalla tõttu.

Ja see on esialgne valik!

PS. Mainin veel ära, et sain uue posu trükisoojasid Wayland-Yutan särke. Kui jäid ilma või soovid uut, anna teada! Võtan Estconile kaasa.

Kuna eelmisel aastal ei tahtnud vaidlused lõppeda, siis targu sellel aastal Estconi kunstinäitust kahjuks ei toimu.

Fuck Off! - Images of Finland

Perkele! Kuvia Suomesta - Jörn Donner 1971

Mõni aeg tagasi sattusin koos Marko Raadiga kinno vaatama Sulev Keeduse noorpõlvedokki Võru linnast ning koos kodu poole kõmpides sõnasin, et see meenutas mulle soome elu justkui kahekümne aastases nihkes, ehk siis kaheksakümnendate lõuna eesti oli nagu kuuekümnendate pohjanmaa. Marko ütles, et õige jutt. Nemad oma filmitegijate kambaga olevat vaadanud käesolevat Jörn Donner´i dokumentaali üheksakümnendate alul ja siis tundus sealne soome seitsmekümnendate elu justkui kohaliku olu täpne koopia. Jätsin siis nime meelde ja lubasin võimaluse korral ise ka üle vaadata. Pika puuga lüües võib sellele eesti-soome sarnasusele siin filmis pihta saada, kuid selleks pead olema pessimist. Mina üheksakümnendate alul ei olnud, sest kuigi taskud olid tühjad, pakkus elu küllaldaselt teisi rikkusi. Taistolaine Jörn Donner (mees kes soovitas meile võtta vene keel teiseks riigi keeleks ning on kritiseerinud tihti eestlaslikkust) aga tahtis just meelega näidata kui persses on Soomemaa ning käitus seda tehes ehtsa Peeter Võsana: torkas joodikule mikrofoni nina alla ja küsis, et kas siin Soomes on sitt elada? Joodik muidugi lõi oodatult kannad kokku ja raporteeris (piltlikult öeldes), et just nii, kõik on halvasti ja haiseb. Väga hea, väga hea, hõõrus noor kommunist käsi ja tõttas filmimiseks mädapaiseid otsima, seades sihiku alla nii seksi kui alkoholi. Aeg on muidugi oma töö teinud ja nüüd võib selle vasakpoolse exploitatsiooni peale naeru kihistada ning seda filmi hea komöödiana võtta, mida soomlased teevadki. Kuna filmis on mitmeid häid laule ja koomilisi momente, siis saab seda imelihtsalt vodka pudeli ja hea seltskonnaga nautida. Oma aja "tõsine" näpugavibutaja ja kritiseerija on tänapäeva soome noorte kultusmeelelahutus. 2,5/5

Küsimused töörahvale.

The Light at the Edge of the World

The Light at the Edge of the World - Kevin Billington 1971

Sellest seiklusloost saaks tänapäeval hea remake´i teha, pannes piraatideks somaalia mereröövlid ning nende eest varjavast majakavahist võiks teha mõne endise kommando. Üksik saar kus alul relvadeteta majakavaht mängib kassi hiirt sinna tulnud piraatidega ning koksab neid ükshaaval maha, saades paar korda napilt püüdjate käest plehku - no see kõlab ju täpselt nagu Under Siege või Die Hard. Tuleks üks keskmine põnevik küll, vaeva nähes aga pisegi üle keskmise triller. Vana versioon jäi keskmisele tasemele ning suuresti tänu kiirele rumalale arveteõiendamisele lõpus ja mereröövlite kohatisele naeruväärsele käitumisele, väljanägemisest rääkimata. Viimane oli justkui mõne ooperiteatri rõivalao odavast väljamüügist kokku pandud. 2,5/5

Vangistuses.

Interstate 60

Interstate 60: Episodes of the Road - Bob Gale 2002

USA on nii uus ma, et neil puuduvad oma sügavate juurtega muinasjutud ning legendid. Indiaanipärimusi, orjadega kaasa sõitnud primitiivseid jumalaid ja puritaanide nõiahirmust kantud õuduslugusid kõrvale jättes on kõik sealsed kuulsamad müüdid, Chtulhust kuini X-Men´ini, kirjanike välja mõeldud ja tihti rohkem popkultuuri kui traditsioonidega seotud. Minule isiklikult need uuemad ja popimad ameerika muinasjutud meeldivad ja pean nende läteteks olevaid märke, kasvõi Coca-Cola´t ja McDonalds´i hamburgerit, väga veetlevateks ning sedalaadi rahvakultuurile ehitatud fantaasiat ääretult meelelahutuslikuks. Käesolev film just sedalaadi oligi, ehitades tänapäeva elurütmile, tõekspidamistele ning tarbeesemetele müstikasugemetega muinasjuttu ja pakkub komöödiat Twilight Zone´i ning Outer Limits´i kastmes. Lugu rääkis noorest mehest kes annab sõna (ja kinnitab seda verega) viia postipakk idarannikult Texasesse mööda soovitatud kiirteed number 60. Kaardilt uurides aga selgub, et sellist teed USA-s ei olegi. On maantee number 40 ja 70 aga nende vahel ei kulge ühtegi otse Denverisse viiv teelõiku, vähemalt mitte sellist mis igale surelikule nähtav. Interstate 60 on olemas vaid piiril liikujatele, neile kes väheke hullud või kiiksuga ja sinna saamiseks tuleb lihtsalt teada kust see hakkab, peab õiges kohas valesse kohta ära pöörama. Alguses väheke Kingi juttu "Mrs. Todd's Shortcut" meenutanud film hakkas aga peatselt Bill Willingham´i "Fables" koomiksisarja suunas liikuma. Road movie kus satutakse episoodilistesse lugudesse mis seotud kas olematul maanteel vastu tulevate olematute linnade ja paikadega või isikutega, keda maanteel hääletav müstiline O.W. Grant on "õnnelikuks" teinud, täites kuldkalakesena ühe nende soovidest. Peategelase sooviks oli lihtsalt leida elule vastuseid ning nii kisubki elu teda härra Grant´i utsitusel maanteele, et läbi absurdsete situatsioonide end leida. Kogetakse armastust ning tsillitakse niisama, maanteed õpetab igal juhul.

Bob Gale on elu jooksul teinud vaid ühe filmi ning see oli vaimustav indiekino. Saanud näitlema fantastilise kaardi nagu näiteks Gary Oldman, Kurt Russell, Chris Cooper ja Christopher Lloyd ning loonud kerge meelelahutuse mis samas filosofeerib ning heidab satiirilisi märkusi tänapäeva ühiskonna üle, minemata aga kordagi liiga tõsiseks nii enese kui ette võetud materjali suhtes. Sobilik järjelugu kõigile kel meeldis Motorama. Seda võiks isegi pidada mainitu vaimseks järjeks, väheke nagu täiskasvanulikumaks mis väljendub kahjuks ka absurdi vaoshoituses. Ma ei salli filme kus tegelikkus osutub unenäoks, isegi mitte selles vaikses versioonis nagu siin ja see oli ka filmi ainus miinus. Aga selle elas üle ning nina kirtsutus on sadalaadi juhtudel krooniline. 4,5/5

Pidevad valikud.

Family Guy - 8. season

Family Guy - 8. season - 20th Century Fox Television series 2009

Juba eelmine Family Guy hooaeg näitas, et liigutakse taas vaimukama huumori suunas ning käesolev hoidis kurssi. Võib-olla oli isegi eelmisest tiba parem, sest paar episoodi sesoonist jätsid lausa briljantselt täiusliku mulje. Samas aga oli ka lihtsalt mõnusaid osasid ja kahjuks samuti alla keskmise libistamist. Laias laastus võib jagada nii, et disk üks oli väga hea, disk kaks lihtsalt hea ja disk kolm keskpärane ja ka nõrk. Kuna tundub, et august ollakse välja roninud, siis on lootust ka, et kaheksandaks sesooniks aetakse selgki sirgu ja seistakse juba taas uhkelt. 3,5/5