Midnight Movies : From the Margin to the Mainstream

Midnight Movies: From the Margin to the Mainstream - Stuart Samuels 2005


Kuus filmi mis muutsid seitsmekümnendatel tavavaataja käsitlust kinost, ehk Pink Flamingos, Eraserhead, Night of the Living Dead, El Topo, The Harder They Come, The Rocky Horror Picture Show. Samas pole võib-olla tavavaataja nii täpne määratlus, sest kõik kuus meistritööd linastusid NY öökinodes ning ega üks tavaline pere sinna homode, narkarite ja lõnguste sekka ikka ei sattunud, kuid kultuuriline löök oli nii võimas, et kaheksakümnendate alguseks olid mitmed teised sarnased filmid muutunud juba tavalise kino koostisosaks. Võiks siis öelda, et teed rajavad linalood mis vormisid vaataja käsitlust kinokunstist piisavalt, et see oli võimeline vastu võtma sarnaseid filme või samu teoseid päevastel seanssidel.

Filmid on muidugi head, kuid käesoleva dokumentaali mõistes vaid üks külg, millest teise loovad inimesed kes oma julguse ja pealehakkamisega asusid otsima veidrat kino ning kes oskasid seda vaatajale serveerida nii, et kasu said mõlemad - ühed kinoelamuse läbi ja teised majanduslikult. Seitsmekümnendatel kesköökinode äri õitses, omanäolisi linateoseid ei tulnud vaatama mitte ainult tööl pausi pidavad prostituudid ega unetud, vaid ka kogu kultuurikiht kes otsis uusi teravaid elamusi.

Öökinodest sai kohtumispaik kus ekraanil toimuva taustaks võis viina visata ja kanepit suitetada, ei mingeid lapsi ega lollpäid, sest esimesi ei lastud nii hilja välja ning teised pelgasid nii võõrastavat "paska" vaatama minna. Head ajad kinosaalides mis lõid kultusfilme, avardasid vaatajate fantaasiat ning aitasid kaasa žanrikino muutumisele meinstream levikinoks. Üks äraütlemata tore intervjueeritavate nostalgiast kantud meenutus kuldsesse friigikino aega. 4/5

Minul on El Topo nägemata ning natuke spoilerdati ette ära. Seetõttu võiks enne käesoleva doki vaatamist olla juba tuttav filmidega millest jutt käib.

Azumi 2 : Death or Love

Azumi 2: Death or Love - Shûsuke Kaneko 2005

Azumi oli täitsa mõnus pulp-meelelahutus, ei ütle ühtegi halba sõna, igati lahe vaatamine. Seega oli ind järelosa vaadata suur, kuid kohe esimesed arvustused vaigistasid selle ja ni mööduski hea hulk aastaid enne kui ma ise pilgu peale panin. Võib-olla oleks tõesti esimese filmi tooreste mälestustega teine veelgi halvem tundunud, kuid nüüd jättis üsna korraliku videofilmi mulje. Seda siis mõistes, et oli hulga viletsam kui esimene, kuid meelelahutusliku jurana just selline paras vaatamine peale rasket tööpäeva. Suurt puudust tundsin aga värvikatest kõrvaltegelastest, sest kuigi ka siin oli püütud niinimetud omapäraseid võitlejaid mängu tuua, ei küündinud ükski neist Sephiroth´i meenutava androgüünse hulluse piiril heitleva Bijomaru või ahviliku Saru tasemele. Puudusid koomiksilikud isikupärased tegelaskujud, kuigi seiklus oli pea samal tasemel. 2/5

Stalaggh - Project Terror : A Visualization

Stalaggh - Project Terror: A Visualization


01. Project Terror
02. Project Terror Recording
03. New Stalaggh track
04. Misanthropik Nihilistik Audio Terror 1
05. Misanthropik Nihilistik Audio Terror 2

Audiofailideni jõudes (aga ega siin suurt vahet pole, kas vaatad nn. videot või kuulad kergelt liikuva pildiga audiolisasid), taipasin järsku, et olen juba 45 minutit müra ja karjumist lasknud ning üsna valjult nii, et alt naabrid pidid kindlasti kuulma, kui nad kodus viibisid. Tavaliselt ma noise´i eriti valjult ei kuula, aga teab kuidas Stalaggh nii kõrva järele oli, et isegi ei mõistnudd vaiksemaks keerata. Ja ega keeranudki, lasin veel paarkümmend minutit luust ja lihast läbitungivaid karjeid ja kriipe-kraape kõllidest edasi. Tänud Rainile suurepärase kingi eest, olen nüüd maailmas üks viiekümnest kellel see rariteetne DVD on!

Filmiküsitlus - Ank Tharaphitast

Tharaphita "Laukahaud" on minu arust üldse kõige parem pagan-metal lugu mis Maarjamaal loodud, sest suudab luua täiusliku harmoonia muusika ning teksti vahel, andes mõlema kaudu edasi lõputu ängi ja õuduse sügavust. Aga häid lugusid on neil veelgi, lausa mitu albumi ning EP täit ja kuigi vahepeal tehti üks kahvatum ingliskeelne "seiklus", on bänd ikka üdine ja eht eestlaslik sünge masendav metsarahva metal. Tharaphita järgmine kontsert toimub 30. detsembril Tapperis, minge ja pange silm-kõrv peale. Pettuda ei tule mingil juhul. Ja ärge mingil juhul unustaga kuulamast ka Sortsi EP-d "Made in Nightonia" kus Anki läbiraiuv vokaal ilmestab bläkimeistrite suurepärast muusikat.

Nimi: Ank
Bänd: Tharaphita
MySpace: Tharaphita
SoundCloud: Tharaphita
Facebook: Tharaphita
Reverbnation: Tharaphita

1. Millised filmid sulle muljet on avaldanud, ehk mis on sinu lemmikfilmid?

Läbi aegade on eredamalt meelde jäänud järgnevad linateosed:
Angel Heart, The Silence of the Lambs, Psycho, Braveheart, 1408, Scent of a Woman, The Others.
Kindlasti on veel häid filme. Minu aktiivsus filmivaatajana sõltub palju ajahetke meeleoludest. Vahel vaatan 2-3 filmi päevas, teinekord ei vaata aga terve kuu jooksul ühtegi filmi.

2. Milline oli viimane meeldejääv filmielamus?

Priit Pärna joonisfilmid taasavastasin hiljuti, Hotel E näiteks. Viimaste aastate filmidest on The Road siiamaani vist kõige mõjuvam olnud. Kinos sai aga viimati vaadatud filmi nimega Thor.


3. Mis muusikat viimasel ajal kuulanud oled või julged soovitada?

Hiljuti tuli Iron Maideni maania peale. Kõik nende plaadid said taas üle kuulatud, lisaks veel Dickinsoni soolokad ja Smithi ning Gersi meideni-välised tegemised.
Samas vahepeal sai seitsmekümnendate ja isegi veel vanema muusika lainel oldud, näiteks Jimmy Hendrix, Cream, Hawkwind, Steve Miller Band, Alice Cooper, Emerson, Lake and Palmer, Genesis jne.
Käesoleva aasta plaatidest on lemmikute hulgas:
Gods Tower- Steel Says Last, Burzum- From the Depths of Darkness, Oz- Burning Leather, Anthrax- Worship Music, Whitesnake- Forevermore, Pentagram- Last Rites
Hiljutistest avastustest metal-muusikas tooksin veel välja: Viter (carpathian folk metal), Falconer (folk power/heavy metal).

Tänud Ank!

Kaader filmist Angel Heart.

Edo Porn

Hokusai manga - Kaneto Shindô 1981


Katsushika Hokusai nimi võib olla esmapilgul võõras, kuid tema loodud prindid nagu sari "36 vaaded Fuji mäest" või siis kurikuulus "Kalamehe naine" on kindlasti kõigile tuttavad. Minule vähemalt ning seetõttu hüppasin meelsasti eluloofilmi kallale ning nautisin südamest filmi esimest poolt. Nimelt esimest, sest teine oli otseses mõttes penskarite film ja kuigi (kire)teemad olid sealgi tõsised, ei suutnud ma ometigi välja kannatada kolmekümnendates näitlejaid kellele oli tehtud jube grimm, et nad näeksid välja nagu üheksakümnesed elu lõpul vanurid.

Natuke teavet pop-kunstniku, sest jaapani paarisajaaasta tagune Kostabi, ehk häbitu enesepromoja ja egokeiser Hokusai oli seda kõige tänapäevasemas mõttes, elust ning natuke paljast pinda ja koomikat. Palju kirgi, kuid liiga vähe kunsti. Lahedaid sajanditetaguseid pornograafe ja koomiksipoode, kuid vaid pealiskaudselt kuulsamate tööde valmimise demonstreerimist. 2,5/5

Kunstnik oma muusaga.

Imandra Lake - Vajun

Imandra Lake - Vajun
Trash Can Dance 2011
TCD14 CDR-singel

1. Vajun (originaal versioon)
2. Vajun (instrumentaalne versioon)
3. Vajun (Manual remix)

Trash Can Dance´i jõulusingel on ilmunud! "Vajun" on mu lemmiklugu Imandra Lake´i repertuaarist ning ideed seda oma tibumärgi all singlina reliisida, küpses mu peas juba aasta tagasi. Lõpuks sai Rein Fuksiga käed löödud ning tulemus on valmis. "Vajun" oli lugu mis oma sünguse ning doomilikkusega meeldis ka mu mitmele black metalit nautivale sõbrale ning sellest kerkis ka idee teha kaanekujundus mis justkui Imandra Lake´i enda naturalistlike positiivsete looduspiltide paroodia, ehk siis nendele omane kujundus, kuid black metal võtmes. Samas on see muidugi ka bläkialbumite kaanekujunduste paroodia, kus ikka ja jälle need sünged metsad, kribuline logo ning klisheelikud gooti fondid. Logo joonistasin Imandra Lake´i jaoks ise, fotosid pakkusid lahkelt Kristjan Ait ning Marko Pütsep ning kujunduse viimistlemisel aitas, nagu alati, Rene13. DIY digipakk 350 grammisel kartongil, Verbatime´i proprinditud CDR ja kaante vahel värviline postkaart kasuliku infoga.

Müügiks vaid 20 plaati!

Plaadi hind 3,5 eurot. Postikulu 2,5 euro tavalise saatmise ning 3 eurot SmartPostiga kohaletoimetamise eest. Huvi korral võtke ühendust gtm242(ÄT)hot.ee.  Head eesti muusikat ei ole kunagi liiast!

The Beheaded 1000 - The Executioner

Qian ren zhan - Shan-hsi Ting 1993

Kamp röövleid on toodud timuka ette kes kõiki traditsioone, nii kombestikulisi kui vaimseid, silmas pidades neil pead otsast raiub. Lõpuks tassitakse kohale veel ka kamba pealik ja ootab tedagi sama saatus, kuigi röövligrupi ainus naisliige teeb kõik, et oma pealikku vabastada. Naine valetab end tööle timuka majapidamisse, et sedamoodi oma kättemaksuobjektile lähemal olla mõistmata oma kriminaalihinges, et timukas on vaid karistust täideviiv isik ning põhjused röövlite hukkumises peitus nende endi elusstiilis.

See minupoolne sisututvustus tundub paljastav, kuid tegelikkuises mitte, sest ühe lihtsa loo taha peidab end mitu keerukamat, millest suurim on vast wuxia elementidega filmi transformeerumine kummituslooks, koos kõigi sinna juurde kuuluvaga. Pean silmas neid mõnus-tobedaid eriefekte kus videograafikat ja pilditrikitamist segatakse animatsiooniga, lisades isegi näputäie kummimonstrumite demonstreerimist. Möögalegend muutub kummituste, põrguvaimude ning rahutute kooljate mängumaaks. Sama fantaasiarikas ja äge-mänguline nagu on vaimudega madistamine, on samuti draamalugu, ehk siis õnnetu naise ning temasse veelgi õnnetumalt armunud ohvitseri kõrvalliin. Silla all toimuv stseen kus timuka ees ohvitser ning naine oma hingesid avavad, on üks traagilisemaid filmimomente mida mu silmad sel aastal näinud on. Film on kurb, koomiline ning vapustavalt ägedate eriefektimölludega. Lõpp on sellel mitmekihilisel lool super meistriklass.

Shaw Brothersil on siiani keeruline end mu eelarvamuste valli ees välja vabandada, kuigi käesolev on vist juba kümnes linalugu mis lõhub seda rasket müüri. Stampne SB kinolugu on kung-fu film mida tinglikult võiks nimetada klassikaliseks ning mis pakub ohtralt tobedate dekoratsioonidega stuudiopinda, ühest-samast riidelaost hangitud rõivaid, muutumatut juuksemoodi ning üsnagi sarnaseid lugusid. Eelarvamus ütleb, et oled näinud kolme Shaw Brothers´i martial arts märulit, järelikult oled näinud neid kõiki. Nüüdseks tean, et sealt on tulnud ka väga erinäolisi meistritöid ja käesolev on üks neist, kuid kinnistunud arusaamad segavad mind siiani. 5/5

Mitmel viisil lendavad pead ning kummitusäblikud - no faking lahe ju!

2011 kauneim kodumaine muusikaplaat

Digitaalne muusikaostmine on moes - lähed netti, valid sobiva plaadi, kannad mingi summa üle ja saad mp3 või mõnes muus formaadis failid kätte. Või hangid muusika šveitsi moodi. Kuulata saad igal juhul, aga millest ilma jääd, on kaanekujundused. Valisin siis oma maitsele toetudes välja 7 kohalikku reliisi mis on just kena kujundusega silma jäänud ja palun teil kallid blogilugejad hääletada ( ülal päremal küljel on poll) neist meelepärasem. Muidugi ei salga tõtt, et Trash Can Dance´i reliisid need kõige kenamad on, kuid seekord palun teil teha valik all järgnevate kenade plaadikujunduste vahel. Kahjuks ei ole mul presenteerida Tolmunud Mesipuu/Zahir split sseitsmetollist, kuna viimase puhul arvati, et minu fotografeerimisoskus ei ole piisavalt tasemel sellise kujunduspärli kõikide nüanside väljatoomiseks. Ja muidugi on kahju, et siit puudub Fuck Yuo I Am a Robot´i ultra-limiteeritud füüsiline heikandja.

1. Mantra Gora - Haldjatants

1,4 millimeetrine paks must kartong kuhu peale on kantud siiditrükk, kaane värvitoonid plaatidel vahelduvad, andes igale plaadile audentse tooni. Minu plaadil siis vastavalt roosa, kollane ja lilla. Digipaki sisekaane külge kleebitud tasku kus sees käsitsi niidiga köidetud ja siiditrükis (must mustal) kaantega buklett laulusõnade ning infoga.

2. Spinningwheels Drive Band - 100% Totally Free Ringtones

Tavalise digipaki stantsiga välja lastud, kuid konkreetse selge kujundusega. Paar sõna lisainfot bändi kohta ei oleks paha teiud, kuid vast eestlastele ütleb ka nimi Rainer Jancis juba kõik.

3. EDASI - Prehistoric Relaxation

Süsimustaks värvitud karp kus sees lumivalgeks (kinni värvitud ka aken kust näeks muidu lindi liikumist poolidel) värvitud helikassett punase kleebisega. Kassett on minigrip kilekotis millel kleebis gorilla pea pildi ja bändi logoga.

4. Shelton San - Well-Behaved

Tagasihoidlik must kujundus mis väga sobilikult kasutab ära vana klassikalist musta trayga CD karpi. Tagakaan ilma kirjadeta, esikaanel vaid vajalik info ning siseleht-postril kõik muu teave. Ise oleksin eelistanud, et laulu nimesid vaadates ei peaks iga kord niinimetatud postrit välja kiskuma, sest kasutatud 100 grammine paber hakkab varsti nurkadest narmendama, kuid muidu mulle see lihtne ja otsene kujundus meeldib.

5. Thou Shell of Death - The Forest of Shadows

Valge siiditrükiga must massiivne puitkarp kus sees valges prindiga ümbrikus CD, väike poster ning tagi käiesele õmmeldav patch bändi logoga. Eelmise aasta lõpus ilmus sama plaadi demoversioon mis oli purpurpunases puitkarbis.

6. Toatuur 2

Kogumikplaat mille kontseptsiooni järgi on kaanepostril kõigi artistide lemmikesemed. Pstrit on võimalik kokku murda kuute eri viisi ning tänu sellele ilmus plaat kuue erineva kaanekujundusega. Endal kahjuks plaati veel ei ole, seetõttu näppasin pildid netist.

7. Tallinn Daggers - Like A Diamond

Tallinn Daggers on osanud hoida oma minimalistlikku esteetiliselt kaunist kujundust läbi kõigi reliiside. Klaassikaline valge tray oranži CD-ga, poster vaheleht ning eriti armsalt mõjuv tagakaas mis inspireeritud postkaardist.

Valige palun oma lemmik kõrval asuvast küsitlusest mis kestab 2 nädalat. Valida saab mitu vastusevarianti korraga. Kingituse vastajatele seekord ei jaga, vaid ütlen lihtsalt Aitäh! ---------------------->

Margin Call

Margin Call - J.C. Chandor 2011

Muinasjuttudes on tihti nii, et aitad härjapõlvlast ja saad vaevatasuks kirstutäie kulda. Siin on aga selline nipp, et ei tohi minna liiga ahneks, sest vastasel juhul muutuvad kuldrahad kolletunud kaselehtedeks ja oledki varandusest ilma. Ahnus on aga muidugi sees kohe kui silm kulda näeb, see on juba inimese loomuses ning selle vastu ei saa ja siin aitab vaid üks nipp. Tuleb püüda ahnust väheke talitseda ning joosta kullaga koheselt kauplustesse, loopida seda sinna ja tänna, vahetaa viimanegi kullakübe materiaalsete väärtuste vastu, püüdes enne, kui härjapõlvlane teada saab, kokku ahnitseda võimalikult palju kraami. Peagi muutub kuld väärtusetuks lehepuruks, aga sinu käes kulda enam ei ole, sinul on autod, majad ning rariteetsed Depeche Mode´i vinüülid ning sul on sügavalt pohhui, et kulla asemel on kaubitsejate taskupõhjas sodi. Sina müüd asju vaikselt maha, tõsi küll väikese kahjumiga, kuid see on ikka parem kui mittemidagi, ja elad nagu miška, samal ajal kui sinule tavaari müünud tegelased virelevad majandusliku tagasilöögi käes. Muidugi võib härjapõlvlane olla ilge munn ja tulla sulle veel koju mingit jama korraldama, kuid valdavalt rahulduvad nad kulla kaselehtedeks (või kitsepabulateks) muutmisega ning asi tahe. See väike risk tasub võtmist ja sellest kõigest käesolev film rääkiski. 4/5

Jookse, osta ja vaheta enne kui hilja!

The Undertaker

The Undertaker - Franco Steffanino 1988

Nekrofiilist surnumatjal on igav, tööd eriti pole ja järelikult ka sekspartnereid ning seetõttu asub mees ise laipu juurde tootma. Exploitation-horror mis ei püüdnudki odavusest varjates äge olla, vaid jäi rohkem filmitegijate pullitamiseks, kes teadsid hästi, et kui korralikku asja ei saa, siis tuleb lollitada, et lõbusam oleks. Verest rohkem näitas aeroobikatrennis käivaid tüdrukuid ning killimisi asendasid tisside näitamised. Kõige rohkem meeldus mulle filmis aga see, et vähemalt kuuendiku jagu näidati hoopis Roger Cormani produtseeritud filme, sest need meeldivad peategelasele. Vähemalt sellisena on asi stsenaariumi sisse kirjutatud, tegelikkuses aga venitati nii filmi pikemaks ning muidu tuleksid juba tunniga lõputiitrid ette. Lõpp ise oli muidugi samuti üsna veider. 2,5/5

Morgi keldris ja koolitunnis.

The Jesus And Mary Chain - Psychocandy

PROMO VIDEOS
.
1. Never Understand
2. You Trip Me Up
3. Just Like Honey
.
TV APPEARANCES
.
4. In A Hole - Old Grey Whistle Test, BBC, 12th March 1985
5. Riot at North London Polytechnic - 15th March 1985
6. Interview - VRT Belgium, 17th March 1985
7. Never Understand - VRT Belgium, 17th March 1985
8. Just Like Honey - Live on the Tube, Channel 4, 11th October 1985
9. Inside Me - Live on the Tube, Channel 4, 11th October 1985

VHS-il on The Jesus And Mary Chain´i videot varem ilmunud, kuid mitte DVD-lt. No vähemalt mitte ametlikult, sest ripitud bootleg on küll ringlemas. Nüüd siis lõpuks on bänd (või ütleme ausalt, et plaadifitrma) seda teinud, kuid kahjuks mitte complete videographina, vaid plaadi deluxe re-reliisidele lisaks pandud DVD-del, kus iga plaadi videod eraldi ning boonuseks rariteetsemat arhiivimaterjali. Selle hulgas London Polytechnic´u konsaklipid kus aasta 1985 paljaste rindkerede ning tanksaabastega indiescene tüüpid loopisid pudeleid ja lõhkusid lavatehnikat ning bändi mäng ja saund oli selline, et Ivo Linna sõnad võiksid isegi täkkesse minna.