Paprika

Paprika - Satoshi Kon 2006

Täna oli mul kolm kokkupuudet jaapaniga,. Esiteks lamasin pool tunnikest jaapani massaašivoodil ja lasin targal arvutiprogrammil oma seljale, tuharatele ja säärtele mõnusat mudimist teha. Just siis kui tekkis tunne, et silm hakkab looja vajuma ja meel upub naudingute merre, muutis voodi programm vaikselt selga paitavat mustrit ja haaras mind hoopis tugevamasse haardesse. Kas tõesti masinate mäss on alanud, jooksis hetkeks mõtteist läbi. Õnneks siiski masin peatselt taltus, vabastas mind oma haardest ja palus paari piiksu, ning vilkuva tulukesega signaliseerides andestust. Arvatavasti olid kurjad jaapani programmeerijad masinasse ka kerge gaijin´i viha sisse söötnud, ega see kone muidu mind nii väntsutanud poleks. Kuna masin kuulab aga programmi käsku, sai ta andestuse. Kodus panin masinasse Paprika screener DVD. Pilt oli korralik ( 4,7 mb/s ), vaid ülal ääres jooksis triip, kuid sellega harjusin peatselt. Seekord hüppasin põhimõtteliselt vette tundmatus kohas. Satoshi Kon´i töödest olin varem näinud Perfect Blue´d ja see polnud küll muljet avaldanud, kõik jahusid filmist aga minu jaoks oli igav. Paprikaga aga oli vastupidi. Baka foorumis sellest pea ei räägitudki ja minu küsimust filmi kohta ignoreeriti. Välismaised saidid olid väheke lahkemad ja pakkusid ka paar sõna peale traileri lingi. Trailereid ma aga kunagi enne filmi juurde asumist ei vaata, pole hullemat spoilerdajat kui tipphetkedele rõhuv reklaamklipp. Kokkuvõttes ei teadnud ma enne vaatama hakkamist ikka muud kui, et film on hea. Pole ma mingi anime ekspert ja profi pilguga hinnata ei oska, kuid minu silmale oli mega-gigodon hea. Lõbus, põnev ja ilus. Veidi sci-fi, veidi fantasy ja ka tibake müstikat. Hea lugu pisikeste vajalike detailidega mis filmi lõpus justkui puzzle tükid kõik oma õige koha leiavad. Film unenägudest, kus ükski fantaasia pole tähtsusetu, vaid omab võtit REM´i nägija või kellegi teise mõistmiseks. Need unenäod ja unes nägemised ongi kõige põnevamad kohad, iga järgmine meele ettekujutatud pilt viib üha kaugemale reaalsusest ja murrab piirid. Võimatu saab võimalikuks ja lavastaja võib lasta end kartmatult fantaasial kanda, uued visuaalid on veelgi jõulisemad ja uued ideed jaburamad. Kõik on lubatud, kõik on uni. Kas aga jääbki mingi erinevus une ja ärkveloleku vahele või haarab uni kõik oma valdusesse. Võitlusse unega asub punapäine Paprika, vallatu neiu keda loodan täna ka oma unenägudes kohata. 4,5/5

Paprika on alati seikluseks ja vallatusteks valmis.

Dragonball :The Magic Begins

Xin qi long zhu shen long de fu shou - Joe Chan, Leung Chung 1989

Dragonball mangal põhinev live action ei olnud üldsegi nii kehv kui arvustustest lugeda võib. Keegi ei käsigi ju sellist pullitamist tõsiselt võtta ega ka mitte sellise keel põses b-movie fiiliga. Taiwani Dragonball oli kõige tavalisem lastefilm, selline nagu minu lapsepõlves pühapäevahommikuti näidatud russide "Buratino seiklused". Buratinot ei hakkaks ju keegi heaks filmiks pidama ja ka juustuste odava kino austajatele ei paku see midagi. Mina lapsena vaatasin aga mitu korda. Ka Dragonball oma kummikoletiste ja kung-fu meistritest teismelistega on stiilipuhas lastefilm. Kuna aga mina enam laps pole ja ootasin pigem tõeliselt halba filmi, siis ei pakkunudki käesolev mingit huvi ega kaasaelamist. Kahju hakkas vaid, et minu nooruses nii seiklusrikkaid ja võitluskunstidega vürtsitatud lastefilme ei näidatud. 2/5

Dragon Pearl.

Casual Fridays

TV Carnage #5 - Casual Fridays - Derrick Beckles 2002

Oravapirukat on lihtne valmistada. Küpsetage nülitud orava liha potti panduna sibula, pipra ja pähklitega ( oravad ju armastavad pähkleid ) ahjus pehmeks ja eemaldage luud. Liha hakkige peeneks ja segage küpsenud sibula, majoneesi, ning pähklitega ( oravad ju armastavad pähkleid ). Saadud segu määrige leivalekäärule, pange peale viil juustu ja lükake veel hetkeks ahju, kuni juust on leival sulanud. Maitsevad oravapirukad ongi valmis ja aeg pere sööma kutsuda. See kokandus ja jahindussaate klipp ei kadunud minevikku, vaid sattus 15 aastat hiljem koos teiste unustamatute TV tobedustega ( a rodeo monkey riding a dog ) mu silme ette. Kanadalased lindistavad hulle ameeriklasi, miksivad pilti, rebivad lauseid kontekstist välja ja toodavad meeletult absurdseid, kuid 100% meelelahutuslikke TV Carnage DVD-sid. Kanadalased oskavad sitast saia teha, kõik see mis oli varem televisooni saast, töödeldakse ümber ja väljastatakse särava kullana. Televisioon pole kunagi varem nii lõbus olnud. 5/5

Rodeo monkey.

Naked Lunch

Naked Lunch - David Cronenberg 1991

Ultraman Ace : Ultra Brothers Crucified

Ultraman Ace´i episoodid 13 ja 14 - Tokyo Broadcasting System´seriaal 1972

Lihtsalt huvi pärast kogu selle Ultramani hype´i vastu vaatasin ära kaks terviku moodustunud episoodi mis tänu fänreliisile on pandud ühele DVD diskile. Põhimõttelisest teadsin millega tegu, on ju hiinlaste The Super Inframan olnud mul juba aastaid camp´i ja juustususe etalon. Küll aga lootsin rohkemat sellelt "risti löömise" kohalt, mingit veidramat situatsiooni miks Ultraman Ace´i vennad seda Kristusega sarnast saatust jagama peavad. Oli aga suvaline siuhti ristile ja maha, jõuab veel lõunaks koju söömagi. Monstrumid olid muidugi ootuspärased porolooni ja kummi hübriidjunnid. Ühel kurjamil oli käte asemel kirves ja nui, kasu aga ikka ei miskit. Ultraman Ace laksis monstrumeid lahtise käega ja kikkis kummist ässi. Sisust sai isegi jaapani keeles aru, kuigi ei mõistnud sõnagi. Kaks 25 minutilist episoodi oli täiesti piisav. Go Ultraman Ace, GO !!! 5/5

Nagu 3 tilka vett.

Highway 61

Highway 61 - Bruce McDonald 1991

Highway 61 on selline väga kaugelt haetud mõtteline järg tandemi Don McKellar - Bruce McDonald varasemale menufilmile Roadkill. Peaosas Roadkillis Ramonat mänginud Valerie Buhagiar samalaadse rock´n´roll tsikina ja talle sekundeerimas Don McKellar, seekord jobuliku sarimõrvari asemel tossikese juuksurina. Minu jaoks üpris tavaline road-movie mis algab kanadast Thunder Bayst ja viib vaataja automatkale pikki 61-st maanteed New Orleans´i. Teekonnal juhtub küll musta-huumoriga seotud vahejuhtumeid, kuid minu jaoks jäi tegevusest kohe kõvasti vajaka. Autokatusele seotud kirstu tõttu meenutas natuke Kaurismäe Leningrad Cowboys Go America´t. Autoaknast paistev ja kuiv huumorgi olid kohati sarnased, Kaurismäel ainult eht kaurismägelik, Bruce McDonald´il aga suva. Kuigi Don McKellar on märgitud kolmandaks stsenaristiks, tundub mulle isiklikult, et ta tegi põhitöö ikka näitlejana, ning storuyboardi teda kritseldama ei tahetud lasta. Tundus liiga tuim meistri enese kirjatööks. Muidugi oli filmis ka väga häid kohti. Kanada-USA piiri tollipunktis toimuv oli huumor mis meenutas kergelt oma fiilingus smart comedy´t Super Troopers. Teine eri kõva stseen oli saatana bingoõhtu. Autokatusel asuvas kirstus lebav surnu oli nimelt oma keha enne surma bussipileti eest saatanale müünud ja nüüd jälitas vanakuri noorte autot. Vahepeal aga otsustas sisse põigata väikelinna heategevuslikule bingoõhtule, kus omi põrgulikke võimeid kasutades võitis järjest kõik mängud ja mõnitas kibestunud vanureid. Devil works, you know. Aga muidu oli kahjuks vägagi keskpärane ja ka taustamuusika imes täiega. 2/5

Boyfriend "kinkis" Matsukole sinise silma

Medicom Kubrick´i poolt toodetud kubricks nukud on kõva collectors kraam. See kubrick figuur on tehtud filmi Kiraware Matsuko no isshô - Memories of Matsuko järgi. Filmi näinutele on arusaadav kui peent joont aeti selle figuuri disainil, et ta meeldejääv oleks. Silmakate sinika varjamiseks on detail mis muudab koheselt kubrick´i isikupäraseks ja äratuntavaks. Meeletult hea töö.

The Short and Curlies

The Short and Curlies - Mike Leigh 1987

Mike Leigh´i Naked on kindlalt mu lemmik briti filmide hulgas. Uuel Criterioni reliisil on lisade diskil peale tunnise intervjuu veel lavastaja varasem film The Short and Curlies. Peaosas inglise näitlejate absoluutne tipp - David Thewlis. 17 minutine lugu räägib apteegis töötava neiu ja veidra naljamehe suhtest. David Thewlisé mängitud kõhetu prillidega Clive on tüüp kes igale lausele ja küsimusele vastab naljaga. Sellise mitte just kõige kvaliteetsema huumoriga, mis paljusid kindlasti endast välja viiks. Nooruke neiu Joy aga ei paista jobulikust killuvennast end häirida laskvat, itsitab isegi veidi kaasa ja läheb taas juuksurisse, et enda soengut muuta. Alison Steadman mängib fantastiliselt hästi Joy juuksurit, oma tütart tagant surkivad ema kel elus pole just kõige paremini läinud. Stseen kuidas nad koos tütrega telekast mingit suva show´d vaatavad ja mehi kommenteerivad meenutas vägagi brit-comedy tippsarja Little Britain. The Short and Curlies oli väga britain ja Mike Leigh on alati mega-britain. Soovitan kõigile kel huvi noort David Thewlis´t näha. Peale Criterioni lisadiski on see film ka Cinema 16 - British Short Films DVD-l. 4/5

Soengufetišist Sylvestra Le Touzel ja naljamees David Thewlis.

Eragon

Eragon - Stefen Fangmeier 2006

Lugesin kuid tagasi Ancientboy arvamust filmist ja kuidagi jäi mälusoppidesse kumisema mingi gay temaatikaga seotud kaja. Täna, enne postitama hakkamist, lugesin ta teksti uuesti üle ja midagi sellist ei leidnud kui just sõnadepaari "...nunnusid poisse..." vägivaldselt väänama ei taha hakata. Ometi vaatasin ma terve filmi proovides leida mingeid varjatud gay sõnumeid. Poiste vahelised dialoogid, õpetaja õpilane suhe, kaksiti mõistetavad pilgud ja end palja ülakehaga nahkpükstes pesev noormees. Ei olnud gay temaatikat ega ka midagi muud. Fantasy filmi vaatamine on minu jaoks muidugi kohustuslik, kuid seekord oleks võinud küll loobuda. Neegritest haldjasõdalased, no andke palun armu. 1/5

Režissöör Stefen Fangmeier´i arvates näevad kääbikud välja sellised. No andke palun armu!

Arrested Development - 2 season

Arrested Development - Joe Russo, Greg Mottola, Jay Chandrasekhar, Anthony Russo 2003

Kui kõik ausalt ära rääkida tuleb alustada sellest, et pool aastat tagasi läks mu Xoro DVD-mängija rikki. Plaadi sahtel koos plaadiga ei tulnud lihtsalt enam välja. Ei meelitamise, ei kurjustamise ega isegi mitte peksuga. Viisin oma pilli Photopointi garantiiremonti , kust see saadeti edasi saksamaale parandusse. Lubati 2 kuu pärast helistada. Võtsin isa käest tagasi talle kunagi Xoro ostmise järel kingitud Granti ja jäin oma kallist mängijat tagasi ootama. Nelja kuu möödudes helistasin ise Photopointi. Tuli välja, et mu Xoro on juba ammu saksamaalt tagasi, müüjad lihtsalt ei viitsinud üle ühe korra helistada ja kui ma vastu ei võtnud, siis loobusid. Rõõm haihtus aga peatselt koju jõudes. DVD sahtli remont tähendas sakslaste jaoks ainult seda, et eespaneel murti pooleks ja oligi sahtlile avanemisetee lahti tehtud. Viisin garantiisse tagasi ja ütlesin, et selline piinlik lugu aga nii see küll ei lähe. Müüja arvas ka, et piinlik lugu ja vabandas. Kahe nädala pärast sain asendatud paneeliga mängija tagasi ja kuu hiljem jäi plaat jälle masinasse kinni, sahtel ei avanenud. Viisin uuesti remonti. Koju tagasi jõudes tahtsin edasi vaadata Arrested Development´i teist hooaega aga suureks üllatuseks leidsin, et Grant ei tunnista enam DVD-9 plaate. Veidramaist veidram aga nii see on, kirjuta või plaadid arvutis ümber, et saaks lõpuni näha. DVD mängija on ratsapiitsa järel tähtsuselt teine tööriist mu elus ja ei jäänudki mul muud üle kui poest uus DVD-mängija osta, sedakorda kallim ja loodetavasti ka töökindlam Pioneer. Arrested Development´i sain lõpuni vaadatud ja peatselt tuleb ka Xoro remondist tagasi. Ära visata ei raatsi aga nii kapriisset mängijat on häbi ära kinkida ka. Samuti ei tea mida teha Grantiga, kui DVD-9-id ei mängi, on nagu mõtetu isale tagasi anda. Oehh...aga seriaal oli hea. 4,5/5

Star Wars

Star Wars - George Lucas 1977

Amazing Nuts!

Amazing Nuts! - Nakayama Daisuke, Aoki Yasuhiro, Yamashita Takashi, 4°Fahrenheit 2006

Kahjuks on see suurepärane Stuudio 4°C kogumik ilmunud vaid jaapanikeelsena ja ilma eng subtiitriteta. Mind hoiatati ette, et vaataksin kõigepealt viletsapildiliselt ingliskeelse tiitrireaga ja alles siis võiks asuda DVD kvaliteetsema reliisi kallale, kuid pärdik nagu ma olen tegin kõike vastupidi. Või siis tähendab vaatasin ainult jaapani audioga DVD-d, sest minu Pioneer ei võtnud mkv faile jutule ja arvuti kirtsutas samuti nina. Otsisin küll netist kooderit, kuid sattusin pidevalt mingite venelaste saitidele ja loobusin. Neid neetud failide vorme tuleb kiiremini juurde kui ma isegi silmi pilgutada suudan ja iga hommik peaks uue kooderite megapaki installima, võib-olla veab kuidagi õhtuni välja. Amazing Nuts! oli meeletu silmakompvek ja kõrvamesi. Dialoogide mitte mõistmine polnud probleemiks, jutu asemel sai hoopis täie meelega nautida visuaalset külge ja kuulata taustaks kõlavat mussi. Kohati trip hop, siis jälle pseudo-pop´ilik energia purse, järgmisena justkui varajane Chemical Brothers´i tehcno dance ja lõputiitrite taustaks veelgi varajasem minimalistlik tekno. Ja kui nüüd lisada tsillile mussile veel meeletutes värvides ja abstraktsusteni küündiva kiire montaažiga action kollaaži, on tulemus taju purustav kogemus. Energia, jõulisus ja originaalsus, animatsioon suure A tähega. Isiklik lemmik oli esimene lugu "Total Astro Liner", segu Jet Set Radio´st, Gorillaze videotest, Viewtiful Joe´st ja Tank Girl´i koomiksitest. Keegi võiks lausa külla tulla, et saaksin seda 7 minutilist animatsiooni demonstreerida. Ka "Kung Fu Love" oli meeltu. Studio 4°C töödest on mul paar asja varemgi nähtud, kuid nüüd hoian kohe eri huviga silma peal. 4,5/5

Total Astro Liner.

Pale Cocoon - Aquatic Language

Peiru Kokûn - Pale Cocoon - Yoshiura Yasuhiro 2005

Diskil oli lisana 9 minutiline Yoshiura Yasuhiro lühianimatsioon Mizu no Kotoba - Aquatic Language mis jättis mitmeid kordi parema mulje kui main movie ise. Lugu kohvikuseltskonnast oli tehtud ääretult maitseka animatsiooni ja arvutigraafika seguna, isegi mõned 3-D elemendid mis mind tavaliselt anime puhul kergelt häirivad, tundusid sinna suurepäraselt sobivat. Võib-olla lühifilmi puhul ei jõua see lihtsalt tüütuks muutuda ja mõjub pigem värskendavalt? Aquatic Language oli selline mõnusa dialoogi, visuaali ja nobeda montaažiga, mida arvutigraafika kasutamine hästi esile tõi. Ka lõpupüant oli vähemalt minu jaoks kõigist vihjetest hoolimata üllatav, ning jättis smart mulje. DVD põhifilm, ehk Pale Cocoon nii palju positiivseid tundeid üles ei keeranud. Tõelist naudingut pakkusid vaid tuleviku arvutite, kontoriruumide ja olmemasinate disain, ning info ühikute silmale nähtav liikumine arvutitest interaktiivsetesse raamatutesse. Väliselt väga cyber ja sci-fi aga sisu poolest üpris mannetu. Lihtsalt üks ilusa graafikaga tehtud väike lugu. 23 minutit polnud just palju ja pooltunnike tasub kõigil selle peale siiski võimaluse korral kulutada. Mõlemast Rikka stuudio filmist on diskil kaks eri versiooni - inglise ja jaapani audioga. Aquatic Language on aga isegi graafiliste erinevustega. 3,5/5

Arhivaari töökabinet kunagi tulevikus.

The Hamiltons

The Hamiltons - The Butcher Brothers ( Phil Flores, Mitchell Altieri ) 2006

Francis Hamilton on teismeline poiss kes vanemate traagilise surma järel elab koos kahe vanema venna ja õega. Pere proovib üle olla isa-ema surmaga seotud masendusest ja käituda nagu ühele kokkuhoidvale perele kombeks. Kahjuks aga on keskmine vendadest vägivaldne psühhopaat, tänu kelle baarikaklustele ja vägivallategudele noored pidevalt linnast linna kolima peavad. Ka keskmise venna kaksikõde Kitty pole just pühak vaid valeliku vampnaine ja manipuleerija. Vanem vendadest, 28 aastane homoseksuaalne David proovib endast kõike anda, et pere koos püsiks ja vanemate surmajärgne äng lapsi ei lahutaks. Nooruke Francis proovibki maniaki, patoloogilise valetaja ja emalikult hoolitseva, kuid tüdimuseni väsinud Davidi seltsis hakkama saada, sobituda peresse ja säilitades samas "hullude" vendade keskel oma inimlikkuse. See aga võib keeruline olla, sest Hamiltonide maja keldris ripuvad konksude otsas kaks hääletamiselt röövitud neiut ja puust kastis karjub keegi Lenny... The Hamiltons oli minu jaoks selle aasta üks mõjuvamaid filme. Nii meeletult hea, et lausa karjuda tahaks. Indie kino peredraama mille all jookseb müstiline horrori liin. Liiga tagasihoidlik, et massidele meeldida ja õudusfilmi tiitel mürinaga välja teenida, kuid piisavalt tugev kultusfilmi staatuse saamiseks. Aeg-ajalt vaikselt, kuid kõhedalt kõditav just siis kui tõsine draama su meeled on haaranud. Olgu, sa tead ju algusest peale, et vaatad õudusfilmi, kuid ometi suudetakse sind mitmeti uinutada, ei mingeid veristamisi, ei mingeid monstrumeid, vaid veidike teistest erinev perekond. Perekond kes lihtsalt hoolib teineteisest ja teeb armastusest üksteisevastu kõik. See kõik aga ületab labase horrori teema peakõrguselt. 5/5

Mitte just eeskujulikult käituvad kaksikud.

Nigger Lover

The Bad Bunch - Greydon Clark 1976

Lorelei : The Witch of the Pacific Ocean

Lorelei - Shinji Higuchi, Cellin Gluck 2005

Aasta tagasi jäi see film mul pooleli. Jaapanlaste Das Boot koos väikse sci-fi nüansiga tundus liiga lastemeelne ja igav tänu kõikide allveelaevafilmi nõksude taaskordsele kasutamisele. Ülepingutatutult palju 3-D graafikat mis oli üpris kehv, tuimi klišeelikke näitlejaid ja sci-fi liini mittetäielik ärakasutamine. Film püüab kõiges Das Boot´ile järele sõuda, isegi kestvuses, kuid saksa klassikuga ikka mõõtu võtta ei suuda. No ega seal vee all just palju mänguruumi pole, alveelaev saadab torpeedosid ja ristlejad loobivad süvapomme, kuid põhja kinni jäämine tundub küll juba submarine filmides laus kohustuslik olevat. Sci-fi rida oleks võinud rohkekem ära kasutada, see oleks toonud "Lorelei" nn. pinnale, nüüd aga ujub koos kõigi teiste allvelaevafilmidega samal sügavusel. Jaapan on hävimas sõda ja saadab teele oma üüt tüüpi allveelaeva. "Lorelei" muudab eriliseks nimelt see, et laeva kajaloodina ja navigaatorina töötab elav inimene, teaduslike inimkatsetega loodud telepaat. Noor tüdruk on riietatud lahedasse küberpungi stiilis musta fetish kombinesooni ja ühendatud juhtmete ning voolikutega kolmedimensioonilist pilti loova masinaga. Kuna "Lorelei" kaptenil ( justkui kogemata siia eksinud Kôji Yakusho ) on ülihea ülevaade mere pinnal ja põhjas toimuvast, muutub laev võitmatuks relvaks. Mure on vaid selles, et telepaat tunneb põhjalastud laevades hukkunute agooniat oma tajuga ja iga uus rünnak on talle meeletuid piinu valmistav. Sellise õrna telepaatilise olendina aga kuri natsitohter Mengele ta lõi, sakslaste praak mis võib julgetele jaapanlastele saatuslikuks saada. Seekord filmi edasi vaadates oli fiil parem kui aasta tagasi, mingi erilise teosega aga siiski tegu pole. DVD menüü on aga küll saadanast kaunis. 1,5/5

The Horseman

Hästmannen - Peter Gerdehag, Tell Johansson 2004

Käisin täna arsti juures ja sain veel nädalakese haiguslehele pikendust. See tähendab aga veel nädalat koduseinte vahel ohtra filmivaatamisega, pelamisega, blogimisega ja foorumeis tuulamisega. Tööl on kõik vihased, naine on kade ja sõbrad imestunud aga mina vaid naeran, tantsin ja joon tsillilt ravimteed. Tegelikult muidugi istub haiguspisik veel sügavalt sees ja nädalane lisapuhkus kulub marjaks ära. Samas aga vaatasin rootsi dokumentaalfilmi Stig-Anders´i nimelisest vanast talunikust, kes ihuüksi Småland´i kandis talu peab. Mees on haige, kuid pikaliheitmiseks ega kosumiseks pole mahti, talutööd ootavad tegemist. Ei saa ta mingit haiguslehte ega voodipäeva lubada, lehmad vajavad lüpsmist ja hobused söötmist. Ja nii vana mees rügabki lumetormis tööd kuni järgmisel hetkel tuleb pilt alles läänihaiglas ette, jalad külmavõetud ja meel must. Dokumentaalfilm hobumehest paranes iga vaadatud minutiga. Alguses tundus justkui suvaline talutööde õppevideo rootsi linnasakste jaoks, selline eksootiline pilk maaellu, kuid peatselt hakkas asi vormi võtma. Stig-Anders´i sattumine haiglasse, torm laastab ta metsa, haigete jalgade pärast jääb mees hooldekodusse - kõik see hakkab looma lähedasemad ja südamlikumat pilti toimuvast kui varasem talutööde ja toimetuste demonstreerimine. Lõpus ilmub välja kunagi plikatirtsuna Stig-Anders´i farmis suved veetnud Madelaine ja asub taevainglina vanamehesse tegude ja sõnaga positiivsust süstima nii, et peagi võetakse jalad alla, ning minnakse tagasi oma hobuste juurde tallu. Stig-Anders´ist jäi väga sümpaatne mulje. Väike pulstunud ja habetunud vanamees kes oskas siiralt rõõmu tunda elu pisiasjadest. Mulle jättis sügava mulje, kuidas mees võttis reha ja riisus läbi maanteeperved, et leida kadunud koormakonksu. Leidiski üles. Mina oleksin küll käega löönud ja uue ostnud, kuigi hind polnud just odav. Ma lihtsalt ei oleks uskunud, et kadunud konksu võib kraavist üles leida, lihtsalt vaeva ja tahtmist peab olema. Ilus ja südamlik dokumentaalfilm vanamehest, hobustest ja kodust. 4/5

Mina tsillin haigena kodus aga mõni peab palavikus ja külmavõetud jälgadega veel läbi lumetormi loomadele heina ära vedama.

Dr. Sex

Dr. Sex - Ted V. Mikels 1964

Running on Karma - An Intelligent Muscle Man

Daai chek liu - Johnny To, Ka-Fai Wai 2003

Johnny To did it again ! Mees kes pakub mulle pidevalt midagi uut tõi ka seekord kaasa üllatusi. Kõigepealt ei saa muidugi kuidagi üle ega ümber vaadata kunstmusklitega Andy Lau´st. Mis point oli talle viiekümne kilo võrra muskleid ümber paigutada jäi mulle küll arusaamatuks, lõbusat muiet kiskus aga Mr. Big oma kummibiitsepsitega esile küll. Nalja sai muudki, sellist silly huumorit nagu HK cinemale kombeks. Terve film oligi eri žanrite mix. Algas nagu müstiline politseitriller, siis keeras hetkeks shaolini kung-fu´ks, näitas elemente wu xia trossikasutusest ja kui asusid ootama romantilise armastusfilmi lõppu, said hoopis filosoofilise draama. Korra näitas end veel näole isegi pisike horrorielement. Kõike oli aga kahjuks vähe. Action oli hea aga seda oli vähe, sama kung-fu ja romantikaga. Läbivaks teemaks oli inimeste karma ja selle võlgade tasumine. Eriti ma seda karma värki ei mõistnud, kuid enam-vähem pildi lõin kokku. Selline veider Johnny To aga ikka stiilipuhas Johnny To movie, alati uudne ja kordumatu. 2,5/5

Õudne !!!

Tibet : Cry of the Snow Lion

Tibet: Cry of the Snow Lion - Tom Piozet 2002

Dokumentaalfilm hiina okupatsioonist Tiibetis oli nii mõjuv oma ahastamapanevas lootusetuses, et järgmine hommik oli raske Zhang Yimou lühifilmis hiina lõustugi näha. Isegi abikaasa küsis kohvilaua taga, kas mul neid pilukaid paha vaadata ei ole, tal endal ajavat küll kompsu üle maksa. Kuigi mulle meeldivad hiina filmid, on see rahvus juba mitmeid aastaid mulle vastumeelne olnud ja dokfilmis näidatud kaader sellest kuidas hiina sõbur kirsadega tiibeti munga näo peal hüppab ainult süvendas põlgust suurrahva vastu. Kõik need hirmutööd, massimõrvad ja repressioonid vapustasid mind päris sügavalt. Teema ei olnud loomulikult võõras, kuid ühtegi dokfilmi mis ainult Tiibeti okupeerimist käsitleks ma varem näinud ei olnud. Palju videomaterjali, kroonikakaadreid ja intervjuusid nii lääne kui tiibeti poolsete asjatundjatega. Hulka veel higistavate hiina ametnike vassimised inimõiguste teemal. Viha tekitab veel seegi, et kõik mõrvad ja piinamised tiibetis kiidetakse Eesti Vabariigi poolt heaks. Nüüd loodi mingi Tiibeti toetusgrupp, kuid seegi on minuarust pigem poliitikute südametunnistuse rahustamiseks, mitte asjade muutmiseks kokku pandud. Ansip ajab ikka keele kollase seltsimehe kannikate vahele ja lakub pruuni, ei lähe talle korda kaugel kannatav tiibeti rahvas ega pole talle eestlasedki südamejärgi. Kommunist jääb ikka kommunistiks. Urmase ajaveebis on üleskutse boikoteerida hiina kaupu, parem teha sedagi kui lihtsalt mitte midagi. Minul oli filmi vaatamise järel küll tunne minna järgmise punase triaadibossi külaskäigu ajal Free Tibet postriga tee äärde seisma, kuid ennast tundes lahtub see aktsioon-viha peatselt. Põlgus jääb. 5/5

Hiina automaadikuulist puretud Buddha kujutis templi seinal.

Angel Heart

Angel Heart - Alan Parker 1987

Childstar

Childstar - Don McKellar 2004

Muusikatööstuses kardavad edukalt debüteerinud bändid alati oma teist albumit. Kas suudetakse korrata esimese edu või mitte, kas luuakse midagi originaalset või kopeeritakse vana. Don McKellar oma edukat debüüti, ehk suurepärast Last Night´i küll ei kopeerinud, kuid esimesest filmist nõrgem oli Childstar küll. Kõrvutamine Last Nightiga aga ei anna meile tegelikult midagi, see filmiti 16 aastat varem ja hoopis teiste ideedega. Vahepeal on Don McKellar tegelenud edukalt muude projektidega televisiooni, ning kirjanduse vallas, näidelnud pea igas kanada filmis ( liialdus), kirjutanud stsenaariume ja vedanud oma raadioshowd. Ega asjata peetud teda 7 aastat järjest Kuldlabidaga autasustatud kanada töökaima inimese tiitlivõitjaks ja 4 aastat Hõbelabida vääriliseks. Up yours mainerid ja metsurid, prillidega poisid rabavad teist palju rohkem tööd teha. Nagu McKellar´i töödes ikka oli siin palju inteligentset vaoshoitust ja ehedat südamlikkust, kuid ka teravaid tporkeid. Childstar´i kriitika ja satiir Hollywood´i lapstaaridega seotud tavade ja müütide pihta oli pea hoomamatu, nii peenelt olui see osatud vaid paari lause või kaadriga välja tuua. Mina isiklikult ootasin väheke jõulisemat rünnakut, kuid andnud endale paar päeva filmi seedida, jäin Don´i lähenemisega väga rahule. Taaskord film mis hiljem mõtteis veerevana hakkab rohkem meeldima kui vaatamise ajal. Esmamuljel tavaline ja isegi kerge pettumuse valmistanud film avas end alles hiljem ja Don McKellar´i geniaalsus sai taas kinnitust. Või olen ma mehest nii vaimustuses, et valmis minema kompromissidele ka tema tööde suhtes? Mõtlesin nüüd vahepeal kümmekond minutit ja jõudsin järeldusele, et suurepärane film ainult tänu Don McKellar´ile enesele filmi peaosas, muidu oleks jäüänud sellise tüüpilise kanada HEA tasemele. Aga vaadake siit video intervjuust mida mees ise oma filmist räägib. 3,5/5

Chelovek s kino-apparatom - Don McKellar.