Linnakese põmmpea on kohe valmis oma isalt saadud riisiäri muutma oopiumi müügi ning nautimiskohaks, sest legaalse oopiumiga teenib rohkem kasumit kui toiduga. Unistused toovad rohkem sisse kui kõhutäied. Kohalik linnapea armastab samuti popsutada ning piibuots sobib ka linna kangelasliku, poolenisti politseiametit pidava, kung-fu meistri suhu. Legaalne värk, suitsetage terviseks. Kung-fu meistri õpilane aga satub karmi sõltuvusse ning tema sõbrad asuvad oopiumimaja vastu sabotaažiakte korda saatma. Meister paneb ka korraks piibu kõrvale, seletab tarkust ühele ja teisele, kuid sekkuda ei soovi, sest esiteks kõik legaalne ning teiseks ise samuti ju müüjate puhtamat sorti majakraami innukas nautija. Oopiumiärikad aga lähevad järjest ülbemateks, hakkavad peagi linna teisi ärisid üle võtma, kuid selleks ajaks ei viitsi linna legendaarne rusikamees end asemelt püstigi ajada. .
Filmis on väga rajud vaatamisnaudingut pakkuvad duellid narkomaani ning oopiumikaubitsejate bossi vahel, aga ülejäänud võitlused jäävad kõik veidralt komöödia ja tõsise sahmerdamise vahele. Üldse tundub poole filmini, et vaatad rumalat tembutamist, isegi kõõrdsilmne kloun on kohal nalja tegemas, aga siis kisub oopium linnaelu traagiliseks, tapab kõik vähegi sümpaatsed tegelased. Et siis selline paari hea võitlusega jant, lisaks narkovastast propagandat, sest tegelikult on ju igale mihklile selge, et kui juba oopium legaliseeriti, siis pigem jäi narkomaane vähemaks ja mitte ei tulnud juurde, nagu filmis näidati. 3/5
No mis see väike popsutamine kung-fu hundiule ikka teha saab.
No comments:
Post a Comment