President Wolfman

President Wolfman - Mike Davis 2012

Paar aastat tagasi tegin Mike Davis´ega oma blogi jaoks väikese intervjuu. Juttu jätkus aga kauemaks, saatsime teineteisele veel mõned meilid ja filmihärra kirjutas oma kodulinnas head mussi pakkuvatest klubidest ning kutsus külla, et lähme koos kuulama seda kõige õigemat psühedeeliafunki. Ju ma siis jäin oma meiliaadressiga tema kontaktide hulka, igal juhul kuid hiljem sain kirja, et näe, uus film valmimisel ning järsku saad rahaga aidata. 1000 dollari eest oleks oma nime produtsentide hulka suruda saanud. Nüüd filmi vaadates oli natuke naljakas tunne, oleks ju Trash Can Dance´i logo rahasummade eest filmi algusesse saanud, aga ega seda raha siis sel ajal niipalju olnud, et üle ookeani saatma hakata. Film valmis lõpuks ka ilma minu rahalis toetuseta.

Taaskasutatud filmimaterjalist kokku lõigatud. Põhjaks võtud 1973 valminud The Werewolf of Washington Dean Stockwell´iga peaosas ning sellele siis vastavalt vajadusele kümneid ja kümneid teistest filmidest pärit klippe sisse monteeritud. Ei ole mingi uus teema, aga lahedaks teeb asja lavastaja lähenemine huumorile. B-filmist tehakse uuesti b-film, ehk sama äpulik käpuli on ka uus materjal, samalaadsed halvad habetunud naljad ning sarnane odavus otsast lõpuni. Halvad madalad naljad ja meelega sätitud haltuura lõikelauatöös muudavad aga filmi vähemalt minusuguse madalalaubalise huumori austaja jaoks väga maitsvaks palaks. Mitmed uued ajakohased teemad sees küll, aga ei midagi õigesti, ei ühtegi värsket vaimukust nendega seoses ega teravat nipikust, kõik ühtmoodi halb halb halb. 4/5

Dean Stockwell ja libahundi pentagram.

Opium and the Kung-Fu Master - Lightning Fists of Shaolin

Hung kuen dai see - Chia Tang 1984

Linnakese põmmpea on kohe valmis oma isalt saadud riisiäri muutma oopiumi müügi ning nautimiskohaks, sest legaalse oopiumiga teenib rohkem kasumit kui toiduga. Unistused toovad rohkem sisse kui kõhutäied. Kohalik linnapea armastab samuti popsutada ning piibuots sobib ka linna kangelasliku, poolenisti politseiametit pidava,  kung-fu meistri suhu. Legaalne värk, suitsetage terviseks. Kung-fu meistri õpilane aga satub karmi sõltuvusse ning tema sõbrad asuvad oopiumimaja vastu sabotaažiakte korda saatma. Meister paneb ka korraks piibu kõrvale, seletab tarkust ühele ja teisele, kuid sekkuda ei soovi, sest esiteks kõik legaalne ning teiseks ise samuti ju müüjate puhtamat sorti majakraami innukas nautija. Oopiumiärikad aga lähevad järjest ülbemateks, hakkavad peagi linna teisi ärisid üle võtma, kuid selleks ajaks ei viitsi linna legendaarne rusikamees end asemelt püstigi ajada. .

Filmis on väga rajud vaatamisnaudingut pakkuvad duellid narkomaani ning oopiumikaubitsejate bossi vahel, aga ülejäänud võitlused jäävad kõik veidralt komöödia ja tõsise sahmerdamise vahele. Üldse tundub poole filmini, et vaatad rumalat tembutamist, isegi kõõrdsilmne kloun on kohal nalja tegemas, aga siis kisub oopium linnaelu traagiliseks, tapab kõik vähegi sümpaatsed tegelased. Et siis selline paari hea võitlusega jant, lisaks narkovastast propagandat, sest tegelikult on ju igale mihklile selge, et kui juba oopium legaliseeriti, siis pigem jäi narkomaane vähemaks ja mitte ei tulnud juurde, nagu filmis näidati. 3/5

No mis see väike popsutamine kung-fu hundiule ikka teha saab.

Barthol Lo Mejor - Neon Gold Mixtape

Barthol Lo Mejor - Neon Gold Mixtape
Trash Can Dance 2014
TCD48 CDR

1. Ocean Sound Wave 3:37
2. City Summer 3:06
3.Vacation Dustination 4:06
4. Frank Call 3:09
5. Molotown 2:45
6. Malcolm Lincoln - Danz And Watch da Cloudz (Barthol remix) 2:32
7. Patrol The Block 3:16
8. Beauty In Pain 2:12
9. Speed Courrier 3:11
10. I S2 U 2:11
11. Hu? - Tüdrukud Tantsivad (Barthol Hands up Remix) 2:10
12. Yeah!!! 2:48
13.Visiting Uncle Volodja 2:27
14. BYONoise 2:42
15. I Dig Dirt 3:00
16. Bass And Clap 3:48
17. Deluxe 3:23

Kestus 50 minutit ja 23 sekundit
Tiraaž 50 tk. (viies erinevat värvi karbis)
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)hot.ee.

Barthol Lo Mejor´i kahte kõrvuti ilmunud EP reliisi, Jet Set Rebels´it ja Molotov Spray Tan´i, järjest kuulates tekkis peas vägisi tunne, et need kõlaksid veelgi ägedamalt ühtse mixina. Sai mõned kuud hiljem artistil nööbist kinni võetud, tutvustatud mõtet ning soovitatud kuulata Pet Shop Boys´i "Disco 2" albumit, et minu peas keerlevast ideest paremat pilti saada. Aastake aega kulus, kuid seda viimistletum ning ägedam on tulemus. Artist suutis fantastiliselt hea tunnetusega panna ritta oma viimaste aastate loomingu, lõikas sealt kus vaja, sättis segas biiti ja kruttis tooni, sobitas külalisvokaale ja filmisämpleid ning lõi 50 minutit kestva võimsa tantsueufooria. Mixtape sisaldab lugusid mitmelt tema erinevalt reliisilt, lisaks lõikeid tema poolt mixitud Hu? ja Malcolm Lincoln´i hittidest. Neid omavahel siduma pani kultuslikust teiniromantikast, filmist Sixteen Candles, pärit helisämplid, millest mõningaid varem sai kuulda vaid loos Frank Call, kuid mis nüüd annavad aeg-ajalt taas kõlavate telefonihelinate ja koomiliste kõnevastustega kogu helitööle kompaktsuse. Kui üksikuid Barthol Lo Mejor´i lugusid kuulates võib kõrvu kosta moodsale noorsoole suunatud biiti, siis käesoleva mixtape´i puhul on määravaks pigem aastatetagune kaja, õnnelikuna tunduv möödanik, neoonajastu lõpp, nagu artist ise oma kätetööd afišeerinud on. Minevik mis on alguse saanud kaheksakümnendate keskpaigas ja kestnud dekaadi võrra - liikunud linnavideviku roosast reklaamivast neoontulest tehasereivi luminentse neoonini, pimeduse tantsupalavikku valgustava ainsa majakani. "Neon Gold" on disko ja teknomuusika nostalgia ja ja tänu sellele aegumatuna kostev loomingukogumik.

Mixtape´i välise külje kandvaks ideeks oli luua plaat mida on lihtne enesega ühes kanda, pista reede õhtul teksapükste tagatasku, kuulata seda sõbra autoga mööda linna kruiisides, sõbranna poole korteripeole sattudes, nurgabaari riiulil olevast krapist hommikust tõusvat peaparandusnapsusust nautides, tüüdata taksojuhti plaadi masinasse surumisega ning nõuda lõppeval tantsupeol tuttavat DJ-d siit ühte-kahte-kolme lugu mängitamist, et siis lõpuks pühapäeva hommikul disk hooletult teiste hulkka riiulisse heita. Selleks, et disk peaks vastu mugavat taskus transportimist, on karbina kasutatud pehmet paindlikku plastikust arhiivikarppi ning neid viies erinevas värvitoonis - valge, sinine, oranž, must ja roheline. Diski vaheleht on kuldsel paberil musta digiprindiga ning diski puhul on kasutatud kuldse tooni saamiseks tindi ning termotrüki segatehnikat. Tiraaž 50 tk.

The Flying Guillotine 2 - Palace Carnage

Can ku da ci sha - Kang Cheng, Shan Hua 1978

Esimene film väga äge, teine paras pettumus. Mõttetu siblimine ja tõmblemine. Ükski tegelane omaseks ei saanud, ühtmoodi kahvatud veiderdajad kõik. Ei nad osanud kakelda, ei hüpata ega karata. LendAVA JA PÄID NAPSAVA GILJOTIINI VASTU OLI SALAROHI LEITUD, HAKKASID SIIS PAHAD JA VEEL PAHEMAD TÄIUSTATUD GILJOTIINI TEGEMA NING NATUKE NAGU PÕNEV, ET KUIS NÜÜD LÄHEB, kas ikka headel idee varuks, aga kui siis selle uut giljotiivi nulliva nipiga välja tuldi, oli tüdimus juba sedalaadi kõrgustes, et pani vaid haigutama. Ja vabandan CAPSi pärast! Ei ma klarjunud, film pole seda väärt. 1,5/5

Lendav giljotiin mul hea, sul napsab pea!

Life Gamble

Sheng si dou - Cheh Chang 1978

Kolme röövli kätte sattunud väärtuslik nefriitkujuke viiakse kuulsasse mängupõrgusse, et seal täringuid veeretades lasta saatusel otsustada, kes kolmest pätist selle endale saab. Täringumängu läbiviival kavalpeal on aga plaan hindamatu kivi enesele jätta, samuti jahivad seda erinevad allmaailma huvigrupid ning kõige lõpuks veel kõrged salapolitsei ametnikud oma käsilastega. Unustada ei tasu ka lihtlabast taskuvarast, kes "kasiino" ümber luusides oma võimalust ootab. Kõik mängivad üksteisega loodud kokkulepetele, kuid lõpuks on iga mees ikka vaid enese eest väljas ning aarde enese kätte saamine tähendab paratamatult tosinkonna vastase surma.

On olemas selline halb film nagu House of Flying Daggers. Unustage see nüüd täiesti äre, visake DVD prügikasti, ei ole vaja sitta riiulis ja peas hoida. Kui aga jääte lendavatest pistodadest puudust tundma, siis soovitan vaatamiseks ette võtta käesoleva linaloo, suurepärase läikiva pärli Shaw Brothers´i aardekambrist. Life Gamble on tosina isikupärase tegelasega petturifilm kus koheselt tuuakse mängu hulk värvikaid tegelaskujusid ning siis viimase poole tunni jooksul notitakse kõik ükshaaval ja hulgiti ühes lõppematuna näivas võitluses maha.

Kuigi filmi kaks pistodade loopijat on teise ringi tegelased, näeb siin ometi fantastilist nugade kasutust, täis stiilset nipikust ning varjatud tehnikaid. Üksteise kavaldamine ja ülekavaldamine pistodade heitmisel on kahtlemata filmi absoluutne tipp, paneb vaataja ikka mitu korda ahhetama ja minusuguse fänni lausa mõnust ruigama, kuid kiita tuleb linaloo igat hetke. Suurepärane stoori väga selhgepiiriliste tugevate tegelastega, huvitavad kokkupõrked ning lõpuks veel petuskeemid, millest kõik ei olegi vaid pistodameeste geniaalsed tapmislahendused. Lugu viskab lõpus veel samuti ühe kena käänaku sisse, no mida paremat tahta. Mina olin täiesti või sees, nii vallatut löömafilmi oska hetkel teist kõrvale pannagi. No võib olla paar kuud tagasi vaadatud Bloody Parrot oli samasse kantti oma fantaasialennu poolest. 5/5

Tapmas ja kokkuleppeid seadmas.

Knight of Old Cathay

Zhang men ren - Su Li 1968

Noor mees saab ämma käest oma pulmaööl teada, et ta ei olegi tänavalt leitud orvuke, vaid hoopis nimeka salasekti juhi laps ning kasuema poolt salaja päästetud siis kui kolm tapjat majja hiilisid ning pererahva surmasid. Hüppab vastne abielumees soojast pulmasängist välja, paneb riidesse, haarab mõõga ning lippab oma tõeliste vanemate tapjaid taga ajama, et kättemaksu läbi mõrvatute hingedele rahu tuua. Truu naine jookseb järgi, teab oma kohta mehe kõrval ja oskab temagi tapatööd süümepiinadeta korda saata. Vaatajale aga näidati kohe filmi algul, et majja sisenes kolm mõrvarit, üks aga jäi ukse taha ning taiplikum paneb kohe näpu selle isiku peale, kes kogu tapatöö tellis.

Mulle väga meeldib ühe seda Taiwani filmi arvustanud kuti ütlus, et tegu on nagu "Ühekäelise mõõgamehega", sest kohe filmi alul raiutakse ühel mehel käsiu ära, aga muidu on sisu hoopis erinev. Nii kenasti sõnadesse pandud - on nagu üks teine film, aga ei ole ka, sest sisu on erinev. On hoopis nagu samuraifilm ja see on järgivaks jooneks kogu linasloo jooksul, sest kuigi võitlusstseenid sisaldavad väheke wuxiale omaseid nippe, võib neid kõikki pidada siiski jaapani kinost tuttavateks kokkupõrgeteks, eriti veel, kuna pea kõik on mees mehe vastu duellid. Natuke lihtne, kuid tore draamalugu tõepäraste elegantsete relvakõlistamistega. Kiired korralikud mõõgahoobid, raiumised ja fileerimised torkamiste asemel. 3,5/5

"Kuidas käsi käib?"

Chu Liu Hsiang and Hu Tieh Hua

Chu Liu Xiang yu Wu Tie Hua - Lung Ku, Ying Lin 1980

Üle hulga aja eriliselt kehva kvaliteediga kinolugu, super bootleg mis käinud läbi mitu konvertimist laserdiskist VHS-ini ja lõpuks bootleg DVD-le. Pilt oli selline, et justkui vihma sajab kogu aeg ja kui filmis õhtu pimedaks hakkab tõmbuma, siis ei näe midagi peale paari sähviva mõõgatera. Aga film ise selline, et tunne puudust kolmandast pöidlast, mida kergitada ning tõstma jäädagi. Põhineb tuntud kirjandusliku karakteri seiklustel, seekord oli Chu Liu-hsiang koos sõpradega missioonil tapmaks surma külvavat Kivikuningannat. Vahele mahtus kokkupõrkeid suvaliste mõõgakeerutajatega, naiste üle naljatamist ning veini rüüpamist.

Vaata nagu Taiwani versiooni Kolmest musketärist - on tasakaalukas strateeg Arthos, prullakas tormakas löömamees Porthos ning naisi meelitav ilueedi Aramis. Viimane sellise sarmiga, et isegi Kivikuninganna pidi nentima oma vastase imetlusväärset mehelikkust. Head huumorit ja vägevaid võitlusstseene, millest vaid viimane, ehk bossikaklus peategelase ja põhipaha vahel ning abiliste kähmlus muude paharettidega, jäi natuke kahvatuks ning venis. Aga see eest sain ma filmi vahendusel teada kuidas tuleb toitu mürgitada. Toidu sisse ära mürki aseta, vaid pane see koera suhu, keda kasutatakse toidu mekkimise juures katsejänesena. Koer sööb taldrikult paar ampsu ja midagi ei juhtu, aga koera suust valgub mürkki ning järgmine kahmaja on juba manalamees. Geniaalne! Proovin kindlasti järele. 4/5

Võrgutaja mesijuttu puhumas.

Suomalaiset sotavangit Neuvostoliitossa 1941-1944

Timo Malmi - Suomalaiset sotavangit Neuvostoliitossa 1941-1944
Atena 2001

Elavalt leiba ei röövitud, küll aga võis võtta surnu toidu. Haigevoodis lamajaid kontrolliti nii, et pandi leek nina alla ja kui liigutas, siis jäeti rahule, kui aga põletamise peale elumärkki ei andnud, joosti pudrukausiga minema. Nälg nii suur. Üks mees unistas mitu aastat laagris sellest, et kui vabaneb, siis keedab kodus suppi vaid kapsajuurikatest, sest sõjavangis pakutud supp oli vesi mõne kapsaliblega ja õnn saada tükike juurikat sisse naeratas vaid üksikutele.
Üks sõjavangistuse üle elanud mees meenutas, et nalja sai vaid korra, kuid paljudel teistel siin kaante vahel meenutisi jagavatel meestel on koomilisi situatsioone hulgaliselt meeles. Kaks kolmandikku raamatust on endiste sõjavangide meenutused, esimene kolmandik raamatu autori, üle 15 aasta teemat uurinud Timo Malmi, teadustööd lugeja jaoks loetavamalt lahti kirjutatuna.

The Twelve Gold Medallions

Shi er jin pai - Kang Cheng 1970

Tore oli näha, et seekord hoiti nagad võtteplatsilt eemal. Filmi kõige noorem oli peategelane, aga temalgi tugev habemetüügas lõua otsas. Kõik teised aga keskeas madinamehed, meistrid suisa hallide habemetega vanaätid, neis ägedamad kindlasti isikupära omavad Vana Kaval Rebane ning Rohelise Bambuse Vardja.  Laias laastus võibki nii kahte lehte lüüa, et nooremad mehed tahtsid muutusi ja vanemad kogenumad püüdsid hoida senist võimutasakaalu, olid korrupeerunud konservatiivid, kel küll rohkem sõjakavalust ja võitlusoskusi, kuid see eest vaimse tagurlikkuse all kannatavad. Peckinpachi Wild Bunch tuli meelde, seda nii keskeas ja üle selle tegelaste poolest, kui ka pildivisuaalide ning sisu tõttu, mis kopeerisid kohati väga tugevalt westernit. Mulle jäi see 12 võimumärgi, 12 saadiku teema natuke arusaamatuks, kuid see ei takistanud nautimast suurepärast varasemat wuxiakino, mis täis häid võitlusstseene, fantaasiat mõnede žanrile oluliste märkide ümbermängimisel (Rebase poolt tulede kustutamine võõrastemajas näiteks) ja lisaks veel üht lõpmatult armsat romantikakohta, kus solvunud tüdruk oma kallimaga jonnib. Film on sisukas, kuvaliselt kaunis, ohtralt verine ning sisaldab ägedaid kokkupõrkeid ägedate mõõgameeste vahel. Korralik wuxia laks. 4/5

Vanad mehed mõõtu võtmas.

Rigor Mortis

Geung si - Juno Mak 2013

Hong Kongi wuxiale, ghost comedy´le ja fantasy horrorile ei ole hullemat nuhtlust kui arvutigraafika mis uue milleeniumi saabudes hakkas tasahilju kasvavas tempos välja vahetama kõiki neid armsaid eriefekte - kummimaskidega monstrumeid, traadiliuglemist ning relvaanimatsiooni. On üksikuid säravaid lahendusi, kuid üldpildis valitseb masendav tühjus, ideede samalaadsus ning tihti ka püüd eelistada moodsat lähenemist isegi siis kui see naeruväärne välja näeb. Juhtub ka nii, et arvatakse ägedast CGI-st vaataja köitmiseks piisavat ning ega efektide taha lugu ennast kirjutada viitsita. Viimane sobib imehästi iseloomustama ka Rigor Mortist. Vaataja ette tuuakse üks klassikalise maagiaga (hiina)vampiirilugu ning näha saab ka teispoolsusest kinni nabitud deemon-kummitusi, kuid stoorit kui sellist justkui ei olegi. On aga ohtralt arvutigraafikaga loodud vägevaid momente. Tuleb nentida, et need näevad valdavalt väga kenad välja, aga hing ihkab ju ikka ilusalt õudu tekitava kummituse taha ka head lugu, huvitavaid karaktereid ning mõjuvat atmosfääri. Loomulikult vajab hiina vampiiride mängutoomine lisaks komöödiaelemendi olemasolu. See aga puudub täielikult, isegi vampiirihüppeid tehakse vaid paar tükki, muidu vaid üks tõsine ringituiskamine. Rigor Mortison keskpärane õudusfilm silmailu pakkuva trikitamise ning vanematest HK õuduskomöödiatest tuttavate maagiate, maagide ning jõletistega. 2,5/5

Kubrick hiina moodi.