Tont - Roheline järv / Teispoolsus

Tont - Roheline järv / Teispoolsus
Trash Can Dance 2013
TCD40 kassett

A side - Roheline järv EP 29:29

1. Roheline järv 03:11
2. Roheline järv (Veealune) 06:50
3. Väljas pimeduse peidus 03:54
4. Väljas pimeduse peidus (Audiovulkaan) 05:37 

Boonus lugu:

5. Roheline järv (Future Brain remix) 09:5

B side - Teispoolsus EP 29:44


1. Öösoojus 07:05
2. Perpetuo cambio 02:29
3. Hoovus 06:13
4. King Willie dub 04:14
5. Lapsepõlve rada 04:43 

 Boonus lugu:

6. Teispoolsus 02:59

Osta või lae alla tasuta EP "Roheline järv"
Osta või lae alla tasuta EP "Teispoolsus"

Kestvus 59 minutit ja 13 sekundit
Tiraaž 40 tk. (30 rohelist ja 10 valget)
Hind 3 eurot.
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)hot.ee.


"Roheline järv EP" jäi ilmumisel mulle silma ja kõrva küll, kuid alles nädal hiljem, peale seda kui Terje Toomistu oli mu tähelepanu juhtinud, et näe sõber teeb ja pane tema muusika samuti "Estcon´i" kogumikule, sain lõpuks asjale korralikult pihta. Ja siis kohe lõi hooga, niitis jalust. Ei ole vist EP nimiloost maailmas parimat muusikapala kuhu Stalkeri sämplingud nii hästi sobivad, ega lähe ka teised ulme ja horrorfilmidest võetud lausekatked mööda, vaid täiendavad veidral moel Tondi etno ja drone´i puudutusega loodusambienti, maalides meeleolu tumedamasse tooni. Aasta pärast ilmus rännumehest Tondi, ehk Siim Kuusemäe, teine EP "Teispoolsus" ja see viib kuulaja autori maailmareisidele kaasa, on ju üks helikilluke sarvestatud ühel pool maakera ja teine teisel küljel. Kuuleb erinevaid loodushelisid ja keeli, kuuleb niisked ööd ja päikepõletavat päevaleitsakut. A poolel on EP boonusträkina Future Braini diskodub´ine remix "Rohelisest järvest", B küljel asuva EP lisalooks on aga, nii koomiline kui se ka ei tunduks, plaadi nimilugu "Teispoolsus", mis netireliisilt suisa välja oli jäänud.

Kassetina kasutasin rohelise (30 tk.) ja valge (10 tk.) korpusega C60 kassette millel A poolel kleebis. 120 grammisel paberil vaheleht kahepoolse värviprindiga, kassetikarp tavaline läbipaistev. Viimase kohta vöib muigavalt täpsustuseks lisada, et karbid on pärit Politsei- ja Piirivalveametist, kus need kolimise käigus välja ilmusid ning nende jaoks tarbetutena eesti undergroundmuusika edendamiseks mulle kingiti.

Morrissey - 25: Live

Morrissey - 25: Live 2013

01) Alma Matters
02) Ouija Board, Ouija Board
03) Irish Blood, English Heart
04) You Have Killed Me
05) November Spawned A Monster
06) Maladjusted
07) You're The One For Me Fatty
08) Still Ill
09) People Are The Same Everywhere
10) Speedway
11) That Joke Isn t Funny Anymore
12) To Give (The Reason I Live)
13) Meat Is Murder
14) Please, Please, Please Let Me Get What I Want
15) Action Is My Middle Name
16) Everyday Is Like Sunday
17) I m Throwing My Arms Around Paris
18) Let Me Kiss You
19) The Boy With The Thorn In His Side) Irish Blood, English Heart

Studio In Session:

01) The Kid’s A Looker
02) Scandinavia
03) Action Is My Middle Name
04) People Are The Same Everywhere

Viskasin DVD masinasse, vaatasin paar lugu ja mõtlesin, et jätan taustaks mängima, voldin ise samal ajal toa teises otsas kassetiümbriseid, kleebin leibeleid peale, aga justkui ime madnet kiskus mind ikka ja jälle telekaekraani ette. Püüdsin end vabaks rebida, astusin ikka ja jälle eemale, jätkasin ette võetud tööd, et siis taas end 10 minutit hiljem diivanilt leida. Kontserti lõpuks oli pisar silmas eneselgi ja sama võimsat tunnet kinnitasid kaamera ette jäänud konsalt lahkujad. Ei tea. Kas sellest et vaatan viimasel ajal vähe muusikaplaate või ikka see Moz´i võluv haare. Lisade hulgas stuudioproov - meeldis "Action Is My Middle Name" ja "Scandinavia" tundus nagu Nits´i kaver olevat.

Crete – The Battle and the Resistance

Antony Beevor - Taistelu Kreetasta
WSOY 2012

Antony Beevor´i kvaliteeti kandev raamat on jagatud kolme ossa - võitlus (loe: taganemine) Kreekas, Võitlus (Loe: taganemine) Kreetal ning Kreeta vastupanuliikumine. Taaskord väga hästi kirjutatud, peatumine pisidetailidel ja samas ka üldisema pildi loomine. Kohati vägagi illustreeriv, seletatakse ära, et millise maja mis korruse akbnale asetati kuulipilduja, teest mitmenda pöösa all lamas haavatu või tehakse juttu isegi tandrile kerkinud tolmupilvest. Lisaks seda Beevor´ile omast triviat mis aitab alati hästi mõista kirjeldatava isiku olemust. Taaskord tundus, et Kreeta pärast peetud kaitselahingud ja sakslaste rünnakud olid rohkem saatuse sõrme poolt juhitud kui kaine mõistuse ja tegudega suunatud. Tihti niitpeene juhuse läbi kaotati positsioone või võideti vastast. Soovitan lugeda kui eesti keeles ilmub, korralikult ülevaatlikult kirjutatud sõjaajalugu väikese Kreeta pärast peetud veristest lahingutest, kokkupõrkest mida omal ajal hinnata ei osatud, kuid mis tagasivaatava analüüsina olid sõja kulgemisele ääretu tähtsusega.

Ohvriterohke õhudessant saarele.

Bloody Parrot

Xie ying wu - Shan Hua 1981

Üleeile öösel sai minust täiskasvanud filmivaataja! Teate ju küll, täiskasvanu on õppinud hindama peale välise ilu ka sisemist ning sedalaadi silmade avanemine toimus minul tänu Bloody Parrot´ile Shaw Brothers´i filmistuudio toodangu suhtes. Siiani olin üleolev, wuxia kuldajastu, ehk 1993 aasta kino erineb ju piisavalt visuaalse külje, aga ka stoorisättingu poolest oma vaarisadest, viimased siiani ikka tundunud liiga butafoorsed, etlevad, ülemängitud ja camp-faktorit pakkuvatena. Nüüd aga järsku taipasin, et SB on mind sisse haaranud, olen suutnud selle enese jaoks läbi seedida ning esimesed õppetunnid selle hindamiseks kätte saanud. Justkui uus avar maailm on mu silmade ees lahti rullunud ja see ei koosne enam plekist mõõkadest, kirevatest kimonodest, papist majadest ega stuudiopõranda liivahunnikusse pistetud puuokstest, vaid ülimalt oskuslikust loo jutustamisest, kõrgest fantaasialennust ning huvitavatest karakteritest. Bloody Parrot algab muinasjutulise müstikafilmina, aga pöörab üsna pea klassikalise film-noir mängumaale, kus nii detektiivid, saatuslikud naised, pisikriminaalid, ülbed politseinikud ning loomulikult samuti mõrvaga krimilugu. Film meenutab sisult ka neid üheksakümnendate alguse neo-noir´e kus võõras satub väikelinna ning on peagi mässitud sealsete kurikaelte niitidesse ning kus iga veider linnaelanik püüab uustulnuka meelt sättida endale sobivale rajale. Aga võib võtta eeskujuks ka peeglitaguse maailma psühhedeelia, mingist hetkest, näiteks peale kurtisaani söödud (narkootikum) verekivi, tuleb ikka üsna peapeale pööratud tunne sisse, et mida nüüd, asja keeratakse ikka hea hoo ja mõnuga segasemaks. Aga ega veel loetelu lõppe. Muidugi saab siit mõõgavõitlust, saab romantikat ja goret ning sekka heidetakse veel exploitation mekki, ehk siis paljast tissi ja tussi, rääkimata paarist spagetivesterni šniti kopeerimisest. Bloody Parrot oli suurepärane filmielamus, väga haarav lugu ja selle jutustamine, esitlus. Ainsaks veaks pean ma filmi venivat lõppu, sest kui ülejäänud linalugu toob pidevalt sisse uusi tegelasi ja lausa loobib tegevust, siis viimased 20 minutit on üsna ühtne koopas ronimine ja selle maaaluse seikluse finaalik pakutav lõplik lahendus, maskide langemine, saladuste paljastumine, ei kaalu üles liiga pikalt ühtede ja samade dekoratsioonide vahel veedetud aega. Seega punn vähem täisskoorist. 4,5/5

Kohe hakkab tüdruk dope´i mekkima ja deemini häälega kurjustama.

The Lady Hermit

Zhong kui niang zi - Meng Hua Ho 1971

Väikelinna saabub noor neiu, et otsida üles kuulus kung-fu meister Preili Üksildane ning tema käe all õppida võitluskunstide salateadmisi. Ülemaa kuulus õrnema soo esindajast kung-fu äss aga ei taha oma isikut paljastada, lootes peale aastaid tagasi kaotusega lõppenud kahevõitlust veeta ülejäänud elu tagasihoidliku majateenijana. Kohalik kuri aga ei anna rahu ning meister paljastab oma isiku, ühtlasi rahuldab noore tüdruku soovi ja asub talle oma tehnikaid edasi andma, et siis koos kurikaela Musta Deemonit võita. Bechdel´i Testiga saaks sellest Hong-Kongi filmist küll täispunktid kätte, kaks peategelast on naised ning nad muud ei teegi kui räägivad omavahel ja valdavalt mitte meestest nii, et feministide lemmikfilm kohe kindlasti. No nad isegi tapavad mehi, pakun välja, et filmi jooksul umbes 100 nokukandjat saadetakse naiste poolt teravate mõõgahoopidega hauda. Minule aga meeldis see, et õhku loobiti elavat kassi ja see pidi siis illustreerima mõningaid kung-fu nippe a´la et kas kukub alati käppadele ning samuti peab seda tegema kohaliku hirmuvalitsejaga rinda pistev võitleja. 2,5/5

Õpilane ja õpetaja.

The Haunted Cop Shop

Meng gui cha guan - Jeffrey Lau 1987

Minu taaskohtumine kunagise suure lemmiku, ehk hiina kummituskomöödiaga žanriga, ei olnud just kõige edukam. The Haunted Cop Shop oli kodumaal üsna edukas kinolugu ning sellel on hulgaliselt fänne, kuid mind püüdma ei ole mõtet tulla, sest žanrist on ikka kottide kaupa ägedamaid kinolugusid ning Wong Kar Wai nimi stsenaristina ega Jeffrey Lau oma lavastajana, ei lisa midagi. Stsenaarium vaimuvaene justkui pohmellis peaga punnitatud haltuuraots, film ise tavastandarteid järgiv jant ning mitte see HK jant mille üle kinoaustaja rõõmurõkatab, vaid labane lollitamine kulunud sketšidel. Samuti veab taset alla euroopalik vampiir. Kui üldse miski kummituskomöödiat rikkuda saab, siis see on hiinamaale importitud draakula ühes keebi ja kirstuga. Hiina vampiir teeb alati tuju heaks, lääne oma aga on nii sobimatu, et kohe häbi vaadata. Ses mõttes muidugi lahe, et läänelik vampiir tegi taoistist maagiga kohe üks null ära, ei lasknud end loitsudel kammitseda, ega pühadel instrumentidel siduda, vaid rebis riks-raks käe otsast. Aga jah, see võitlus, no nii 3 minutit, oli filmi ainus nauditav osa. 1,5/5

Unbeatable - Invincible - Непобедимый

Nepobedimyy - Yuri Boretsky 1983

Nõukogude kung-fu film, vähemalt nii teda reklaamitakse. Tegelikkuses poolenisti fiktionaalne lugu nõukogude võitlusspordi sambo tekkeloost, sellest kuidas punasõdur Kesk-Aasias käis sealseid võitlusstiile õppimas. Rusikavõitlusest oli asi kaugel, pigem meenutas kogu mehe õpitu džuudot ning maadlust, sekka tõeliselt valgustatud meistri poolt jagatud filosoofiat. Film seikluslikku laadi, natuke müdistamist, natuke traagikat. Põnevaim oli napilt kujutatud vennasvabariikide elu-olu aastal 1928. Mõnes auulis oli juba punane loosung maja seinal, aga muidu elati ikka veel feodaalses ühiskonnas kus sõna ütlesid sõjapealikud ning rikkad maaomanikud. Kommunismi hoogsusega igal juhul üle ei pingutatud, kuigi kohustuslik vaesrahva mäss bandiitide vastu oli ikka sisse punutud. Kerge irooniana mõjus peategelase, võitlusoskusi koguva Andrei Khromovi jutt, et tema tahab kõigist stiilidest kombineerida täiusliku võitluskunsti, kuna nägi kunagi tsaaripolitseid kaitsetud üliõpilasi peksmas ning tänu tema õpetusele oskaksid ka kõige nõrgemad end tulevikus rõhujate eest kaitsta. Kibedad sõnad, sest lõpuks hakati ju sambot õpetama sisekaitse ministeeriumi alluvatele üksustele ning seda kasutati lõpuks jõudsalt ka kaitsetute üliõpilaste vastu. 2,5/5

Fire Dragon

Huo yun chuan qi - Woo-ping Yuen 1994

Enesele paar kuud tagasi antud lubadusest, et kirjutan veebis pesitseva ulmeajakirja "Reaktor" jaoks parimatest wuxia filmidest tundub hetkel päris mõttetu olevat, sest avastan iga nädal mõne uue väärt loo ja kuis ma siis ikka seda top´i tegema asun kui pooled žanri kuningad nägemata. Fire Dragon sinna kuningate hulka ei kuulu, kuid õukonnas kõrgel kohal olevaks võib pidada küll. Võitlusstseenid on rõõmustavalt nauditavad, täis peeni uuendusi, minu jaoks žanris esmakordselt nähtavaid nippe ja HK kinole omast veidrat pildimontaaži, näiteks kui üks kokkupõrge on aegluubis, siis järgmine kiirendatult, kuigi midagi kummagi puhul peita ei ole vaja. Meeldis ka lavastaja püüd suurejoonelisuse järele - viimane võitlus piisavalt mahukal platsil või pidustused kus kohale oli aetud terve rühm trummareid. Vähem rõõmu valmistas aga sisukus, küll korralikult kaanoneid täitev, kuid ilma erilise usinuse ning hingeta. Sama võib öelda ka action-printsessi Brigitte Lin´i kohta, et kena teda näha ja võitlusstseenides igati vormis, kuid ilma maskita ei vedanud õieti draama ega romantikaliini. Komöödiaga olid lood aga hoopis halvad, sest kuigi lollitamist oli lisatud, tundus see väga punnitatuna ning poolikuna, lõpuni mängimata. Žanrikino on Fire Dragonis selgelt esil, on mitmeid uuenduslikku nüansse, on originaalsust ja laia plaani, kuid loos napib massiivsust, tegelastes aga isikupära. 3,5/5

Varjatud isiksused, eneseohverdus - kõik nagu vaja.

The Delightful Forest

Kuai huo lin - Cheh Chang, Hsueh Li Pao 1972

Võitluskunstide meister Wu Sung lööb maha paar "ebamoraalselt" käitunut ning saadetakse vanglasse. Tegu siiski respekteeritud ja tuntud kungfu meistriga, heasoovlikku suhtumist tuleb igast suunast ning ega vanglaski pea virelema kaua, peagi palgatakse ta vanglaülema poja poolt turvatööd tegema. Wu Sungi karakter on minu jaoks martial art kinos üks badass´imaid. Ta ei ole otseselt negatiivne kangelane, trügib ikka sinna ausate ja õilsate sekka, kuid paras jäärapäine molkus ja lühikese aruga kantpea. Mees ei ütle ära heast veinist ega jäta tiiba ripsutamata kõigi ekraanile ilmuvate naistega. Uhkust täis naga, kõva rusikamees küll, aga mina panustaksin pigem filmi järjeloole, mida kahjuks tehtud ei ole. Lõpp nimelt näitab, et kivikangest badass´ist saab hoopis põnevam tegelane. 3,5/5

Izhorian - Space Trilogy

Izhorian - Space Trilogy
Trash Can Dance 2013
TCD45 3xkassettt

First Journey
A:

01. Silence
02. Lift Off
03. Stratosphere
04. Vicinity
05. The Portal
06. The Unknown
07. Awareness
08. Message
09. Install/Engage
10. Binary Star
11. Emergency
12. Oblivion
13. The Meeting
14. The Council
15. Empowerment
16. A Moment

B:

01. Enlightenment
02. Anger
03. Alignment/Chaos
04. Battle (Starlight)
05. Chaos/Alignment
06. Power
07. Eclipse/Darkness
08. The Arrival
09. Truth
10. Acknowledgement
11. Re-alignment
12. Peace
13. Eternity
14. Cleanse 

Second Journey
C:

01. Approaching The Quasar
02. Sleep Disturbance
03. Creatures Of The Abyss

D:

01. Field Recordings From An Unknown Alien Planet 1
02. Field Recordings From An Unknown Alien Planet 2
03. Field Recordings From An Unknown Alien Planet 3
04. The End Of Space

Third Journey
E:

01. Hostile Planet
02. Factory
03. Machine Room
04. Dark Side Of The Moon
05. Passage

F





01. Serene Stars
02. Forbidden Caverns I- The Ritual
03. Forbidden Caverns II - Oracle
04. Halls Of Delusion
05. Reflection
06. Transition

Kestvus 200 minutit
Tiraaž 20 tk.
Hind 8 eurot.
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)hot.ee.

Peale edukat arvutianimatsiooniga loodud seriaali "Jalutuskäik dinosaurustega", leidis BBC, et loodud graafikamootoreid saab suurepäraselt ära kasutada peale kunagi elanud loomade elustamise kasutada ka tulevikus tekkiva loomastiku kujutamisel ning sündis seriaal "The Future Is Wild". Siit ka minu esimene paralleel Izhorian´i muusikaga - mulle tundus justkui oleksid mõned tema pikemad palad selle seriaali OST´iks sobinud. Artisti deep space noise´iga analoogseid helisid võib kuulda aga Discovery kanali kosmosest rääkivates teaduslõikudes. Meelde tulid samuti üheksakümnendate dark ambienti artistid Black Lung, Lustmord ja Delerium, kel kõigil kosmosega oma keiss. Seetõttu oli Rivo Haavandi muusika kuulamine justkui taaskohtumine uute maailmade vanade helidega ning samas täitis mind ka rõõm, et eestis keegi sedalaadi muusikaniši täita püüab, luues peale tumeda ambiendimüra veel ka oma muusikale kontseptsiooni - paneb liikuma kosmoselaevad, tutvustab kaugete planeetide floorat ja faunat ning ei puudu ka kontaktid võõraste rassidega. Kõik see on kolmel helikassetil, kolmel erineval kosmoserännul, olemas. Kuulaja saab justkui osa seikluslikust audiosalvestisest mida tema fantaasia peab ise visualiseerima, ainsaks teetähiseks träkkide nimed.

Triple kassett spetsiaalses plastikümbrises. Esimene kosmosereis on 60 minutilisel valge korpusega, teine 90 minutilisel läbipaistva ja kolmas, kõige tumedamat tooni ja ohtlikum, on C-56 pikkusega musta korpusega kassetil. Igal kassetil on värviline kleebis, kusjuures kleebise värvitoonid varieeruvad. Kassetiümbrisel on 200 grammisel paberil värviprint välisküljel ning mustvalge print siseküljel. Kolmest kassetist koosnev komplekt on limiteeritud kahekümnele eksemplarile. Kosmosetriloogia lood on valitud Izhorian´i netireliisidelt "Transmission", "Deliverance", "Transcend", "Planet Noise EP" ja "Cold Space EP".

The Assassin

Sha ren zhe Tang Zhan - Siu-hung Chung 1993

Täitsa pulli-mullikas, et aegu tagasi tõmbasin filmi prooviklipi ning praakisin selle kohe välja, sest pilt oli niivõrd nõmedalt videoselge, justkui vaataks mõnda teleteatri etendust. Aga aeg läks ja põhjalikumalt wuxia žanriga tutvumise eesmärgil võtsin DVD ette ning oh imet, siinses versioonis hoopis vastupidi - kulunud pleekinud, punast ja sinist rõhutav kinofilmipilt, no just sellise tonaalsusega nagu mitmed linalood hiinas ja HK-s üheksakümnendate alguses olid. See kohe nagu mingi eriline filmilint neil oli (Red Sorghum, Journey to Western Xia Empire... ), et niivõrd mitmed kinolood fännile äratuntavad värvigammas ja kuluvusastmes. Ja ei hetkegi videopilti. Kas nüüd tsekkasin valet filmi või mis maagia, igal juhul The Assassin oleks tulnud juba varem ära vaadata, tegu igati väärtkinoga. HK wuxias tundub olevat nagu jaapanu pinkus, et antakse noorele vihasele mehele vähene papp pihku ja kästakse üks žanrifilm film valmis vorpida, kuid väline külg ja sisu jääb mehe enese otsustada.

Fantaseerin, ega täpselt tea, kuid tunne küll selline, et lavastajal hulga põrandaalusema kinoga, indie ja autorikinoga seotud ambitsioonid kui traditsionaalse wuxia linale toomisega. See aga omakorda muidugi muudab kogu kinoloo põnevamaks, vaata teist nagu mõnda sõltumatu kino kunsttükki, samas kõik mõõgavõitlused ja sügavad tunded samuti sees. Isegi kui stoorit mitte väga eriliseks pidada, siis välise külje koha pealt on mitmeid ebatraditsioonilisi ilutabamise hetki, peened detailid võitluses, samuti vastaste üsnagi ootamatud surmad. Väga hea omapärane wuxiafilm, päris üllatav kohe oli sellist gorese kaunitari avastada. Ja valminud veel wuxia kuldaastal, samas võrreldes muude sama aastaarvuga filmidega on The Assassin justkui sohipoeg, sama tugev ja ilus, kuid tallis, mitte pererahva uhkes häärberis üles kasvanud. 4,5/5

Kaks kõva mõrtsukat, keisri mõjuvõimsama eunuhhi käsilast.

Sands of the Kalahari

Sands of the Kalahari - Cy Endfield 1965

Pantrikuru vangid. Ainult et seekord on laste asemel täiskasvanud ning Armeenia lumiseid mäetippe asendavad kaljurünkad Namiibia kõrbes. Lennuõnnetuse läbi teinud reisiseltskond leiab varju veevõtu koha lähedal olevas koopas. Esialgu tundub ellujäämine võimalik olevat, jagub padruneid ning saakloomi, kuid abi ei saabu ning saab selgeks, et väike oaas keset kõrbe kõiki toita ei suuda. Ja mõned on muidugi teistes üle nii vaimselt kui füüsiliselt. Samadel kaljudel elutsevad paavianid ning inimesed muutuvad nendega sarnaseks, karja asub juhtima kõige tugevam isend. Aafrika seiklused on mulle alati meeldinud, samuti kõiksorti ellujäämislood nii, et võiks öelda - film minu maitse järgi. 3,5/5

Poster lubab ahvi-actionit ja seda saab, kuid selleks peab ikka väga kannatlik olema ning pea terve filmi läbi vaatama.