Alan Duff - Kerran sotureitaLike 1995
Ekraniseering oli aastaid nii umbes 50 lemmikfilmi hulgas, kuid peale raamatu lugemist on tunne, et viska või DVD aknast välja - nii kohitsetud ja väär on see võrreldes algmaterjaliga. Ma mõistan kui filmistsenaariumi peab võrreldes raamatuga väheke siluma, võtma maha tegevust ning kustutama tegelasi, kuid siinsel juhul oli hakkama saadud millegi ääretult ebameeldivaga, nimelt keeratud lugu teistpidi, andes hoopis võltsima kuva. Seal kus Alan Duff toob sotsiaaldraama ilmekalt esile, jääb film kahvatuks ning see mis raamatus dramaatilised pöörded sisse toob, vaikitakse filmis lihtsalt maha ning asendatakse teise liiniga, andes seejuures negatiivsetele kangelastele võimaluse endpositiivsest küljest õigustatuina näidata. Raamat viib lugeja laste tasandile, näidates nende alkohoolikutest vanemate vägivaldset kooselu, samas kui film näitab vaid pereisa joodikuna ning põhirõhk on ema tunnetel. Tekib mulje justkui ei oleks lavastaja tahtnud oma rahvast liiga tumedates toonides maalida, samas kui kirjanik lööb valusalt haamriga ühe hoobi teise järel. Suurepärane maooride sotsiaalset kitsikust kujutav romaan, mõistetav miks see niivõrd palju kirjandusauhindu on võitnud.
No comments:
Post a Comment