Jon Moritsugu filmid on mul nüüdseks kõik nähtud, kuigi lühifilmide suleprahti, mis mu silmeees käinud ei ole, kindlasti leidub. My Degeneration on muusikafilm, aga mitte vaid mõistes kus peategelasteks kolm tsikki kes alustavad garaaise pungibändi tegemist ja kihutavad tänu "liha-rock´i" turuletioomisega superstaari staatusesse, vaid muusikafilm, kuna OST on tihkelt täis head kaheksakümnendate lõpu USA undergroundmusa. Moritsugu on alati kasutanud sõprade ja lemmikute mussi ning kaseekordleiab läbisegi tundmatuid bände tuntud nišinimedega - ühtviisi head kõik.
Film ise aga liiga UG, et kõigi irooniaid ja koomilisi momente oskuslikult esile tuua. Saad aru mida öelda tahetakse, aga kõik see jääb amatöörliku filmitegemise taha kinn, ega pääse piisava vabadusega liikuma. Hilisem Moritsugu oskab selles mõistes kompaktsem olla, et igaasjage peetakse piiri ning stoorit joonistatakse väljasuurema hoolega. 2,5/5
Amy Davis´d ei tundnudki seekord ära. Alles lõputiitrid paljastasid.
No comments:
Post a Comment