Boss - 1. season

Boss - 1. season - created by Farhad Safinia 2011

Väga tugev esimene episood. Ammu ei ole näinud ühtegi sarja, mis suudab kümne minutiga sind enese külge siduda, tutvustada ääretu selgusega karakterite olemust ning 55 minuti jooksul maha märkida kõik piirid kus sees mäng algab. Jutt ei ole nüüd sellest, et ette antud mängumaal hakkab üks korduv sahmerdamine, vaid lihtsalt ülitäpne kokkuvõte kõigest tulevast, kaasa arvatud esimeses episoodis seatud plaanide muutmise, nihutamise ja lõhkumisega. Sarja avav osa on justkui hea sõel mis selekteerib välja sarja sihtrühma, pakkudes episoodi jooksul läbilõiget maailmast kuhu sind viiakse ning milliste toimemehhanismidega tutvustatakse. Hea filmitrailer peab väljasõeluma linaloo potensiaalse austajaskonna ja nii teeb ka telesarja piloot - kas sulle seriaal pakub midagi, või jääb igavaks, on koheselt selge. Mina võtsin koheselt sarja omaks ning edasi vaadates sain vaid imestada, et niivõrd hea maitsetunnetusega suudeti seriaali tegevust pinevana hoida, ei heidetud sisse labaseid lahendusi ega traageldatud rebendeid odavate õmblustega. Kogu sesoon hoidis ühtlaselt põnevust ilma, et sisse oleks toodud saatuse puudutusi või üle võlli keeramisi. Võiks isegi öelda, et sari kulges vaikselt. Oma osa mängib siinjuures kindlasti ka väike erinemine tavalisest USA telestandardist, sest tosinkonna epissoodi asemel oli neid vaid kaheksa ning stoori kompressitus suudab hoida tegelaskujud kompaktsetena ning välistab filler-situatsioonid. Ajal mil seriaalides domineerivad peategelastena kurjategijad ning vaatajaid pannakse kaasa elama nende pääsemisele teiste pättide või politsei küüsist, oli Boss´i peategelasest linnapea värskendavalt hallis toonis. Munn mees ja jubedusi korda saatnud, seda küll ning see tehti koheselt selgeks, kuid sari ei näidanud peale võimu muid tahke, mida isiklikuks heaoluks haarati. Toonitati linna heaolu, mis küll läbi kompromissidele mineku võis tuua traagilisi tagajärgi, kuid välja joonistatika teine külg - linna kui valdava organismi heaolu tõus. Linnapea ei teinud otsest kurja raha pärast, vaid ehitas oma kodulinna üles, murdes siin-seal nurki maha. Loomulikult kaasneb võimuga ka raha, kuid seriaal keskendus lõpuks ikkagi võimule ja raha oli vaid vahend millega linna funktsioneerimist suunata. Kelsey Grammer oli suurepärane, aga eriline rõõm oli siin seriaalis kohata Martin Donovan´i, kes kangesti meenutas Peeter Võsat. Kahju vaid, et Donovani tegelaskuju jättis viimases episoodis üles küsimusi, sest vaatajana olin juba mõnede süsteemidega harjuda jõudnud ning tundus väheke kahtlasena, et need teist pidi mängima hakkasid. Lahendid justkui jätkasid kogu sarja rütmi, aga ometigi oli sisse toodud muutus ning see oleks pidanud mõjatama ka muud arengut. *SPOILER* Pean silmas selleks tööks ebasobivat isikut, kes Stone´i vannitoas ära tegi aga ka stagnatsioonipattu teinud Bossi ebaselget kõikumist haiguse mõjul, mis jättis ja ei jätnud muljet, et järsku mõned asjad kujutati lihtsalt ette.*SPOILER END*. Kokkuvõttes heas ühtlases kvaliteedis poliitiline thriller Chicago linnaisadest. 4,5/5

Tulevikku ehitamas.