Mõnikord juhtub nii, et film mis peaks igast küljest mulle meele järele olema, ei ole seda teps mitte. Mussiga juhtub isegi tihedamini, aga ka filmidega. Näiteks see Withnail & I. Kõigile sõpradele meeldib, aga mind jätab täiesti külmaks. Jättis juba 15 aastat tagasi, kuid nüüd mõtlesin, et ju siis ei taibanud seda ega toda, vaatasin uuesti ja ikka sama lugu - naljast saan aru küll, fiilingu taipan ära, aga peale selle vägistamise ääreni küündiva stseeni ja Danny karakteriga seostuva justkui midagi muud vaimustust tekitavat ei olegi. Iga filmis öeldud lause on klassikaks saanud, tean neid osakestena popkultuurist, aga filmi sees panid vaid tagasihoidlikult muigama. Ei tea, ei tea! Generatsiooni süüks, et justkui seda ajastut ning selle hõngu ei tunne, ei ole ise selles elanud (film ju poolenisti autobiograafiline), saa samuti seada, sest fucking kids love it. Mina mitte. 2,5/5
Mälumäng. MIllise eesti bändi fännivideos saab näha seda parempoolset Jaguari?
2 comments:
mesipuu tolmunud?
Jep! Nii see tõesti on. Video autor Valter Nõmm.
Post a Comment