Amalur on märkimisväärselt õnnestunud ristsugutis tõsimeelse rollimängu ja keskpärase müdistamise vahel. Või peaks see vastupidi olema kirjutatud? Igatahes, maailm on kirju, tegevusi on silmini ja takt hoitakse kõrgel. Väga põnevasti on lahendatud erinevate boonuste ja klasside süsteem, ehk siis mängida annab puhastverd maagi, suli või sõdalasena, aga keegi ei pane kätt ette, kui on soov ehitada ristsugutis kahe-kolme stiili vahel. Minimängud lukkude muukimiseks või loitsude murdmiseks on küll mannetud, aga neid on see-eest kerge läbida. Siingi pole haisugi korralikust süžeest, elanike mured näivad tühistena ja sõjad sihitutena.
Säherdune põnev toode tuli turule ilma suurema laineta. Kellel aga kergemat meelelahutust ja tõhusat madistamist vaja, see saab siit enam kui küll. Seitse silma.
2 comments:
Ma kadestan inimesi kellel meeldivad sellised dungeon&dragon "müdistamised" sellel lihtsal põhjusel, et neil on iga kell valida nagu tuhande erineva mängu vahel.Iga päev tuleb mõni uus mäng välja mis on neile orienteeritud.
Nagu mida raisk.
Ma olen ka vast poolt sada rpg-d mänginud ja vaid neisrt need kõige paremad lõpuni. Ikka mingi hetk taipad, et kas istub või on igav ja siiani on endale meeldinud ka need mida sõbrad soovitanud.
Post a Comment