Just täna kuulasin üle pika aja jälle Tagasi Tulevikku omanimelist debüüti ning pidin taaskord tõdema, et see on üks mu kohalikke lemmikalbumeid ever. Olen Eerikule jõudnud juba paar korda purjus peaga mäluaugu äärel kõikudes anda "hüva nõu" ja teda hurjutada, et jätku see Mantra Gora nimeline lasteansambel kus seda ja teist ning astugu aga julgemaid samme sooloartistina, sest tema niinimetatud põhiansambel ei kanna endas poolti nii vahetut suhtumist muusikasse. Mantra Gora on küll kenade lugudega ilusate inimeste ansambel, kuid minu jaoks jääb teatud piiridesse, sinna vihmalõhnalise kampsuni ja kooli näiteringi kanti, samal ajal kui Eeriku soloprojekt Tagasi Tulevikku viib igale poole, annab fantaasiale hulga laiema, et mitte suisa öelda piiritu, mängumaa. Juba nimi ise viitab skaalale mida saab lõputult venitada ja nii saab katkematult, tema muusikat kuulates, ka mõttemaailmu ehitada. Olen sattunud kuulama ka "Sädelevat kassi" ja loodan sellest paljut, sest siin kohtuvad Eeriku meloodiate seadmise oskus Elerin Vellingu jõuliselt kandva vokaaliga ja live´il kogetu põhjal julgen väita, et kahe muusiku koostöö aitab veelgi Eeriku ulmamaailmade piire julgelt avardada. Aga teile kallid blogilugejad soovitan läbi astuda Levist Väljas paarist ning osta sealt Tagasi Tuleviku plaadi, mille hind oli viimati odavam õlle omast. Te ei kahetse!
Nimi: Eerik Kändler
Bänd: Tagasi Tulevikku, Sädelev Kass, Mantra Gora
SoundCloud: Tagasi Tulevikku
SoundCloud: Sädelev Kass
1. Millised filmid sulle muljet on avaldanud, ehk mis on sinu lemmikfilmid?
Mõned aastad tagasi meeldis vaadata Dogma filme nende tumeda huumori tõttu. Nagu näiteks "The Idiots", "The King Is Alive" ja "The Celebration". Samast teemast ka "Dog Days", kus vaikne Viini äärelinn hakkab kuumusega ära kruttima. Jarmusch-i filmid (eriti "Dead Man" ja Neil Youngi soundtrack) on ühed lemmikutest. Meeldivalt häiriv elamus oli "Black Swan". Kõikvõimalikke animeid ja animatsioone on alati vahava vaadata. Mida värvilisem seda parem. Samas on mulle ka väga sümpaatsed Phil Mulloy jubedad kauboid.
2. Milline oli viimane meeldejääv filmielamus?
Viimase meeldejääv elamus oli PÖFF-il Tšiili film "Vanad kõutsid", mis linastus programmis "Vitamiini laks". Lisaks minule ootas saalitäis publikut mõnusat äraolemist ja loodetavasti ka kõhutäit naeru, et siis hiljem heas tujus pimedasse ja rõskesse novembrisse sukelduda. Selle asemel voolas ekraanilt saali hoopis kortsus vanainimeste maailm oma dementsete askeldamiste ja kummaliste luuludega. Lisaks veits narkotsi, depresiooni ja lesbisid. Päris lõbus oli järgmisel hommikul shokeeritud inimeste kommentaare PÖFF-i lehelt lugeda. Aga film oli siiski armas vaatamine.
3. Mis muusikat viimasel ajal kuulanud oled või julged soovitada?
Kui meeldib mõnus elekrooniline suristamine ja krigistamine, siis julgen soovitada "Fuck Buttons"-it, mis kõlab kohati nagu apokalüptiline tuumaplahvatus pärast romantilist päikeseloojangut. Ansamblil "The Black Moth Super Rainbow"-l on lisaks mõnusale musale ka mõned lahedad loo nimed varuks - "Neoon siirup surnuaia õdedele" on üks nendest. Hetkel tinistab kõrvakates vana hea The Smashing Pumkins.
Tänan Eerik!
Kaader filmist Hundstage.
No comments:
Post a Comment