Friday, December 11, 2009

Religulous

Religulous - Larry Charles 2008

Algas väga paljutõotavalt, Bill Maher´i huumor oli hea ja ta näitas religiooniteema käsitlemisel, ehk siis intervjueeritavate kimbutamisel üles päris nauditavat vaimuteravust. Peagi aga selgus, et mees ise on hulga paindumatum ning tugevamini dogmade küüsis kui tema poolt pinnitavad, need köidikud ei olnud küll religioonipõhised vaid ilmalikku laadi, kuid paistsid hulga kindlamini pidavat. Ideaalis astuksid mõlemad vaidlejad sammu üksteisele lähemale, püüaksid vähemalt mõista, teha kasvõi viisakusest žest, et ma kuulan, ma olen valmis vastu võtma. Seal kus mees ootas mikrofoni ette asetatutelt seda sammu, jäi ta ise väga meelejäigaks ning hiljem isegi käitus juba tõsiusklikega sarnaselt, kui ei meeldinud, solvus ja kõndis minema. Tõsi ta muidugi on, et filmi keskpaigas nähtav püstitõusmine ja intervjueeritava juurest lahkumine ei olnud tehtud hetkeemotsioonist, vaid kavandatud vaatajale sõnumi edastamiseks, näitamaks kust maalt Bill Maher ( ja iga poliitkorrektne vaataja ) oma piiri veab. Samas aga töötab see kogu ülejäänud kontseptile vastu, annab ebaootuspäraselt edasi märgatava sõnumi, et filmitegijad käituvad rumalamalt ja kaotavad usutavuse varem kui need kes gospelisse kinnistunult oma tõdesid raiuvad. Narrimüts läheb hoopis selle nn. normaalse mehe pähe. Mida rohkem edasi, seda enim joonistus välja ka Bill Maher´i ego. Kui lõpupoole tegi mees juba puhast enesepromo, siis märgatav vaimse üleoleku tunne oli tal pidevalt sees ja ajuti muutus see isegi vestluspartnerit halvustavaks. Väga inetu oli kohati vaadata ja kuigi otsene häbitu käitumine puudus, oli Jeruusalemmas vanema ortodoksse juudi poolt Bill Maher´i suunas lendulastud "Schmuck!" sobilik. Kohati naljakas ja vägagi terav, kuid üldpildis mitte kuhugi viiv ja eneseupitusena mõjuv. 2,5/5
With Jesus dude.

6 comments:

alarlol said...

väga hästi arvustatud. mul olid täpselt samad mõtted peale seda filmi

Trash said...

Oh well, thank you! Peale seda kui eelmises postituses kästi hakata mõistma mis filme heaks teeb, on kiitus mõnus lugeda. He he!

joonas said...

Sa jõuad ka kõigi filmidega ette, mõlgutasin just, et sellest kirjutada. Täitsa nõus suga ja lisaksin,
et mehel pole suurt midagi öelda, aga ta on oma arust lihtsa teema leidnud, millelt profiiti lõigata. Lõpuks läheb asi täitsa käest ära, kui religioone vaat et hakatakse tuumasõjas süüdistama.

Malcolm said...

Kui Bill Maheri varasemaid sketše ja saatejuppe vaadata, on ju aru saada, millise mehega tegu - seega ei üllatanud eriti, et film kujunes liigselt egotripiks. Jäi siiski meelde väga laheda vaatamisena, sest tegelased ja situatsioonid olid värvikad ja vaimukad.

joonas said...

Kohati olid oponendid terasemad kui härra saatejuht. - Well, he is God. Are you God?

Trash said...

Ma ei ole suur stand-up´ide vaataja, billy-boy oli mulle üsna tundmatu tüüp, vaid näo poolest tuttav.