Lynch - blackANDwhite 2007
Wednesday, April 30, 2008
Tuesday, April 29, 2008
Dobermann
Dobermann - Jan Kounen 1997Dobermann mulle aastaid tagasi esmavaatamisel ei meeldinud, tundus ülestiliseeritud ja igav, kuid Adi ärgitamisel otsustasin uuesti tutvust teha. Hoolimata sellest, et vahepeal nähtud mõned Jan Kounen´i lühifilmid ja seetõttu tema sätendav-anarhistliku, tulirelva ja transvestiitide rohke, objektiive ja kaameranurki väänava ning fantasmo goreogore stiiliga rohkem tuttav, jäid muljed filmist aga ikka samale tasemele kui aastaid tagasi. Ma kohe ebainimlikult pingutasin ennast, et näha kogu välise sära ja muusikavideoliku virr-varri all midagi enamat kui lihtsat pulp kino, kuid peale paari originaalsena tundunud situatsiooni ei suutnud midagi über-überit leida ning isegi meelelahutuslik pool jäi minu maitsele kuivaks.
Küll aga nautisin ma täielikult igat kaadrit kus viibis Tchéky Karyo. Tema esitatud psühhopaadist politseinik oli küll väliselt üpris tavaline vägivallatseja, kuid suutis ometi igasse oma sõnasse ja sellele järgneva vastuse vahele nii palju pinget pakkuda, et lõika või noaga krigisevat õhku. Kuidagi otsekoheselt toores sadist aga mitte lahedad psihhid nagu filmi pättide kamp pingutatult olla püüdis. 
Lugesin enne kirjutama hakkamist, et paljude arvates koomiksilaadne film aga ausalt öeldes tunduks sarnane koomiks isegi filmist igavam olevat, sest paberkandjal on sarnaseid lahedaid pätte ja katus-sõidab mente veelgi rohkem. Film vähemalt muigega vaadatav aga ausalt öeldes ootasin Kounen´ilt veelgi hullumeelsemaid ideid, pidevalt särinat ja täiega ülevõlli andmist. Lõpetuseks ei saa muidugi mainimata jätta, et filmis astus üles Monica Bellucci. 2,5/5
Inspektor Cristini ja ülekuulatav.
What Is It?
What Is It? - Crispin Glover 2005Film noorte keerukast eneseleidmisest, ajukurnavast sisepsühhoosist ning veidrate märkidega rassismikriitika mängituna downi sündroomiga ja sünnidefektidega amatöörnäitlejate ja pornostaaride poolt. No eksperimentaalkino pole just asi mille vaatamist ma erutusest värisedes ootaksin aga kui filmi reklaamitakse pildiga kus viieaastane Shirley Temple ihualasti on sado-maso natsi-fetsishi ikoonina ja rahuldab end piitsa otsaga, siis pidi ju pilgu peale heitma. Juurde veel kõik need jutud kui hull film se on, kui legendaarne ja kurikuulus underground.
Ma võin ju üritada mõista lavastajat kes mängides natsionaalsotsialistlike sümbolitega, lastest taustaks nii rassistliku folklaulja Johnny Rebel´i kui kultliidri Charles Manson´i laule ning palgates rollidesse nii invaliide kui sexstaare, lootis algatada diskussiooni tabuteemade üle, kuid minu silmale jäi ikka kõik seitsmekümnendate psühhedeelse happekino tasemele. Juba on nii palju eksperimenteeritud, et keegi võiks oma sõnumite vaatajani toimetamiseks naturalismi kasutada, see oleks kordi rajum kui üks lõputu originaalitsemine. 2/5
Üks filmi kõrvalosatäitjatest.
Quand on est amoureux c'est merveilleux
Quand on est amoureux c'est merveilleux - Fabrice Du Welz 1999Vanapiigast mõrd tellib endale meesstrippari ja kõige hoogsama munahõõrumistantsu ajal tapab ta. Armukires naise keha jääb aga jampsi täis ja ta proovib laibaga nii erootikat teha kui pereelu elada ning lõpuks tellib isegi naisstrippari, et selle pornoetendus tuima "abikaasat" veidikenegi üles soojendaks. Calvaire lavastaja Fabrice Du Welz´i lühifilm oli süsimusta koomika, grotesksete tegelaste ja nekromantilise perverssusega imeilus urbanistlik film romantikast ja üksindusest. 4/5
Jään ootama sel aastal linastuvat Fabrice Du Welz´i õudusfilmi Vinyan.
The Lobo Paramilitary Christmas Special
The Lobo Paramilitary Christmas Special - Scott Leberecht 2002DC kirjastuse Lobo pole minu jaoks tundmatu koomiksikangelane, kuid ühtegi tema seiklust ma lugenud ei ole nii, et lühifilm oli peaaegu esmatutvus. Käesolevas musta huumoriga loos palkas Lihavõttejänku tumeda taustaga czarnia palgamõrvari tapma oma rivaali, Jõuluvana. Lobo muidugi ei lükanud rahapakkumist tagasi, vaid suundus põhjanabale killimistööd tegema ning peagi vedeles lumel ärarebitud jäsemetega päkapikke. Hollywoody effektimeistri Scott Leberecht´i Ameerika Filmiinstituudi õppeklassi näidistööna ( tänu millele ka koomiksitegelase kasutusõigus ) valminud lühifilmi oli korralikult tehtud ning stoorigi selline rahuldav. Lobo fännidele kindlasti enam huvipakkuv kui mulle, kuid vähemalt sellest palgamõrvari karakterist sain väheke aimu, võib-olla otsin kusagilt ka koomiksid välja. 2,5/5
Monday, April 28, 2008
Venelaste posterikujunduse ja filmimaitse absoluutne tipp
Da Vinci kood kohtus Kiirete ja vihastega Venemaal.
The Lost Room
The Lost Room - Craig R. Baxley, Michael W. Watkins 2006Politseidetektiiv saab oma valdusesse võtme mis avab iga ukse, viib su sisenedes päikeseküllasesse motellituppa ja väljudes ükskõik kuhu meel ihaldab. Selgub, et võti töötab pordina kõigi maailma uste vahel aga ka teised müstilisest motellitoast pärit esemed omavad fantastilisi võimeid ning üksteisega kokkusobitades loovad järjest uusi erinevate omadustega jõu kogumeid. Saladuslikku ukse taga ootavasse motellituppa kaob detektiivi tütar ja meeleheitel isa asub otsima muid ruumist pärit artifakte mis aitaksid tal last tagasi saada. Saladustele järgnevad saladused ja eri võimetega esemete hierarhilises maailmas orienteerumine pole lihtne.
Minu jaoks oli tegu fantastiliselt põneva ja hästi tehtud ulmeseriaaliga. Väheke meenutas Strugatskite romaani "Väljasõit rohelusse" tänu esemete kultusele ja nende imelistele võimetele ning müstilise fiilingu koha pealt tuli ajuti meelde tootmisest maha võetud Carnivàle seriaal. Konspiratsiooniteooriad ilma illuminaatideta, noatera põnevust relvi välja võtmata, koomiksilaadseid supervõimeid, usuhullude pseudoreligioone, mõningaid horrori alla liigituvaid kõhedaid momente ning väga teraselt sätitud detaile ja situatsioone mis kõik kokku lõid mulje inteligentsest science fictionist. 
Just see läbimõeldud pisidetailide ning taiplik momentide ärakasutamine tõstis seriaali kõrgustesse. Näha oli, et käsikirjutajad polnud stuudio rahade virnal lulli löönud, vaid olles ise ka produtsentidena ning pannes mängu omad säästud, oli töö tehtud igati korralik ja pastakast viimnegi piisk korralikult paberile saadud. Kõik klappis, kusagil ei pingutatud üle ega narritatud vaatajat odavate lahendustega vaid põnevust ja lahendeid keerati järjest juurde kuni lõpuepisoodini välja. Ainukesesks tõrvatilgaks meepotis võis pidada politseiniku papagoilikku korrutamist, et ta teeb kõike vaid oma tütre päästmise nimel. Kui seda ikka episoodi alguses, vahel ja lõpus meelde tuletatakse, on tüdimus kerge tekkima. 
Kohati päris karmiks kätte läinud müstilisuse jaoks oli lõpp väheke liiga õnnelik ja aus, kuid absoluutselt mitte nii halb kui ma ettevaatliku hirmuga ootasin. Samuti jäeti vaataja jaoks mõned saladused avaldamata ning üks kindel liin jätkusarja väntamiseks kui vaja peaks olema. Mina isiklikult jään ootama, sest paljude motellitoast pärit objektide võimed jäid veel demonstreerimata ja ma ei leia enne rahu kui saan teada mis erinevaid müstilisi anomaaliaid sisaldavad endas külastaja vasak ja parem must king. Super-põnev ja taiplikult tehtud miniseriaal. 4,5/5
Pärastlõunases päikesepaistes motellituba mis asub mitte meie maailmas ega ajas.
February 29 - 4 Horror Tales
2 wol 29 il - Jong-hun Jung 2006Täna tuli meelde, et unustasin ühe kuid tagasi vaadatud filmi täiesti blogis registreerimata. Tegu siis Korea televisiooni jaoks tehtud "4 Horror Tales" sarja filmiga mis juhuslikult pihku sattus ja siis vägisi enne diski ära andmist läbi vaadata tuli. Sama sarja Hidden Floor andis juba teada milliste odavate lasteõudukatega on tegu ja 29 February jätkas sama rida. Väheke parem kui Hidden Floor siiski. Paar kohta olid päris horror maiguga ja põnevad, kuid lõppude lõpuks keerati asi ikka sinna kuningtwisti kanti kus mõrvari terrori all kannatav ja lähedasi kaotav naine on tegelikult ise mõrvar. Spoilerdan? Who cares, ärge parem vaadake! 1,5/5
Politseinik läheb uurima saladuslikku autot. Filmi üks õnnestunumaid põnevusmomente.
Fausto 5.0
Fausto 5.0 - Álex Ollé, Isidro Ortiz, Carlos Padrisa 2001Pealkiri juba paljastab mis loo taasekraniseeringuga on tegu. Kui paljud klassika uusversioonid suudavad millegagi üllatada või olla oma lähenemises originaalsete momentidega, siis kahjuks "Faust number viis" jäi pikast punnitamisest hoolimata väga lamedaks teoseks. Klassikalist lugu oli püütud modernsemaks muuta - alkeemiku asemel oli tänapäeva maag ehk neurokirurg ning väävlihaisuse keebis saatana asemel dressides kupeldaja, kuid puudusid intrigeerivad hetked ja seda hoolimata tegijate püüdest stoorit veidi väänata ning vürtsitada noortepärase disainilook´iga.
Kõlbas vaadata, kuid ainsateks huvipakkuvateks mõttelendudeks jäid linnastseenide sätitud pisidetailid mis lõid päris kena near-future sci-fi tunde ja uudne idee kus mitte Faust ei muutu nooreks vaid hoopis lapsed on valmis temaga pedofiilsesse vahekorda astuma. Väljareklaamitud horrorit polnud aga üldse, selle koha pealt puhas petukaup. 1,5/5
Mephisto.
Saturday, April 26, 2008
Search and Destroy
Search and Destroy - David Salle 1995Aastat kümme tagasi oli meil sõber Opsiga kombeks tema pool paar korda nädalas filme vaadata. Tavaliselt saime pärastlõunal kokku, tsillisime veits linnapeal, sõime midagi ( Pepsi ja rosinakeeks ) ja seadsime sammud Bastioni aias asuvasse videolaenutusse, kust väljusime pool tundi hiljem alati vähemalt kolme filmiga. Harvad polnud aga ka päevad kui masinasse läks viis või suisa kuus videokassetti. Tavaliselt jäin ööseks Opsi poole ja vaatasin viimaseid filme üksinda, sõber kolis varem naise kaissu magama. Kui midagi väärtuslikku ette sattus, lindistati see kohe ümber ja nii sattus meie videokollektsioonidesse päris hulgaliselt üheksakümnendate alguse ja keskpaiga väikese-eelarvelisi ja suurema tuntuseta, kuid häid filme.
Search and Destroy ( Michael Almereyda käsikiri ) oli üks neist mis mulle siis meeldis ja mille koopiaga VHS mulle veel paar aastat tagasigi keldririiulist otsa vaatas. Kuna indie-filmi märk on juba nüüdseks devalveerunud, julgeksin ka seda filmi nii kutsuda aga naljaga pooleks võiks öelda, et TV1000 pärastlõunane augutäitja, sest filmikanal käiab tegelikkuses lausa üllatavalt palju pisikesi sümpaatseid filme. Ütleme, et Search and Destroy polnud täitsa sõltumatu underground pildiväänamine, vaid pigem tuntud nimede abil linastuslepinguid kosiv keskmise tasemega Sundance´i film. 
Tuntud nimesid aga tõesti jagus. Kohe alguses näeme episoodilises rollis Martin Scorsese´t ja edasi täidavad ekraaniaega Dennis Hopper, Rosanna Arquette, Illeana Douglas, Griffin Dunne, Ethan Hawke ja John Turturro. Seltskonna krooniks on aga Christopher Walken, kes selles filmis on tippvormis ning just täpselt selline nagu vaatajad teda näha tahaksid - salapärane, galantne ja psühhopaatne. Kesine lugu aga suurepärased rollid ja nii vaatadki vaid näitlejaid, jättes stoori vaikselt tagaplaanile jooksma. 3/5
Saatan ise.
Thursday, April 24, 2008
Terminator 2 : Battle Across Time
Terminator 2 3D: Battle Across Time T-Hope Ultimate Edition - John Bruno, James Cameron, Stan Winston, T-Hope 1996Maailma tuntuim Terminaatori fan T-Hope ( klikka siia, et näha poisi Terminaatori temaatilist meenetekollektsiooni ) on peale kümnete fanedition cut´ide tegemist maha saanud gigantse projektiga - toonud vaatajani ainulaadse võimaluse saada osa Universal Studio poolt loodud Terminatori teemapargi atraktsioonist ja vaid selle külastajaile mõeldud lühifilmist Battle Across Time. Kolmteist minutit kestev lühifilm oli muidugi tore väike lisa saagale, kuid kogu kahediskilise DVD boxi väärtus seisneb hoopis sügavaima pühendumisega kokku pandud tootes mille extrad on nii massiivsed, et ükski ametlik reliis ei suudaks selle infotulvaga võistelda.
Esiteks on vaatajal võimalus näha 3-D filmishowd kolmest eraldi valitavast vaatenurgast - kas tagareast, saali keskelt või lausa nina vastu lina. Tüüp on kolmel eri seansil käinud showd filmimas lihtsalt selleks, et pakkuda vaatajale täiuslikkust. Nõuandena aga ütleks, et soovitan vaadata A-diski lisade hulgas olevat Final Workprint´i millele optionina saab juurde panna saalis toimunud heli koos rahva karjetega. Kuigi poiss oli andnud endast parima, jäi saalivideo kvaliteet tööprindi tasemele alla, samas aga oli heli saalis parem. Samas soovitan aga kogemuse nimel ka saalis toimuvale pilk peale visata, peale Cameron´i filmitud lõigu koosnes ju show veel ka ilma prillideta tahjutavatest 3-D visuaalidest, näitlejatega teatrilavastusest ja rahva sisse lastavast tossust mis loob meeleolu. 
Juba esimene disk sisaldas trobikonna lisasid aga teisel on neid nii tihedalt, et järjest vaatamiseks kuluks tunde. Kõik pühendatud T2 3-D teemapargile LA-s, Floridas ja Jaapanis, fotod, reklaamklipid, uudisnupud ja behind the scenes featurette´id. T-Hope´i panus faneditionite sarja selle teose näol on aukartustäratav ja vaevalt keegi peatselt üle selle lati hüpata suudab. See oli faneditionite täiuslikkus ise. 5/5
Cover art.
Mine Your Own Business
Mine Your Own Business: The Dark Side of Environmentalism - Phelim McAleer, Ann McElhinne 2006
Dokumentaalfilm enesekasu eesmärgil rohelise mõtteviisi varjus tehtud lobbitöödest kus "looduskaitsja" saab materjaalset tulu ja tunnustust oma grupi poolt selle eest, et keerab nn. tuksi teiste inimeste elusid. Iiri poiss Phelim McAleer külastas kõigepealt Rumeenias asuvat hüljatud kaevanduslinna Rosia Montanat kuhu looduskaitsja vastuseisu tõttu jäävad tulemata lääne investeeringud mis aitaksid tõsta kolkaküla elustandardit pakkudes töökohti ja parandades läbi selle vaesunud paikkonna rahalist seisu. Muidugi läheks lahti kaevandamine, kuid vastupidiselt varasemaga toimuks kõik eurostandardite järgi ning loodussäästlikult.
Projekti vastu seisev looduskaitsja Stephanie Roth pole aga üldse kohalik vaid hoopis Šveitsi kodanik, kes promopiltide ja videote tegemiseks sõidab kohale ning hiljem toppib rohelistele annetatud rahasummasid oma kaukasse. Selliseid võõraid, kohalike oludega mitte kursis olevaid lobiste kohtab teisigi. Nii Madakaskaril kui ka Tšiilis on oma looduskaitseprojekti ajav kohalikke olusid mittetundev võõras kelle jaoks ei oma tähtsust kohalike elukvaliteedi parandamine, vaid isiklikud honorarid ja looduskaitseorganisatsioonide preemiad. Sellest ka filmi pealkiri. Las lahendused probleemidele jäägu ikka kohalikke otsustada aga mitte ookeanitaga elavate jõukate lobistide meeleoludest sõltuvaks.
Filmi on tugevalt kritiseeritud ( isegi absurdsete väidetega, et kullakaevandamisega tegelev firma ostis lavastaja ära kuldketi eest ) olemast vaid tööriist kaevanduskompaniide käes, kuid lavastaja pole kunagi proovinudki varjata kust rahad tulid. Mina ei heidakski filmile ette promo-otstarvet, vaid pigem seda, et dokumentaalfilm oli viletsalt tehtud ning proovis kangesti meenutada Michael Moore´i tüüpi huumoriga populistlikku informatiivset ja samas ka meelelahutuslikku produkti. Ma usun, et looduskaitsjate hulgas on alatuid ja ( võimu, raha ) ahneid tegelinskeid nagu käesolevas filmis sihikule võetud aktivistid, kuid nende paljastamiseks oleks vaja tõhusamat filmitegijat kui Andres Maimiku välimusega iirlane seda oli. 2/5
Kaevanduse vastased rotestiaktsioonid.
L.627
L.627 - Bertrand Tavernier 1992Bertrand Tavernier´ile omase sooja absurdilähedase huumoriga pilguheit pariisi narkopolitsei argipäeva. Sõna otseses mõttes pilguheit, sest kolm-neli nädalat mida filmis kujutatakse ei paku vaatajale mingit algust ega lõppu tavapärases krimipõneviku mõistes. Kuritegevus on enne filmi algust ja jääb ka peale lõputiitreid samalaadsena linnatänavaile, politseinikud on pigem nagu kärbsed kes sitta mekkimas käivad aga mitte kojamehed kes selle ära koristaksid. No ütleme siis, et realistlik film politsei igapäevatööst ja nendest pingetest ning muredest mis töölt koju kaasa võetakse.
Hoolimata sümpaatsetest tegelastest, tõepärasest pildist ja tugevatest dramaatilistest liinidest, jäi teos minu jaoks ikka rohkem igavapoolsemaks kui kaasaelamist pakkunud tippfilmiks. Ma ausalt öeldes ikkagi ootasin mingit püanti ja ei suutnud kuidagi leppida sellega, et kaks ja pool tundi kestnud film jäi sinna kust algas. Ma ei olnud vaatama hakates nii draama lainel kui vaja oleks olnud, sest film pakkus rohkem inimlikku traagikat kui otsest põneviku möllu. 3/5
Andunud töönarkomaan Lucien on läbipõlemise äärel.
Darkon
Darkon - Luke Meyer, Andrew Neel 2006Luke Meyer ja Andrew Neel olid suutnud nerdide LARP-lahingutest ja poroloonbufferdamistest välja võtta meeletult põnevaid lahingukaadreid mille üle vast isegi Braveheart´i tegijad kadedust oleksid tundnud. See polnud Monster Camp laadne kääbikute ja trollide tilu-lilu laager vaid täis turvises turskete meeste adrenaliini ja higirohked kokkupõrked kus kindlasti pooltel läks mõõgaga vastase turviseid tagudes meelest, et tegu on vaid rollimänguga ja mitte reaalse vaenlase hävitamisega. Statiste ja filminäitlejaid ei saaks massitseenides kunagi nii entusiastlikult lahingut lööma motiveerida kui Darkon Wargaming Club´i liikmeid, sest viimased võitlevad oma kodumaa eest, mis sellest, et see on fantaasiamaa nagu näiteks Laconia või Mordor.
Võitlusvälja väliselt elatakse aga oma rahulikku elu ja võrreldes näiteks Monster Campi dokis nähtud luuseritega, olid Darkoni klubi mehed väheke kindlamini kahe jalaga maas. Nemad julgesid isegi tunnistada, et võtavad enne lahingut paar potti õlle ka hingealla aga mitte ei lurista ainult kasemahla nagu Nero klubi haldjarahvas. Eluterve värk. 
Aga muidugi leidus ka paar viripilli kes kaamera ette sattusid ja halasid, et reaalne elu ja mänguväljaku oma hakkavad sassi minema või siis hoopis vastupidi, liigselt sarnanema. Et kuisatakse nii töökaaslaste poolt ja samas ollakse veel ka rollimängu sisenedes relvavendade pilkealune. Vaesekesed, ei friikidel ja giikidel pole kuskil kerge. Kui Monster Camp oli mõnus, humoorikas ja jobukeskne, siis Darkon aga super põnevate lahingkaadritega vaatemäng, kus mängijate portreteerimine aga eriti ei õnnestunud. LARP´i dokkidest mulle nüüd vast aitab.3/5
Laconia väejuht.
Subscribe to:
Comments (Atom)