Leningrad : Tragedy of a City Under Siege, 1941-44

Anna Reid - Leningrad: Piiramisrõngas linna tragöödia, 1941-1944
Varrak 2011

Kirjutades paar kuud tagasi Paavo Rintala dokumentaalromaanist Leningradin kohtalosinfonia pidasin seda nõukogudelikuks teemakäsitluseks ning tundsin puudust mitmes lisainfopalast ja aspektist mis võiksid avada kogu toimunud trägöödiat laiemalt. Anna Reid´i "Leningrad" pani põhimõtteliselt ühe pisikese lõiguga paika miks Rintala raamatut ei saa tõsiselt võtta, kuidas sellel ajal ilmunud ametlikud käsitlused olid kallutatud ning varjavad ja seda itte vaid raudse eesriide sees pool. Samuti pakkus raamat just seda taustainformatsiooni millest puudust olin tundnud, ehk siis inimlike tragöödiate taustal seletati ka kogu linna funktsioneerimise mehhanisme, katastroofile eelnenud ja järgnenud sündmusi, poliitilisi ja militaarseid otsuseid ning paaril korral anti sõna ka teisel pool rindejoont paiknevatele.Väga tasakaalustatud lähenemine, ei suruta liialt üksikisiku elusaatusele, ega toonitata traagikat, vaid maitsekalt antakse tükike siit ja sealt, luues realistliku, hingekraapivalt masendava, pildi näljast ning selle lõhkuvast jõust nii füüsilisest kui psüühilisest. Raamat mis sobib Nõukogude elu kujutamise pärast kindlasti Gulagi õudusi paljastavate teoste lisaks, andes veel ühe vaatenurga süsteemist kus inimhingel väärtus puudub. Soovitan lugeda, kuigi raamatu järelmõju võib olla üsna sünge. Minul endal läheb, nüüd juba nädalaid hiljem, pea iga päev külmkapi ust avades mõte korraks loetu peale.

Naised ja lapsed "nukuga".

Vengeance

Fuk sau - Johnnie To 2009

Viis aastat tagasi kiitsin Johnnie To filmi Exiled kui suurepärast näidet sellest, et John Woo heroic bloodshed on võimalik pisikeste uute nüansidega taas elule äratada. Ei pidanud ma silmas aga seda, et herr To veel ühe analoogse linaloo kohe otsa vorbib, sest Exiled tundus huvitav just tänu kenale austusavaldusele Woo loomingu suhtes ning ühe sellise kummardusega oleks pidanud piirduma, seda enam, et To ise ju väga heade ideede ja originaalsete lähenemistega lavastaja. Aga ei! Tehti veel üks johnwookas ja teist korda näha neid samu kangelasi verepahvakutes koolemas ei olnud pooltki nii põnev enam. Olgu, eks seda To HK actionkino jaksab ikka vaadata ja seda enam, et Johnny Hallyday sobis siia filmi suurepäraselt, aga lõpuks ootan ma ju To´st ikka midagi uut ja huvitavat, mitte enese või varasema Hong Kongi märulite kordamist. Kommertsedu jah ja seda see pilukas alati taga ajab, kuid ärgu selle juures oma novaatorlikku autorikino unustagu. 2,5/5

Don't Deliver Us from Evil

Mais ne nous délivrez pas du mal - Joël Séria 1971

Don't Deliver Us from Evil on üks neid filme mille screenshot´idega sa pidevalt netis kokku puutud - heidad pilgi paremale ja näed kuidas neiu oma aluspükse alla veab, heidad silmad vasakule ja näed musta missat kus Saatanale truudust vannutakse ning kui jõllitad otse ettepoole, näed läbi lukuaugu suudlevaid nunnasid. Tavaliselt on kõikneed kuvapaugud lehtedel kuhu postitatakse veidraid pilte, on need siis paljastest näitsikutest, vägivallast või Saatana teenimisest. Pean tunnistama, et olen ka ise paar aastat tagasi ühe screen´i netti ühele lehele friikide silmarõõmuks üles lükanud.

Nüüd siis sai film ka ära vaadatud ja natuke nagu kurvastasin, et Mondo Macabre DVD-märgi alt ilmunud linalugu oli reliisija mõistes hoopis teistlaadi linnuke. Tegu üsna tavalise krimidraamaga kus kaks plikat hakkavad igavusest sigadusi korda saatma, arvates seda tehes, et teenivad Saatanat. Tärkav seksuaalsus, püüd erineda ühiskonnast, kerged võimumängud, ehk siis kõik see mis teismeliseaega paratamatult kaasas käib. Joël Séria sai filmi tegemiseks inspiratsiooni Uus-Meremaal toimunud Parker–Hulme´i mõrvast (Peter Jacksoni Heavenly Creatures), kus kaks teismelist sõbrannat lõid neist ühe ema kiviga surnuks. Ma mõistan, et viiekümnendatel jättis see mõrvalugu kõigile teismelistyele sügava mulje ja seitsmekümnendate alul kerge seosega ekraniseering võis samuti mõnda šokeerida, kuid nelikümmend aastat hiljem ei sisalda lugu enam nii palju õudusi, et ennast millestki heidutada lasta.Ja keelu sai film oma kodumaal samuti musitavate nunnade ning musta missa pärast, aga mitte mõrva või kerge pedofiiliahõngu tõttu.

Minu jaoks üsna tavalisena tundunud lugu igavlevatest noortest tüdrukutest mis on kommertsmüügi eesmärgil saanud juurde vääru leibeleid nagu exploitation cinema ja naked schoolgirls. Nunnu hetk oli muyidugi boonuste hulgas kus režissöör rääkis filmist ja lõpuks mainis, et parim kogu filmi puhul oli see, et ta kohtus oma tulevase abikaasaga - filmis peaosa mängiva Jeanne Goupil´iga. Sweet! 3/5

Paremale, vasakule ja otse.

The Runaways

The Runaways - Floria Sigismondi 2010

Kristen Stewart oli Joan Jett´ina täitsa usutav ning Michael Shannon Kim Fowley´na suurepärane. Muidu aga bändifilm nagu ikka, ei mingit suurt lugu jutustada ega suurt draamat välja pigistada. Ise sooviksin hoopis, et keegi teeks Kim Fowley elust ühe rock´n´roll filmi, sest selle mehe pagasis alles neid magusaid pervolugusid leidub ja patt oleks need ekraanile toomata jätta. Isegi kõiki tema nippe ja pahategusid The Runaways´i ümber ei suudetud siinses fuilmis ekraanile tuua, anti vaid näpuotsaga ja seda enam vajaks mees omaette filmi kus head mussi ja loovat hullumeelsust. NO ja hilisem metalkuningana Lita Ford oleks võinud siinses kinoloos samuti paarist lausest enam ekraaniaega saada. 2,5/5

1867

1867 - Ken McMullen 1990

Ma nüüd ei jaksa netituhlamist tegema asuda, kuid eeldan, et see lühifilm on osa mingist kunstile pühendatud sarjast, kus erinevad lavastajad loovad tuntud taise ümber kinopildi. Siinses loos oli Ken McMullen toonud tosina minutiga ekraanile Edouard Manet´i loomeraskused ja mõtted-ideed, et saada lõuendile täiuslikku kujutist Mehhiko imperaator Maximilian´i mahalaskmisest. Huvitav nii visuaalsete lahenduste poolet kui ka ajaloolise teabeallikana. Neli erinevat versiooni maalist, neli kompositsiooni. Lihtne ja ilus õppetund (kunsti)ajaloost. 4/5

The Black Belles & The Greenhornes - TMR Devil's Night

The Black Belles & The Greenhornes - TMR Devil's Night 2011
The Black Belles

1.What Can I Do?
2.Casting My Spell On You
3.Lies
4.The Witch

The Greenhornes

1.Instrumental
2.Saving Goodbay
3.Hard Time
4.Underestimator
5.Going To The River
6.Too Much Sorrow
7.Song 13
8.Shelter Of Your Arms
9.Thigs She Says
10.Jacob's Ladder
11.La Grange
12.Better Off Without It
13.Need Your Love
14.Lost Woman

Third Man Records´i (nüüd tuleb moesõna) showcase. Lahe kodune pidu, väike hubane festar. DVD algab päris huvitava dokumaterjaliga töödest ja tegemistest, et kuidas väikest halloween´i temaatikaga rockipidu korraldada. Väga mitmed mõnusad lahendused, entusiastlik töö, lisaks veel pimeduseemand Elvira õhtu juhina. Siis näitab igavat lõiku sellest kuidas bändid oma kama taassivad ning pille häälestavad, kuni lõpuks läheb peale tsikkide bänd The Black Belles. Viimased nägid välja nagu üks tsikk sealt jaapani põnevikust mille nimi mul keele peal on, aga välja ei tule. Igal juhul väga mõjuvad ning cooli´d oma mustade laiaäärsete kaabude ja mustade maani kleitidega. Muss kah selline mõnusa tundega, kuigi imidž paistis rohkem silma. The Greenhornes oli ilmetum mõlemas mõttes, väheke nagu ebakindel ja piiritletud.

No öelge nüüd mis jaapani naisgängsteriga filmi ma mõtlen?

Zero Effect

Zero Effect - Jake Kasdan 1998

Kahesed tunded. Aastaid tagasi mulle see film väga meeldis ja leidsin sealt kõike mis hinge kosutab, nii romantikat, põnevust kui ka seda indikinole omast fluidumit. Meeldis ka seekord, aga justkui mingi võluvägi oleks välja lennanud, vaatasin ja mõtlesin, et ega see noorem Kasdan nüüd mingi nii äge mees ka ei ole ja ega see film samuti kõige paremini lavastaja püüdlusi (lugega DVD lisade hulgast) esile toonud. Samas aga oli ikka taas väga hea tunne vedeleda diivanil ja nautida Bill Pullman´it, lasta tagasihoidlikul krimilool end vaikselt lahti kerida ning jooksutada sekka omi mõtteid sellest, et kus analoogsete väikeste filmide puhul jookseb see põranda pealne ja põranda alune piir. Keskse ideena loodud Daryl Zero karakteriga oleks võidud väheke rohkem vaeva näha, teda veelgi vastandlikuma (ja ka ontlikuma) mehena kujutada, sest mõned tegelate jutu sees pillatud viited maailma suurimale detektiivile ei olnud ekraanile nii võimsalt pääsenud, et oleks põhjust viiteid sisse jätta. Jäi mitmeti poolikuks ja läbi selle kohati arusaamatute käitumismotiividega meheks. Aga muidu jah mõnus film mõnus jah mõnus. 3,5/5

Maailma parim detektiiv.

Galvanic Elephants - Modern Superhero + Numbers

Galvanic Elephants - Modern Superhero + Numbers
Galvanic Elephants 2012

1. Modern Superhero
2. Numbers

Download - Lae alla!

Galvanic Elephants riputas mõned tunnid tagasi kaks uut lugu netti, et kõik bändi vanad ja uued fännid saaksid heast muusikast osa. Tänuväärt tegevus nagu ikka, ajasin ise ka kohe küüned taha ja võin öelda, et Modern Superhero tundus väga mõnusana tänu rockilikule tagatundele. Numbers oli minu maitsele natuke liiga unelev ja pool minutit liiga pikk, meenutades samas väheke neid üheksakümnendate alguse tantsu-indie bände ainult, et biit oli justkui vaiksemaks keeratud. Kui nüüd keegi teeks sellest kolmeminutilise tantsulise remix´i, siis jääks süda rahule. He he!

Foto bändi Facebooki lehelt.

Yamada : The Samurai of Ayothaya

Samurai Ayothaya - Nopporn Watin 2010

Manšuurias tegid jaapanlased hirmutegusid ja Koreas ei ole samuti teretulnud, aga Siiami Kuningriigis võetakse neid avasüli vastu. Vähemalt püüab käesolev film, Tai ja Jaapani heade suhete toonitamiseks lavastatud seiklusfilm, seda niimoodi näidata. Lugu keerleb ümber Tais asuvas jaapanlaste koloonias elava noore samurai kes saab teada reeturlikust vandenõust ning on sellega surma määratud, kuid kohalikest rusikakangelased päästavad noormehe ning viivad ta oma kodukülla, kus kartmatu sõdalane asub budisliku munga käe all õppima traditsioonilist mua thaid, segades seda jaapani võitlusstiilidega.

Laias laastus ongi tegemist võitluskunstifilmiga kus näeb kull effektset mua thaid, kuid kahjuks montaažiga solgitult, ehk siis päris ägedad nipid ja löögid, kuid pea iga küünarnuki, põlv, mõõga või kirveehoop lõppeb pildikiirendusega ja see on päris väsitav ning inetu vaatepilt. Kohal kõik mõnusad tai irokeesisoengute, kehatätoveeringute ning vuntsidega palja ülakehaga sõdalased, aga nii kui kakluseks läheb, muutub asi tänu kommertslikule kinole omaste montaažinippide kasutamise silmale häirivaks. Stoori oli nagunii selline nõrguke lastekas, oleks siis võinud vähemalt kakluse tooreks ja reaalseks jätta. 2/5

Klassikalised siiami sõdalased

Life Without Principle

Dyut meng gam - Johnnie To 2011

Üle mitme aasta taaskohtumine Johnnie To´ga oli meeldiv. Sparrow suutis mind omal ajal nii välja vihastada, et tulnud meeldegi lemmiklavastaja värskemaid filme tsekata ja seegi kord oli kartus pettumise ees nii suur, et mediteerisin kaks tundi enne filmi masinasse lükkamist, avades kõik tšakrad ja viies meeled tasakaalu. Asjatult, sest õnneks oli linalugu sellest, kuidas Kreeka majanduskriis mõjutas Hong Kong´i allilma liikasuvõtjate elu, suurepärane. Kokku segatud draama ja põnevus, lisaks veel kriitika rahamaailma pihta ning kirsiks tordil Ching Wan Lau mängitud suurepärane karakter, alati sõbra eest seisev Panter. Vähemalt rehalibiteeris To end nüüd minu silmis ning püüan peatselt vaadata ka teised kaks ta viimaste aastate linalugu. 4/5

Raha paneb rattad käima!

Punkentsefaliit, False Pregnancy ja Project Dekadenz reedel Rockstarsis

Mina olen igal juhul minemas, sest jagatakse head mussi!

Yakuza: Dead Souls

Yakuza seeria teeb ajakohase kõrvalehüppe. Kui eelmisest mängudes anti gängsteritele üle tahi, siis siin on ebasurnud platsis. Neli seeria kandvat tegelast sirutavad käe tulirelva järele ja annavad tina. Sisu ongi lähemal Resident Evil suhtumisele. Õudust ja huumorit serveeritakse sobilikult.

Keskmisest natuke madalam pildikvaliteet. Mõõdukalt hea heliefektide ja muusika repertuaar. Korralik täristamine koos tõhusa rollimängusüsteemiga. Kõige enam peavalu tekitab puudega kaamera. Tapatalgust välisel ajal on alles kõik eelkäijate lisad: seltskonnamängud, hostess baarid, sportimine, poolsada kõrvalmissiooni ja ridamisi muid väljakutseid. Palju raskusastmeid, igaühele midagi. Mitte päris kvaliteettoode, aga südamega tehtud.

Joel Tammik – North Pole EP

Joel Tammik – North Pole EP
Leaves 2012

01. Liustik 10:11
02. Aas 15:30

Download - Lae alla!

Eesti elektroonikat. Eesti ambienti. Kaks tõsisema süngema tundega träkki. 25 minutit head muusikat. Kuula muusikat ja loe Joel Tammiku usutlust Müürilehest!

Brighton Rock

Brighton Rock - Rowan Joffe 2010

Filmis Quadrophenia võttis nooruke mod Jimmi oma totsi rollerile ja sõitis koos sõpradega Brighton´isse, et seal rockeritega rusikalahinguid pidada. Brighton Rock rääkis sellest mis toimus samal ajal kohalikus allilmas kus liidrita jäänud noored nagad püüdsid end maksma panna veristades stilettidega vastaseid ja reetes omasid. Brighton´i kail peksavad modid ja rockerid üksteisel nägusid üles, kai all mere piiril aga veristavad gängsterid teineteist ja nende jaoks on see elu ja surma mämg, mitte nädalavahetuse amphetamiinist üles kõetud lõbustus. Alumise ja ülemise korruse rahvas, nagu brittidel ikka.

Pettumuseks selgus, et film oma teises pooles ei püüdnud enam ülal hoida ei Quadrophenia võnkeid ega ka kuritegeliku maailma kuva, vaid kiskus peategelase ja ta tüdruku suhteid näitavaks draamalooks. Mina va tola ootasin veel, et hotellis elav Brighton´i allilmaboss komistab vestibülist läbi kõndides liftipoiss Ace Face´i otsa või läheb kampade vahel nutikaks sõjaks, kus kavalusega tehakse rohkem kui rusikate või nugadega, aga ei midagi sellist. Hoopis üks ilmetu armastuslugu. Brighton modide ja rockerite lahingutepaigana oleks võinud rohkem ajastuhetki pakkuda, sest remake filmi puhul oli see aastasse 1964 kantud just nimelt selle tõttu. 2/5

Don't just watch and acting cool

You better ask yourself for more

You better listen up for yourself

We are the mods, we are the mods

We are, we are, we are the mods!

Filmiküsitlus - Creep Creepersin

Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivalil linastub nn. friikidele double-feature grindhouse´i sildi all kaks Creep Creepersin´i creepy as shit linalugu Vaginal Holocaust ja Caged Lesbos A-Go-Go. Uurisin lavastajalt, et mis sorti kino ta ise eelistab ning millise muusika peale jalg tatsuma hakkab.

Nimi: Creep Creepersin
IMDb: Creep Creepersin
Wiki: Creep Creepersin
Bänd: Creepersin
Koduleht: Creep Creepersin
FaceBook: Creep Creepersin

1. What movies and what kind of movies are you favorite ever? What movies have impressed you deeply?

I have always loved horror films. The classic Universal Monster films and 80's slasher films were childhood mainstays for me. As I got older though, everyone from Alfred Hitchcock to David Lynch and Ed Wood to John Waters have really spoken to me. The original Funny Games was the first film I saw that made me say "I have to make films" though.


2. What was the last memorable movie you saw?

Recently, as silly as this sounds, I saw a film that I hadn't seem since it scared me as a child and back then I didn't understand it at all but Invasion of the Bee Girls I just watched not too long ago as was amazed at how good it really was.

3. What kind of music/bands have you listened lately and feel happy to suggest?

Creepersin of course! Lol. We are recording a new album right now that is really a lot harder and faster than anything we've done and we are having a lot of fun with it. But as far as other stuff, I've been listening to a lot if The Cramps lately. 13 Tombs from Scotland are amazing. Die Monster Die, captain Blood, The Ugly, Truckasaurus, Skrillex, The Stooges... That list can go on forever!

Tänan Creep!

Kaader filmist Invasion of the Bee Girls.

Armored Core V

Mängu keskmes on suurte, tulevikuliste lahingsoomuste juhtimine. Mängija asub piloodi kingadesse, kes selliseid masinaid komplekteerib ja juhib. Erinevalt eelmisest kahest-kolmest mängust on seekord tehtud samm tagasi. Ehk siis, masinad on väiksemad, aga raskemad ja aeglasemad. Mis teeb mängu kergemaks, aga ka eeldab uuesti õppimist. Lahingmasinate esteetika on sarnaselt natuke toorem, vähem voolujooneline. Mängijal on võimalus läbida napilt tosinkond peamissiooni ja nende kõrval ligemale sada tellimustööd. Madistamist küllaga.

ACV on permanentselt online mäng. Ülitugevalt toetutakse mitmikmängu lähenemisnurgale. Meeskonnamäng on edukuse võti. Mängu saab üksinda toksida, aga see võib kiiremini frustratsiooni tekitama hakata. Lugu on labiilne, aga see pole siin peamine. Mäng on eelmiste võrreldes kergem, raha jagatakse lahkemini. Mängija valik oma lahingsoomuse ehitamisel on samuti juba algusest peale üsna lai. Väga korralik müristamismäng, mis on õppinud eelnenute vigadest ja ei karda eksperimenteerida uue tehnoloogiaga.

Ragged Robin

Aameni album "Diskoveri" nüüdsest tasuta alla laetav

Aamen - Diskoveri
Trash Can Dance 2011
TCD07 CDR

01. Kits skit
02. Skitless
03. Nitrointro
04. KukkusUjusHukkusUppus
05. Sõge pliiac
06. Disturbeatless
07. Die Now Live Later
08. Pisibehmed aknad
09. Eevo on knockoo
10. Kal´n´Bass
11. Rave Maria
12. Riffi Kalju
13. Black Metal And Pink Plastick
14. Valuta valuuta
15. Promised Never Promise Again
16. 404[245mix]
17. VVEEBEEMM
18. Golden Prison
19. Nettoon Carwork
20. Vibratsionaalne
21. Truefake
22. Nu Funq
23. Well Done
24. Altmetsa teelt
25. In Dust
26. Trough Genres
27. SeeUnustatudRahuMaailm
28. Misantscopic
29. Goodmorningparty
30. Unenäostnäkku

Download - Lae alla!

Aameni anarhistlikku elektroonilist muusikat saab nüüd ka vabalt netist alla sikutada, lisaks kaasas kaante pdf failid nii, et meisterdage aga bootleg´e kui jaksu on. Pikemalt sai plaadist kirjutatud SIIN, lugege ja kuulake mussi! Järgi on veel ka tosin reliisi füüsilisel andmekandjal, kui aga huvi on, siis küsige gtm242(ätt)hot.ee.