Saturday, March 17, 2007

H.H. Holmes: America's First Serial Killer

H.H. Holmes: America's First Serial Killer - John Borowski 2004

Samal ajal kui Jack The Ripper hoidis hirmu all Londonit, töötas Chicagos vaikselt doktor H.H.Holmes´i "laibavabrik". Mees oli lasknud endale ehitada üpris eriskummalise maja, mida naabrid välisilme järgi "The Castle" kutsuma hakkasid. Seespoolt oli maja aga veelgi veidram, kolmel korrusel asuvad toad olid paigutatud nii, et tekkis midagi labürindi taolist. Olid võltstoad, uksed mis avanedes kuhugi ei viinud, ning salajased kambrid seintesse ehitatud shahtidega mis lõppesid keldris. Selles tubaderägastikus meeldis doktoril ohvritele jahti pidada. Arvatavasti tappis mees 1893 aasta "Maailma Columbia Näituse" ajal 27 linna saabunud turisti, pakkudes neile esmalt oma "kindluses" öömaja. Ka oma girlfriendidest vabanes mees neid lihtsalt surmates ja põletas hiljem kõikide ohvrite jäänused keldris asuvas krematooriumis mida tutvustas kui kodust klaasipuhumistöökoda. Kõik oleks võinud veel aastaid kesta, kuid härra jäi labaselt vahele elukindlustuspettusega. Peagi olid tal tänu Pinkertoni detektiividele käed rauas ja algas pikk kohtutee. Teema toodi vaatajani küll detailitäpselt, kuid visuaalselt ebahuvitavalt ja leige entusiasmiga. Kohati näidatav ajastuhõnguline must-valge dramatiseering sobis küll imehästi dokfilmi Wisconsin Death Trip, kuid jäi Holmesi kujutamisel kahvatuks, isegi häirivaks. Kõik meenutas oma turvalisuses tüüpilist Discovery kraami, kõlbab hirmutegudest hoolimata ka kogupere vaatamiseks. Ma ei tea kuidas peaks sarimõrvarit huvitavalt kujutama ja ega see esimene USA killer mingi originaalsusega tapmisel just silma ei paistnudki, kuid see portreefilm oli lihtsalt igavalt tehtud. Sain teada kes oli doktor H.H.Holmes, kuidas ta elas ja kuidas ta suri, kuid vaevalt selle teabega tulevases elus midagi teha on. 1,5/5
Ühendriikide Holmes mõrvas ja Briti Holmes püüdis mõrvareid, Eesti Holmes läks ammu laiali.

Thursday, March 15, 2007

Get Carter

Get Carter - Mike Hodges 1971

In the Mood for Love

Fa yeung nin wa - Kar Wai Wong 2000

Olin seda filmi varemgi näinud, kuid klõpsides telekanaleid ( mida ma teen viimasel ajal tõesti harva ) jäi pilk pidama Maggie Cheung´il ja otsustasin paar minutit vaadata. Juhtus nii, et vaatasin kogu filmi läbi, algusest jäi muidugi veerandtunni jagu nägemata aga see polnud peamine. Peamine oli, et veetsin mõnusalt uneledes aega, ei jooksnud iga minuti järel arvuti taha ega näppinud konsoolipulti. Televisiooni vahendusel ei saa ju pausile panna, tuleb järjest lõpuni vaadata. Nii ma siis jälgisingi diivanilt laisalt vaid mõnusaid toone ja kleite filmis, ning mõtlesin Maggie Cheung´i varasemate rollide ja Wong Kar Wai aastatetaguste filmide peale. Mõtlesin ühe tüübi peale kes alati pakub maailma parimaks filmiks Chungking Express´i, mõtlesin, et miks mulle Happy Together ei meeldinud ja meenutasin sünnipäeva kui sõbrad Hong Kongist tellitud As Tears Go By videokasetti kinkisid. Viimane on aga kahjuks siiani vaatamata ja jääbki, mul pole enam videomakkigi. Kõige rohkem aega kulus mõnusate rollide meeldetuletamisele kus Maggie Cheung üles on astunud. Meelde tulid Chinese Box, vampnaine Irma Vep ja kunagi mind sügavalt liigutanud Comrades: Almost a Love Story. Tore oli aeg hetkeks maha võtta ja lahedaid filmivaatamise aegu meenutada, taustaks vaikne In the Mood for Love jazz. 4/5
Kuigi mulle Wong Kar Way film Happy Together ei meeldinud, ihaldan ma kangesti seda uhket box´i oma riiulile.

The Lost Skeleton of Cadavra

The Lost Skeleton of Cadavra - Larry Blamire 2001

This was the day the Earth was disemboweled in terror!

Toimub progress, uus Plan 9 from Outer Space´i DVD reliisiti originaali asemel värviversioonis ja 300 puhul ei kasutatud filmilinti ega näitlejaid enam üldse, kõik tehti otsast lõpuni graafikaprogrammiga valmis. Ometi leidub maailmas ( no loomulikult idiootide riigis US ja A-s ) inimesi kes tõrguvad ja loobivad filmikunsti arengule kaikaid kodaratesse. Stagnantidele ei taha hea uus kino meeldida, nemad oleksid õnnelikud vist isegi tavalise DD 5.1 heliga või isegi, jumal hoidku, dolby digitaliga. Just sellised tagurlased on valmis saanud filmiga, mis deemonliku ajamasinana viib vaataja viiekümnendate drive-in kinno popkorni, soda ja B-filmide manu. Aega kui veel internetti, tasuta pornot ja poliitilist korrektsust ei olnud, ning ärge nüüd ehmuge, aega kui filmid olid must-valged. Aaargghhhh.... Õudne!Teadlane oma abikaasaga leiavad puhkusel olles allakukkunud meteoriiditüki, kallihinnalise atmosphereumi. Varsti on noorpaari suvila ukse taga kirev seltskond, kes kõik võimast mateeriat endale ihkavad. Kaks hädamaandumise teinud tulnukat kellele aine kõlbaks raketikütuseks, hull professor kes loodab legendaarset Cadavra luukeret sellega ellu äratada ja tema metsloomadest kokku moondatud seksikas abiline Animala. Kusagil võsavahel luurab ringi veel tulnukate kosmoselaevast plehku pannud lemmikloom Mutant. Film mille üle ED Wood omal ajal ühkust oleks tundnud, toimib paroodiana imehästi. Kui viriseda siis ainult nalja pärast kestvuse üle. Selle aja tüüpiline B-horror oli kümmekond minutit lühem kui Cadavra Skeleton. Muud midagi, kõik ülejäänu oli tibens-tobens super fun. You'll be sterilized with FEAR! Muahahahaaaaa... 4,5/5
None Can Stand Its Mental Power!

Emmanuelle

Emmanuelle - Just Jaeckin 1974

Afro-Punk - Afropunk: The 'Rock n Roll Nigger' Experience

Afropunk: The 'Rock n Roll Nigger' Experience - James Spooner 2003

Iisraelis on ka skinheadide kambad kel kollane taaveti täht musta bomberi varrukale õmmeldud. Käivad pesapallikurikatega palestiinlasi peksmas ja karjuvad samal ajal: Sieg Heil! Ei saa mina aru iisraeli skinheadidest, singapuri skinheadidest ega siinses dokumentaalfilmis nähtud USA neegerpunkaritest. Kõik on nad tavalised mustanahalised jorsid aga viitsivad jahuda, kui punk ja punk nad ikka aastaid tagasi olid. Otsivad sahtlipõhjast välja kulunud fototõestuse sellest kuidas 15 aastaselt irokeesiga käisid, kuigi 25 aastasena pole ühelgi intervjueeritaval "pungil" enam subkultuuri väliseid tunnuseid. Ja siis nad kõik virisesid kui raske oli olla neegerpunk, mitte väid vähemusrass neegrina, vaid ka vähemuskultuuri esindaja punkarina. Topeltkoormus oli vaesekeste õlule asetatud. Pole siis ime, et pungist enam kübetki ole, ei olekus, ei muusikas. Harrastatakse mingi vedela funki tegemist, sellise vaesemehe Rage Against The Machine´i vaevalist venitamist. Bad Brains korra oli aga sinna see mustade meeste punk jäi ja Living Colour is still my favorite black metal band. 1/5
Ehe Afro-Punk - 99% afro ja 1 % punk.

American Hardcore

American Hardcore - Paul Rachman 2006

Viisteist aastat tagasi käis eesti punkidel külas keskealine jänkist pede kel oli kaasas kohvritäis helikassette kaheksakümnendate alguse USA hardcore, pungi ja new wave´i lindistustega. Proovis noori poisse ära rääkida meelitades neid jutuga lääne punkaritest ja sõnadest väärtuslikemate kassettidega. Kõlakate järgi olevat J.M.K.E. praeguse trummari Mõmmi köögis öösel napsude võtmise käigus isegi üht teist toimunud, asjasse oli segatud prominentne pungikuulsus. Mõmmi ise see ei olnud ja nimi jäägu kindlate faktide puudumisel nimetamata, küll on aga selle kuulujutu peale aastaid nalja heidetud ja pula aetud. Toimus minett või mitte, hunnikute viisi US hardcore-pungi kassette jäi igaljuhul Tallinna. Paar tükki lindistasin ümber ja paar sattusid minu kätte niisama, kõva sõna olid need kogumikud omal ajal küll. Muidugi tõi ka Villu Tamme sel ajal Soomest vinüüle ja CD-sid, tänu Street´ile jõudsid needki minuni. Street nimelt käis pidevalt Villu juures lindistamas ja äritses siis neid kassette väikse vaheltkasuga. Sel ajal ta mingi joodik veel polnud, vajas lihtsalt elamisraha Pedas õppimise ajal. Noh, paar õlle ikka ka. Kord jõime mina, Street ja Tallinna hilisem skinnide pomo Siil hirvepargis lahtist õlle. Oli mõnus kevadilm, lonksasime õlle ja rääkisime 7 tundi järjest pungi bändidest. Kurat, see muss oli ikka sel ajal sitaks tähtis ja elu keerleski pea ainult kassettmaki ümber. Pole siis ime, et American Hardcore´i vaatamise ajal tuli puisar silma. Kõik mu kunagised kallid lemmikbändid ju aastate tagant : MDC, Minuteman, Circle Jerks, 7 Seconds, Minor Threat ja varasem Bad Brains. Kui veel Minor Threati olen viimaste aastate jooksul paar korda kuulanud, siis teistega oli üle kümne aastane paus sees olnud. On küll kuulatud uuemat NYHC´et, jaapani müraroki singleid ja rootsi "pungi tulemise uut vormi", kuid vana hea kaheksakümnendate toore soundiga ei suuda neist keegi võistelda. Nüüd muidugi olen paar päeva proovinud Last.fm´i kaudu aega tagasi kerida, vana lääneranniku HC möllab nii, et ära kätt kõlarile külge pane, kõrvetab! Nostalgia räägib minus ( las räägib) aga minu jaoks hetkel parim 2006 aastal tehtud dokumentaalfilm. Kahe tunniga suudeti ikka haarata terve ühendriikide scene aastast 1980-85, korraks põigati isegi kanada poiste hoovi peale. Iga vähegi mees sai võimaluse paar sõna öelda ( deleted scene´ide hulgas teeb mõni siiski lobisemisega margi täis), igat pisemadki bädi mainiti ja suuremalt jaolt oli suudetud kõigist pisike halvakvaliteedine live lõik välja otsida. Mehed rääkisid kaamerasse karme jutte karmist ajast aga need ajad jäid otsa. Circle Jerksi kidramees ütlebki viimasena kaamerasse:" Mida te must tahate? Punk on surnud, minge minema!" Punk siiski aeg ajalt mingis vormis end natuke liigutab, kuid hardcore kuldaeg on möödas mis möödas. Sellepärast loobun ka paari nädala pärast Sick Of It all´i kontserdile minemast, pole enam see. Pole vanade bändimeeste mälestustega võrdne värk ega ka minu noorpõlve meenutustega. 5/5
*Trash pühib pisaraid särgivarrukasse*

I'm a Cyborg, But That's OK

Saibogujiman kwenchana - Chan-wook Park 2006

Wednesday, March 14, 2007

Green Snake - White Snake, Green Snake

Ching Se - Hark Tsui 1993

Andrus Kivirähk oma uue romaaniga "Mees, kes teadis ussisõnu" tõestanud, et tema puhul on tegemist meie oma eestimaise David Icke´ga. Reptiilid, reptiilid, reptiilid... Innustatuna tänu Andrusele ussidest ja ussisõnadest tegin algust hiina muistenditel põhineva looga kahest õest-maost kes inimese kuju võttes oma õnne otsivad. Kuidagi kohmakalt ja kurvalt läheb see nende heasüdamlike madude shapeshifterite armuotsing inimeste seas. Vajadus pidevalt kontrollida oma käitumist, et mitte liigutada mao moodi, hirm munkade ja taoistlikke deemonipeletajate ees ja ebakindlus armastatud mehe truuduses. Kui poroloonist hiigelmadu ( noorim õde maona) ja mõtetu lõpuduell armutu buda mungaga välja jätta oli tegemist üpriski seeditava draamaga. Õed mõlemad on kaunitarid, rõõm vaadata ja kaastunne kerge tekkima. Noorimat õde mängiv Maggie Cheung on muidugi klass omaette, seksika vampi rollid sobivad talle imehästi. Maggie salapärase kaunitarina oli lausa maagiline, kujumuutjaid käsitlevasse filmi suurepäraselt sobiv. Pluss tulebki fantaasialoole jumet andvate nõiduslikult kaunite neidude poolt, seda võlukunsti peab nägema, et aru saada. Kahjuks käiakse aga seda ilu aeg-ajalt käpardlike võitluskohtadega solkimas. Ilma oleks ilusam. 3/5
Valge madu ja Roheline madu - seksikad ussid mõlemad. Aga loomulikult ei tasu unustada, et kujumuutjatest reptiilid on reaalses elus väga ohtlikud kaaslased.

Swordsman II - The Legend of the Swordsman

Xiao ao jiang hu zhi dong fang bu bai - Siu-Tung Ching, Stanley Tong 1992

Kõige kuulsama kanadalase David Cronenberg´i filmis M. Butterfly andis bridsheadi poiss Jeremy Irons aastaid hiina jõmmile kannivahele taipamata, et tegu pole teps mitte naisterahvaga. Lõpuks jäi nn. "hiina kaunitar" isegi käimapeale, pulli kui palju, naera või püherdades põrandal. Kui siis britti härrasmees lõpuks imestas, et kuidas teda suudeti aastaid niimoodi tillist tõmmata (sic!), vastas pilukast transu, et naistel on oma nipid. Hirmuäratavad nipid kui aus olla. Kümmekond aastat petavad nipiga ära, mis siis veel üheöösuhtest rääkida, tasub võib-olla oma öösel baarist leitud kaaslannad põhjalikumalt üle kontrollida. Ah, mõnus mees ikka see Cronenberg, õpetab inimesi ettevaatlikusele. Umbes M. Butterfly´le sarnast tegevusliini pidi hargneb ka super wu xia action´i Swordsman järjelugu. Peategelasest kung-fu kangelane Ling on jätkuosas ohtralt jooma hakanud, ning peagi tutvub veini mekkimise käigus kauni jaapani "neiuga". Asia the Invincible nime all tuntud võitluskunstide meister ei paljasta Ling´ile oma sugu, vaid tunneb end mehe tähelepanuavaldustest hoopis meelitatuna. Varemgi femiinsena tundunud Asia hakkab üha rohkem omaks võtma naiselikke käitumismaneere ja kohtumistel Lingiga mõlemapoolne keemia töötab täis tuuridel. Muidugi oli mõõgamehesse armunud peale Asia veel kaks täiesti ehedat neidu, ning raju sitcom ei jää tulemata. Peale koomilise sebimise loomulikult ka võideldakse. Action on nii pinevaks timmitud, nii nüansirohke ja uudne, et paremaks panemine nõuab juba üüratut pingutust. Täppis detailiderohke kordinatsioon, meeletu koreaograafia ja jõulisus, suurepärane vaatemäng otsast lõpuni. Harv on see juhus kui teine osa esimesest parem on aga nii seekord läks. Vaene Jet Li aga ei saanudki lõpus teada kellega ta kirgliku armuöö veetis, jaapanlane vaikis surmani. 5/5
Asia the Invincible´i mängis staar Brigitte Lin.

Cashback

Cashback - Sean Ellis 2006

Twinkle Twinkle Little Star

Xing ji dun tai - Gwok-Ming Cheung 1983

Põhjus selle filmiga tutvuse soetamiseks peitus pool aastat tagasi nähtud traileris. Tundus eriti koom Star Wars´i kopeeriv ulmekas olevat, trailer juba ise vajas paarikordset ülevaatamist. Pettumuseks aga see SW paroodia vaid parim osake keskpärasest Hong Kongi jandist. Jah, mulle on alati need HK jaburdused meeldinud, kuid seekord jäi tõeliselt vaimukate joke´ide vahele kümne minutilised andestamatud pausid mis muutsid filmivaatamise tüütult venivaks. Peale Star Wars´i parodeeriti veel teisigi tuntud lääne ulmekaid ja seiklusfilme, ning heideti mustajuukselise hiina naise poolt arvatavasti parim blondiininali. "Kas sa oled neitsi?", küsis tulevane äi oma poja pruudilt. Juba varem oma rumalust demonstreerinud neiu küsis kõheldes vastu, et nii raske küsimus tundub olevat, kas vihjeid saaks. 1,5/5
Pelgalt mõnusa Star Warsi parodeerimisega ei vedanud välja.

Curse of the Golden Flower

Man cheng jin dai huang jin jia - Yimou Zhang 2006

Kolmas Zhang Yimou film mida võib pidada kommertslikus võtmes tehtuks. Kui Hero ja House of Flying Daggers mulle isegi meeldisid, neist esimene visuaalse ja teine stoori poolest, siis Kuldse lillega läheb vanameister juba hoogsalt üle hea maitse piiri. Kõike oli palju ja korraga, liigselt brokaati, siidi, kuldehteid ja kalliskive. Liigselt statiste, armaada sõdureist, palgamõrvareist, teenijannadest ja eunuhhidest. Kuningapere tragöödia upub vägisi uhkete rõivaste ja kuldsete turviste alla, kuigi lausa shakespearelikul lool oleks potensiaali enamaks. Sädelevate kangaste all on inimesed oma murede ja pettumustega, üks perekond, kelle traagilisuse sügavus jäi minu jaoks teisejärguliseks. Oleksin võinud end häälestada rohkem draama lainele, kuid ootasin alateadvuslikus pinges pidevalt trailerist nähtud lõpuvõitlust - kuldse krüsanteemi ülestõusu. Action kohtade kordinatsiooni eest vastutas küll legendaarse filmi A Chinese Ghost Story lavastaja Siu-Tung Ching, kuid seekord oli tulemus lausa üllatavalt mage. Inimese asemel oleks justkui arvutiprogramm enter nupule vajutamise järel võitlust seadma hakanud, digigraafikast pulbitsevas möllus tundus see üpris reaalsena. Hero´s nähtud minimalistlikult kaunite duellide asemel olid seekord mõtetud etlemised, juskui lääne lollidele suunatud shaolini mõõgademonstratsioonid. Hea meel oli aga üle hulga aja näha Yun-Fat Chow´d tagasi kodumaa filmis ja tõelist kuldset õit - Gong Li´d. Tore, et Gong Li ja Zhang Yimou peale lahkuminekut taas sõpradena koostööd suudavad teha, põhimõtteliselt olid ju mõlemad teineteise inspiratsiooni allikaks ja hooandjaks. Kui nüüd režissöör veel oma juurte juurde tagasi läheks ja massiivsete vaatemängude vorpimise lõpetaks... 2/5
Film oli 50% ulatuses sama kuldne.

Sunday, March 11, 2007

Akira

Akira - Katsuhiro Ôtomo 1988

Ten Canoes

Ten Canoes - Rolf de Heer, Peter Djigirr 2006

Kümme aborigeeni lõikavad puukoort, kuumutavad seda, niisutavad ja painutavad lõpuks kümneks kergeks kanuuks millega minnakse soo peale hanemune korjama. Töötegemise ajal jutustab hõimuvanem grupi noorimale liikmele legendi esi-isadest. Kunagisest vägevast sõdalasest, kes peale oma naise röövimist hullus ja tappis meeltesegaduses süütu naaberhõimu mehe. Lugu ise pole teab mis põnev ja ka jutustaja detailitäpsus venitab asja. Teistpidi võttes annab see aga ka palju juurde. Ega igapäev näe nii põhjalikku pilguheitu abode ellu ja kommetesse. Vaikse jutu taustal näidatakse keerukaid sotsiaalseid sidemeid, igapäevaseid toiminguid, meeste ja naiste toiduhankimis viise, ning hiljem kantakse ette ka müstiline rituaaltants, ehk sõdalase surmatants. Ka DVD lisad sisaldavad lühifilmidena hulgaliselt teavet aborigeenide käsitöö oskuste kohta. Kui aga main movie on mitmeaudiolise optioni ja subtiitritega vaadatav, jäävad lisad vaid kohaliku tsurra-murra keelseteks. Kahju, mõnda klippi tosinast oleksin kindlasti huviga vaadanud. Kunagise hullu filmiga Bad Boy Bubby kuulsust kogunud Rolf de Heer´i loomingust tahaksin näha veel draamat The Tracker. 4/5
Meemaias vanake Birrinbirrin ja hõimu juht Ridjimiraril.

Rub Love

Reobu Reobu - Suh-Goon Lee 1998

Kui keegi sobiks iseloomustusega kena nagu nukuke, siis see oleks siinses indie-filmis hiina palgamõrvarit mängiv Lee Suh-goon. Ta oli nii nunnu ja armas, et muutu kasvõi ise tüüpilise teismelise animefänni sarnaseks kel aasia naiste peale ila pidurdamatult voolama hakkab. Ila just veel ei voolanud, kuid silm jõllis vahtisin küll, vaikselt veerevale pisukese rahaga tehtud pop filmile andis üks kaunitar ikka hulgi juurde. Sisu pool jäigi kehvaks. Lubatud ulmet oli vaid killukena, selline near future teema mida hea odav kujutada. Rub Love´is polnud tõesti tööd teha vaja, kõik toimus koomiksikunstnikust kuti toas ühes unises hotellis. Samas hotellis elas ka ontlik maoistist naaber, üks coolimaid viimasel ajal nähtud karakterite seast. Korra sõideti koos killerist girlfriendiga tellimust täitma ja siis tsilliti taas edasi. Eks see korea indie kino ole muu maailma samalaadsete filmidega üpris sarnane. Tsipake koomikat, veitsa tulistamist ja never ending unelemine. Vaatamise hetkel meeldis tänu kaunile kangelanna rohkem kui film ise väärt oli. 2,5/5
Lee Suh-goon.

This Is England

This Is England - Shane Meadows 2006

Resurrection of the Little Match Girl

Sungnyangpali sonyeoui jaerim - Sun-Woo Jang 2002

Kunagi tegutses netis ICHI nimeline rühmitus kes spetsialiseerus aasia filmide levitamisele. Ega see mingi grupp olnudki, igaüks võis võtta ICHI logo ja lisada selle oma aasia uploadile. Suuremalt jaolt olid ICHI "reliisid" uutest Korea filmidest ja tulitikutüdruk nende seas esimeste hulgas. ICHI´st kasvas hiljem välja originaalseim ja uuenduslikum sait ADC ja edaspidine on juba bitorrent ajalugu. Hiljem olen selle filmi nordic versiooni mitmeid kordi soomes müügil näinud, hind pidevas languses. Kui nüüd viimati DVD Casablancas vaid 4 eurot maksis oli kiusatus osta juba väga suur. Õnneks loobusin. Tegu oli liiga teismeliste maitsele tehtud põnevikuga, sellise korea mixiga Matrixist ja Avalon´ist. Kuigi filmi ja videomängu segune sisu kandis mõningaid huvitavaid ideid seaoses RPG pelidele omase joonega, jäid need nappideks, ning plahvatuste tulemöllu all raskesti märgatavaiks. Vilets action, vilets ulme ja vilets näitlemine. Filmi meloodia on ka eestlaste südameid vallutanud "Armastan ma luuserit", originaalis siis Nylon Beat´i esituses. 1/5
Little Match Girl ja suur relv.

The Boxer's Omen

Mo - Chih-Hung Kwei 1983

Kuidas on kõige odavam horrorit teha? Lähed kioskisse ja ostad kummist mao, ämbliku ja kärbse, poest pudeli ketšupit ja spordikaupade osakonnast õngetamiili. Seod kummist ämbliku tamiili külge ja vead mööda põrandat. Kui ämblik jõuab inimeseni võib mängu tuua ketšupi millega saab immiteerida ämliku poolt ohvrile puremisest tekkinud vigastustest voolavat verd. 99% protsendil asi ei tööta aga üks võimalus sajast on, et oled loonud surematu kinemaatilise meistriteose. "Poksija ettekuulutus" kuulub just selle ühe protsendi hulka, jube viletsad eriefektid aga kuramuse meelelahutuslikult töötavad. Tavaliselt selline juustune kummijunni horror nõuab keel-põses huumori attitude´i, et ausalt välja vedada. Seekord aga suudeti Shaw vendade produktsioonis teha täiesti tõsine film mis oma odavate efektide ja HK bizarre triangliga libedalt töötab. Film algab justkui tavaline kick-boksi draama. Noor mees sõidab Thaimaale oma vigaseks pekstud venna eest kohalikule kakluskunnile kätte maksma. Eriti kaugele vendettaga ei jõuta, sest peagi selgub, et peategelane on kuu varem surnud pühamehe spirituaalne vend ja kohustatud ise munga surmanud deemoniga võitlusse astuma. Mees pühitsetakse ka ise mungaks ning vägikaikavedu kuulsa thai mustmaagia nõia ning pisemate kurjuse jüngritega algab. Kuna endine poksija aga ei suuda kasinusele manitsevast mungareeglistikust kinni hoida, muutub tänu mehe seks seiklusele jõudude vahekord deemoni kasuks. Filmi suurimaks plussiks on mitmete maagiliste rituaalide ja manamiste detailirohke kujutamine. Parimaks tuleb lugeda kümme minutit kestev surnu ellu äratamine mida kolm nõida oma eri oskusi appi võttes sooritavad. Super mõnus maagia, natuke kung-fu´d ja kummist elukate armaadad, meelelahutus minu maitsele. Aasia horror komöödia ilma otsese filmitegijate soovita teha naljafilmi. 4,5/5

Thursday, March 08, 2007

Vigilantes

Vigilantes - Trevor L. Smith 2006

The Bare-Footed Kid - Bare Foot Kid

Chik geuk siu ji - Johnny To 1993

Paljasjalgse poisikese trailerit nägin hulk aastaid tagasi mingi videokassteti algusreklaamide seas. Kuidagi seostub see trailer mu mälestustes Akira animega, võimalik, et oligi sama kasseti alguses aga muidugi sai sell ajal ka Hong Kongi action-filme nn. originaalkassettidelt vaadatud. Igaljuhul oli nüüd võimalus näha traileri asemel terve film otsast lõpuni ja õnneks ei pidanud pettuma. Johnny To puhul vist ei saagi kunagi pettuda. Vähemalt alla keskmise ei jää ükski tema film, tase mida sellise produktiivsuse juures võib olla kohati raske hoida. Bare Foot Kid oli mehe varasema loomingu hulka kuuluv hästi lavastatud, kuid üpris tüüpilise sisuga kung-fu film. Läbi ja lõhki Shaw Brothers kraam, üheksakümnendatel juba veidike ajale jalgu jäänud. Vanakooli martial arts ajast kui ümberringi tehti fantasy sugemetega hyper visuaalseid wuxia mölle. Ka Bare Foot Kid´is on kohati märgata uuenduslikkust, kuid suuremalt jaolt järgitakse traditsioonilist stsenaariumi. Klassikaline võitluskunsti film mis peaks igal HK kino fännil trailerist kaugemale vaadatud olema. 3,5/5
Ilueedi Aaron Kwok kirjaoskamatu aga taplushimulise maapoisina.

Wednesday, March 07, 2007

Tuesday, March 06, 2007

Tulnukas ehk Valdise pääsemine 11 osas

Tulnukas ehk Valdise pääsemine 11 osas - Rasmus Merivoo 2006

Minu jaoks on eesti lühifilmide top püsinud aastaid sama - Peeter Simmi "Tätoveering". Rain Sarneti "Vari seinal" ja Jaak Kilmi "Külla tuli". Tulnukas täitsa tippude jõuku ei küüni, paar filmi jääb veel vahele, kuid igati lahe oli küll. Alustasin 3 kuud tagasi, vaatasin umbes 5 minutit ja kohe üldse ei meeldinud. Kõik jorsid tundusid nii sobimatutena oma rolli, näod olid rullnokkade jaoks liiga arukad peas. Täna lõpuni vaadates aga kõlbasid küll, ega tavalise maapoisi larhv peagi urka mordjakile sarnanema ja eks kohalikud külakangelased olegi rohkem tavalised igavuse käes vaevlevad põmmpead kui tõelised pätid. Tuli meelde, et soomlased tegid sellistest maapoistest kõva dokfilmi mis tänu ühe portreteeritava enesetappule palju meediakära sai. Eestlased käsitlesid sama teemat komöödia võtmes ja hästi välja kukkus seegi. Kivirähu kirjutatud "Wremja" kangelased Aiku ja Pets tundusid mulle aga veidi ehedamate kujudena, rolli sobivamatena. Jään DVD reliisi ootama. 4/5
Ainuke eheda jõulise lõustaga tüüp inteligendi välimusega näitlejate hulgas.

Forklift Driver Klaus: The First Day on the Job

Staplerfahrer Klaus - Der erste Arbeitstag - Stefan Prehn, Jörg Wagner 2000

Kuna olen taas avastanud tänu Final Fantasy XII -le konsoolimängimise võlu, jääb aega napiks täispikki filmioopuseid vaadata. Jätkan lühifilmide lainel ja võtsin järgmisena ette tõstukijuhi Klausi verise tööpäeva. Tegu on nii kultusliku kraamiga, et arvatavasti pole kedagi, kellest see film mööda on jooksnud. Minu jaoks oli tegu esimese filmiga mida ma otse netist vaatasin. Sõber Ops oma töökohas näitas ja mulje oli äge. Aeg oli selline, et endal veel arvuti kogemus puudus, kõik võrguga seonduv tundus uus ja huvitav. Mõelda vaid milline võimalus ! Vaataks kasvõi öö-päev läbi netist filme, vahepeal käiks vaid sirtsu laskmas. Nüüd ei viitsi 20-nd minutitki arvutiekraanilt klippi jälgida ( Tulnukas ootas ka enne tänast päeva 3 kuud kõvakettal ), neetult tüütu ja energiat imev tundub. Klausi seiklusi vaatasin nagu ikka DVD-lt. Väljas on saksa retail meeletute lisadega ( german only ), kuid mina rahuldusin 500 MB-dise vene piraatversiooniga. Tegemist oli imeliku klooniga, alles olid jäetud saksakeelsed koopiakaitse hoiatused aga menüü oli tehtud ümber venekeelseks, sedagi vaid ühe option/valikuga - play! Filmi ametlikul kodulehel on ülal ka lubadus inglisekeelne versioon tänavu reliisida. Kõlbab aga saksakeelsena vaadata küll, ega asi dialoogis pole. Rohkem ikka veristamises, tapvas mootorsaes ja gore gore splätter splätter huumoris. 9 minutit igihaljast klassikat. 5/5
Alles gut !