Tuesday, September 29, 2015
Tek Def
Tek Def
Trash Can dance 2015
TCD90 kassett
A:
1. Darkside - Süüde! 04:33
2. Crash Test Money – Blood Smoke (uncut)04:26
3. Süstem - Korrupt 03:12
4. Oudeis - Phantom Melodies 04:07
5. Killerkat - Я твой слуга 06:16
6. Mammon - Raudmets 06:31
B:
1. Tont - Mask 04:59
2. Johho - Hõbepaberitega Haapsalu 05:30
3. Tetragrammafon - Soosääsk 04:06
4. Merelinnud - Acid On The Floor 06:55
5. Robi Uppin - Clowntown Indian Fiddle 03:30
6. Rasmus Lill - Nr. 128 03:37
Tiraaž 242
Kestus umbes 58 min..
Tasuta
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)hot.ee.
Trash Can Dance´i tantsumuusika kogumik. Minu lemmikud jalakeerutamise lood. Kuna ma tantsumussist mitte kriipsugi ei tea, ega oska siin lahterdama kukkuda, et mis on house ja mis breakbeat või milline see õige techno on, siis olen oma peas kõik kogumikul olevad artistid technomuusika alla surunud ja eks see enam-vähem nii olegi? Ütleme siis, et eesti teknokassett. Üheksakümnendatel ilmus mitmeid tantsumussi kogumikke, nii mõnedki neis kultuslikku staatusesse tõusnud, kuid ajal mil noored rütmibiiti tegema asusid ja avaldamiseni jõudsid, oli üheksakümnendate keskpaik ning siis puhusid juba uued tuuled ning technost ei rääkinud keegi, ikka house ja jungle ning taamal drum´n´bass koidik kumamas. Sekka näputäis trance´i. Kui mõni otsustaski ketserlikult karedamat tehasesaundi tantsumussi tuua, siis kuulsused ja gurud noomisid, et kui ikka lihava soulimamma samethäält pehme rütmi peale silitades asetatud ei ole, siis pole see üldse õige muusika ja ei ole vaja oma aega tühjale-tähjale raisata! Ühesõnaga üheksakümnendate keskpaigas oli techno venelaste reivimuss ning õiged eestlased seda ei puutunud, varasemal veelgi vaesemal ajal aga polnud lihtsalt leida vajalikku tehnikat sedalaadi mussi tegemiseks ja kui ilmusid siin kasutusse esimesed arvutid, säplerid ja midid, siis tundus tehno kas aegunud või tänu eurodance´i mainstreami sulandumisele, liialt kommertslik. Lakooniliselt öeldes, Human Resource´i "Dominator´i" taolist hitti siin keegi üheksakümnendate alguses valmis ei treinud. Aastal 2007 andis Ancient Methods välja oma esimese reliisi ja see ajas kõrvad kikki, tuletas meelde aegu mil tantsumuusika võis olla lõikav, tume ja vägivaldne ning mõned aastad peale seda hakkas sellist karedamat technot ilmuma ka kodumaiste noorte soundcloudi kontodele. Käesolev kogumik ongi valdavalt lugudest mille ma kunagi soundcloudis tääginud olen, lugudest mis minu jaoks on esinenud just sellist karmust ja ragedust või siis mõnel muul, tihti nostalgilisel, heliviisil mineviku meenutanud. Träkid vedelesid aastaid netis ja mul aeg-ajalt ikka jooksis läbi idee neid ühele või teisele kogumikule sokutada, kuid sinna see jäi, kuni lõpuks taipasin, et keldrisse kogunenud liigne hulk C60 kassette ning miks mitte selle asemel, et neid lugusid püüda kuhugi niisama sokutada, panna nad hoopis kõik ühtsele helikandjale. Tulemus on siin.
Darkside kogumikku alustamas oli lausa kohustuslik, sest tüüp on mulle rääkinud, kuidas sel ajal kui teised lasteaias nukke riidesse panid või autorallisid korraldasid, püüdis tema veenda teisi lapsi rave´i "mängima". Darkside ikka väga noore jõnglasena langes meeloodilisema eurodance´i mõjude alla ning kuigi ta on rohkem viimistlenud oma electrofunk´i träkke, on ta portfoolios ka hulganisti sellist vanakooli technot. Darkside´i träki "Süüde!" armsale naiivsusele ja õrnalt kommertslikule kõlale vastandasin mka kohe järgmise valikuga hulga süngemat biiti, mis küll tegelikult samades keskeuroopa elektroonilise tantsumussi piirides, kuid popilikkusest hoolimata päris karm lugu. Jutt siis Crash Test Money´i "Blood Smoke´ist". Süstemilt soovisin kogumikule üht teist rada, kuid konnasööjatest valgelipulehvitajad olid sellele juba käpa peale pannud ning kahest asendusloost sai valitud "Korrupt", sest kuigi väljapraagitu oleks saundiliselt isegi sellele kogumikule paremini sobinud, on siinses loos tunda lahedat absurdi ja abstraktsionismi. Järgmine rada Oudeis´ilt, vast ühelt kõige viljakamalt kohalikult technomeistrilt. Oudeis on nii palju muusikat netti üles riputanud, et kui suve hakul sai üks träkk selle kogumiku jaoks välja valitud, siis kahjuks paar kuud hiljem ma seda enam kümnete träkkide hulgast leida ei osanud. Loll muidugi loo nime ka üles ei kirjutanud, sest loll lootis selle niisama pähe jäävat. Aga asenduslugu on võrdväärselt hea ning seda enam, et haakub mõnusalt eelmise looga, viies Süstemi kaootilisust kenasti edasi. A poole lõpetavad Killerkat ja Mammon, ehk techomussi tutvustava pidudesarja Mürk taga seisvate tüüpide träkid. Tihked tahked technosed lood, just ilmekalt sedalaadsed nagu praegune techno-revival nõuab.
B poole alguses Tondi kõige värskem, jungle´i kuldaegu meelde tuletav, pala "Mask" (eelistasin seda sobilikuse tõttu träkile "TNT", hoolimata sellest, et viimane parim 2015 eesti muusikapala), mille säplingud on võetud jaapani klassikalisest müstilisest draamast "Onibaba". Johho "Hõbepaberitega Haapsalu" träkki püüdsin paigutada HÕFF 2 kogumikule,. kuid liigse tumeduse pärast jäi see välja, kuid nüüd võtsin artistiga ühendust ning siia kogumikule sobib see metalse kõlaga pala suurepäraselt. "Soosääsk" Tetragrammafon´ilt on vist selle kogumiku kõige õrnem, ilusam ja helgem lugu, kuigi ülejäänud materjalist eraldi kuulates see nii erinevana ei paistnud. Aga sellist väikest helgusemomenti oli kogumikku vaja, seda enam, et mõnusa tuimusega ja monotoonselt edasirühkiv Merelinnud looga "Acid On The Floor", taob niinimetatult traadi taas sirgeks, peksab uneluse kehast ning lõhub chilli tegutsemise kasuks. Kuna igal mu kogumikul on olnud ka üks vanem lugu, siis seekord on selleks Robi Uppini poolt aastal 1994 salvestatud "Clowntown Indian Fiddle". Imeilus väike illuke, südantsoojendav ning armastust jagav. Kogumikku jääb lõpetama Rasmus Lille lakoonilise pealkirjaga träkk "Nr. 128", pakkudes samuti üldplaanile omast tumedust, kuid tehes seda pehmelt ning isegi uinutavalt, sobides seeläbi imehästi lõpulooks.
Meediaks on taaskasutatud C60 helikassetid, neis suurema osa moodustavad TDK D tüübimärgistusega eksemplarid, kuid kokku on üle 80 erineva kasseti, sekka ka mõned metalid ning kroomid. Pool tosinat kasseti on C120, mille puhul on sama salvestis kasseti mõlemal küljel. Kassetikarbiks on taaskasutatud TDK tumedalt toonitatud slim karbid ning vaheleht on värviprindis 290 grammisel või 160 grammisel paberil. Tiraaž on 242 kassetti ning kaanekujundus on kolmes erinevas variatsioonis, ehk siis helimaterjal on igal kassetil sama, lihtsalt kaanekujundused erinevad. Kassetid on käsitsi nummerdatud.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment