Tankist - Mortuary

Tankist - Mortuary
Trash Can Dance 2014
TCD68 kassett

1. At The Gate  3:52
2. Mutilator   3:20
3. Doom   3:12
4. Death Division   6:37
5. Mortuary  3:21

Kuula ja osta digitaalselt!

Tiraaž 30
Kestus 20 minutit 34 sekundit
Hind 3 eurot
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)hot.ee.

Käesolev reliis on alguse saanud bändilogost. Nägin Tankisti logo ning koheselt viis see mind õigele lainepikkusele, et parimate tulemustega vastu võtta need viis demolugu. Thrash metal, isegi brutal thrash metal, nagu bänd end ise märgib. Thrashi puhul on muidugi kõik alati oldschool ja seda piirini kus selle väljendi kasutamine tundub juba naeruväärne, kuid ei saa minagi seda vanakooli leibeldust peast välja, sest demo tõesti kõlab nagu oleks see salvestatud kaheksakümnendate lõpul. Ei räägi ma saundidest ega tehnilisest küljest ja kindlasti kohe mitte sellest justkui oleks bänd taotluslikult sinna suunas rihtinud, vaid fiilingust mida need viis demolugu kuulates tekitavad. 100% oldschool thrash demo, väga ausad ja väga hingega tehtud lood. Isegi natuke hirm, et kui demofaasist jõutakse korraliku stuudiosessioonini, siis esendub emotsionaalsus tehnilisusega ning südames pulbitseva noorusliku innu asendavad tehislikud atribuudid, joonlauaga sätitud seaded ning kohustuslikud "kellad ja viled". Demol on aga kõik täpselt nii nagu üks trotslik noor bänd oskuste ja teadmistega, aga kõige enam oma armastusega thrash metal muusika vastu, teha suudab.

Tankisti demokasseti kujundus on ist TCD ajaloo jooksul kõige enam muutusi läbi elanud reliis. Alustasin ideega, et kassetiümbris võiks samuti välja näha nagu välismaal kaheksakümnendate lõpus ja meil üheksakümnendate alul seda tehti, kuid alul järgisin liiga palju bändi enese poolt reliisitud CDR-i kujunduselemente ning viskasin sisse ka nende poolseid ideid. Prindid olid juba valmis, kassetid pea pakendatud, kui huvi tundis muusikakriitikust sõber ning järsku taipasin, et temale ma küll valmis kujundust oldschool thrash metal bändi demokujundusega pakkuda ei tihka, näeb asjatundja ju kohe kõiki stilistilisi vääratusi. Täitsa puhtaks lehte siiski lükkama ei pidanud, asendasin kaanel oleva pildi enese joonistusega ning rookisin välja mõned hilisemad, alles black metali võidukäiguga märgilist tähtsust saanud sümbolid ja detailid. Minu arust õnnestus teisel korral (koos kujunduseskiiside ning sätitud prooviprintidega kuuendal-seitsmendal korral) paremini, kuigi täiesti vanakooli vahelehest jäi vajaka ka nüüd. Ei jaksanud ma otsida vana tahmaga töötavat xerox-koopiamasinat, vaid lasin õrnalt prindidefekti lisada digitaalselt ning samuti paaril korral võimendada digitöötluses ebasümmeetrilisust ja paari väikest näpuapsakat. Lõpuks loobusin ka ühepoolsest prindist, sest print vahelehe mõlemal küljel pakkus visuaalselt täiuslikumat tunnet. Samasugune kompromissile minek toimus ka mustvalge prindi tonaalsuse valikus, kus lõpuks must pea süsimustaks keeratud, kuigi paarikümne aasta tagused demod olid pigem sinna häguse hallika tooni suunas kaldu. Viimast kompenseerin natuke sellega, et hõõrusin kassetikarbid liivapaberiga tuhmiks ning nüüd kumab vaheleht läbi selle hallika, kulunud vana ning ebakvaliteetsena. Mustvalge digiprint 100 grammisel paberil ja kleebisel, kassetid C42-C46 läbipaistva korpusega. Võrreldes bändi enese poolt välja lastud "Mortuary" CDR versiooniga, on träklist isiklikust maitsest lähtuvalt ümber paigutatud.

Darkside - Spacestation

Darkside - Spacestation
Trash Can Dance 2014
TCD67 CDR

1. Rock It    4:23
2. Spacestation   3:59
3. Breakdance Party   5:15
4. Sick In The Bus   3:05
5. Asteroid    5:26

Tiraaž 50
Kestus 22 minutit 20 sekundit
Hind 5 eurot
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)hot.ee.

See on see tunne, et oled just diskid prindist ja duplikatsioonist jkätte saanud, pistad ühe plaadi auto plaadimängijasse, sõidad ja naudid ning kui garaaži keerad, siis kuidagi ei tahaks autost välja astuda, vaid kuulata mussi veel ja veel.*  Nihelesin natuke, asetasin sõrmed juba süütevõtmele, et mootor välja keerata ning tuppa minna, kuid ei saanud. Pidin kuulama. Pidin kuulama veel natuke järgmise loo algusest samuti ja siis veel natuke. Olin ju lugusid varem mitmeid kordi kuulanud soundcloudis. Olin kodus träklisti kokku pannes nii ja naapidi neid lugusid mängitanud, aga kordagi ei olnud Darkside sedavõrd hästi kõlanud kui betoonist keldrigaraažis säravate päevavalguslampide all. Darkside´i viie looga EPon minu kõrvade jaoks alati olnud muusika kus segunevad kõik arcade-halli helid - mänguautomaatidest kostuvad piiksud ning 8-bit meloodiad, saali kõlaritest purskuv kaheksakümnendate popmuusika, videomängurite walkman´ites lindilt tuleb nerdide hingi puudutav süntesaatoriklassika ja laes asuvast televiisorist lõputult käiatavad VHS-id ulmeliste B-filmidega. Keegi mängusaali nurgas demonstreerib sõpradele oma räppimise oskusi, keegi tutvustab uut tarka Casio taskukalkulaatorit ning helilisele paablile annab oma tooni isegi lauanurgale unustatud plakkpurk Pepsit. Artist ise, kes näiteks juba lasteaias proovis mudilastega "organiseerida" techno-rave´i ja varateismelisena unistas analoogsüntesaatoritest, on oma inspiratsiooni ammutanud küll rohkem üheksakümnendate teises pooles populaarsust nautinud elektrofunki uuest lainest, kuid minu jaoks jäävad need raudvaral loodud elektrolood alati kaheksakümnendate peegelduseks, imeilusaks nostalgiaks. See on see lummus mis mind artisti loomingu ülge liimib ning ei lase kohe aotost tuppa tormata, vaid sunnib kuulama veel natuke. Ja siis veel.

Meediana on kasutatud tuhmhalli CDR toorikut millel kollase ning rohelisega värviprint. Plaat asetatud spetsiaalsesse roheliselt toonitatud läbipaistvasse jewel case´i ning vahelehtede puhul kasutatud digitrükki 250 grammisel ning 120 grammiselt kollasel (corn yellow) paberil. Kujunduse loojaks on Ivo Liidemaa, ehk Aamen.

* - Autos kuulatud plaat jäigi autosse ning seetõttu viis artist koju Tartusse ühe ilma plaadita tühja karbi, kuna kogemata suskasin selle autorieksemplaride hulka.

Misha Mishajashvili - 2013

Misha Mishajashvili - 2013
Trash Can Dance 2014
TCD66 kassett

1. сила 04:45
2. под гусеницы 02:52
3. Страдания Джоханне 02:00
4. недостаточность 01:46
5. усилие 03:22

+ bonus track

6. malenkov7 3:01

Download - Lae alla!

Tiraaž 26
Kestus 18 minutit 1 sekund
Hind 3 eurot
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)hot.ee.


Kirjutasin Müürilehe noise-scene artiklis järgnevalt: "Nagu mujal, nii mängitakse ka Eestis identiteediga, kasutatakse varjunimesid ning väljamõeldud elulugusid. Ma kahtlen siiamaani tugevalt, kas Misha Mishajashvili ikka on päriselt Lasnamäe elanik või hoopistükkis mõne välismaalase, aga miks ka mitte kas või mu oma sõbra konstrueeritud nali. Internet isiku tuvastamisel ei aita, autoriplaatide saatmiseks artist aadressi ei anna ning meilivahetuski temaga on olnud sedasorti, et kirjutan pikad kirjad ning siis tuleb mitmeid kuid hiljem, või pikima vahega üks aasta, napp paarilauseline vastus. Aga mulle siiski meeldib mõelda, et Misha Mishajashvili on eesti artist, sest tema muusika, müra sisse uputatud bongod, vene õigeusu kiriku koorilaulud ja Nõukogude Liidu kuulsate kommunismiehitajate propagandakõned on lihtsalt niivõrd hea tundega tehtud, et seda oskust ei tahaks võõrastele jätta" Uue Misha kassetireliisi saamiaseloost võiks veel lisada, et 2013 saatsin talle meile küsimusega, et kas tema albumite "2011" ja "2012" materjli võib panna duubel CDR-ile ning kas leidub ka järsku sahtlipõhjas boonuslugude jaoks materjali? Vastus saabus tõesti aasta hiljem ning autor viitas käesolevale materjalile kui boonusträkkidele. Panin need 2013 valminud lood aga täitsa eraldi kassetile ning boonusena juurde vaid 2012 valminud loo "malenkov7", mis siiani oli kuulatav vaid "Estcon" kogumikult.

Kujunduses on järgitud varasemate kassettide ning artisti enese minimalistlikku stiili, träkinimed on võetud otse failinimede pealt. Meediana taaskasutatud C40 läbipaistva korpusega kassetid millel mustvalge kleebis. Karp musta seljaga Lara toodang, vaheleht 250 grammisel paberil mustvalge digiprindiga. Kassett on limiteeritud 26-le eksemplarile. Sama salvestis on kasseti mõlemal küljel.

Tolmunud Mesipuu - Tõhus toimeaine kvaliteetne õhtu kahele

Tolmunud Mesipuu - Tõhus toimeaine kvaliteetne õhtu kahele
Rist ja Viletsus 2014
CD ja vinüül

1. Kuningas siig
2. Viltused lauad ja pihutäis naelu
3. Meister Laur
4. Vahi torni
5. Ondatranahad Jeesusele
6. Traditsionaal
7. Maguspea ja Mõrupea

Kui Tolmunud Mesipuu on end ikka naljatamisi armastanud märgistada happekantri tegijateks, siis uue plaadi kuulamise ajal ei soovitaks küll kellelegi LSD-d keelele tilgutada, sest album on algusest lõpuni üks külm sombune lootusetu teekond. Korraks küll pakub, tänapäeva mõistes EP mõõtu albumi, keskohas asetsev "Vahi torni" naasmist kõrbelisema riffi manu, kuid muus osas püsitakse meeleolult lumistel, raagus metsaga, kaljunõlvadel. "Tõhus toimeaine kvaliteetne õhtu kahele" on justkui revival westerni soundtrack mis viib kuulaja talvisesse Apalachia mägedesse, paikadesse kuhu ei pääse ligi ei ATV-d, mootorsaanid ega maasturid, vaid kuhu tagakiusatud hing põgeneb hobuse turjal, sadulakotis sool ja peekon ning küljekabuuris rippumas wincester nina kapjade suunas. Kantri meth´i kuningriigis, kus klannikuuluvus maksab rohkem kui numbrid pangaarvel ning püssi ja pussi poolt tekitatud haavad omavad enamat kaalu riigi poolt antud nimetustest autasudest. Armu ei paluta, sest armu ei anta ning pessimistlikud, kohe kindlasti traagilised ning surma tähistavad, helid kostuvad samuti Tolmunud Mesipuu moodsa kantrimuusika albumilt. Moodsust helipildile lisamas kompositsioonide haprus, murenevus ning abstraktsuseni lähenev ülesehitus, kantrit seevastu aga toonitab lisainstrumendina sisse toodud ning imehästi haakuv viiul. Minu jaoks kahe eelneva albumiga võrreldes päris suur samm edasi teises suunas, sealt kõrvaltee kaudu, kuid teisel ja veelgi enam kolmandal kuulamiskorral on Tolmunud Mesipuu juba selgelt ära tuntav ning seetõttu vaid siiras rõõm, et bänd on suutnud piisavalt muutuda ning pakkuda üllatusi, jäädes samas aga ikkagi iseendaks. Kui järgmise aasta alguses 2014 muusikaauhindu välja jagatakse, siis minu arust peaks uus Mesipuu plaat kindlasti kantri katogoorias esindatud olema. Kasvõi seetõttu, et näidata kivistunud muusikutele milline üks avar bluusi ja drone´i sugemetega modernse country kollektiiv kõlada võib.Kiitus ka kaanepildile!

Aamen - Halloo Halo

Aamen - Halloo Halo
Trash Can Dance 2014
TCD65 CDR + kassett

Disc:

01. Rocer 0:59
02. Untitled 1:05
03. Occupid 1:08
04. Titled 1:18
05. Tracko 1:48
06. Dreamface 2:14
07. Klever 2:22
08. Kosmu 2:36
09. Sceptsect 2:40
10. Trans 2:55
11. Flowr 2:56
12. Tolmud 2:59
13. Leier 3:00
14. Prutal 3:07
15. Experient 4:24
16. Papist 4:59
17. Cleancity 5:20
18. Rearfear 5:20
19. Vorbital 6:33
20. Muxuxum 10:30
21. Purtsum 11:20

Kassett:

A:

01. Rocer 0:59
02. Untitled 1:05
03. Occupid 1:08
04. Titled 1:18
05. Tracko 1:48
06. Dreamface 2:14
07. Klever 2:22
08. Kosmu 2:36
09. Sceptsect 2:40
10. Trans 2:55
11. Flowr 2:56
12. Tolmud 2:59
13. Leier 3:00
14. Prutal 3:07
15. Experient 4:24
16. Papist 4:59

B:

01. Cleancity 5:20
02. Rearfear 5:20
03. Vorbital 6:33
04. Muxuxum 10:30
05. Purtsum 11:20

Tiraaž kassetil 40 ja CDR 50
Kestus 79 minutit 42 sekundit
Hind 3 eurot mõlema eest ja 2 eurot kasseti või CDR-i puhul
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)hot.ee.


Aameni puhul kuulen ma ikka siit ja sealt, et keegi kurdab justkui on artisti looming liiga kaootiline, ei oska ühegi stiili alla asetada ega ühegi vaatenurga pealt seda objektiivselt hinnata. Tõsi ta mingil määral on, sest kui panen kokku mõnda kogumikku ning mul on vaja leida selle jaoks Aameni lugu, siis sobiliku träki leiab kiiresti, sest mehel muusikat ju seinast seina, kuid alati jään muusikapala teiste loomingu vahele paigutades mõtesse, et kuis kuulaja seda tajub, sest mitte ükski pala ju tegelikult ei anna artistist aimu. Ükski träkk eraldi ei aita luua mingit kuvandit millega aamen tegeleb, mis teda huvitab. Kerge on muidugi autori enda huuleheitmisega kaasa minna, et elektripiiks ja digitaalpuuks, aga õige naudingu saamiseks peab üle olema igasugusest loogilisuste otsimisest, žanrimääratlustest ning püüdest mõista kas see muusika on nüüd tehtud naljana või hambad-risti tõsidusega. Ma nüüd ise teen pattu eelneva jutu vastu väites, et Aameni uus üllitis on komponeeritum ning seeläbi tõsisem muusikategemine, kuid kindlasti ei pea see paika, sest nii kireva paletiga kunstnik ei saa ju pelgalt halli sombust ilma lõuendil kujutada.

CDR´i puhul kasutatud hõbedast mattpinnaga toorikut millel on digitrükk. Vahelehed mustvalges digiprindis, karp taaskasutatud standartne jewel case. Kasseti puhul on meediana kasutatatud recycled Sony HF, Konica XR ning Maxell UR C90 helikassette, sekka paar Raksi toodetud linti. Ümbris on kassetil 250 grammisest mustvalge digiprindiga kartongist, kleebised samuti mustvalges digiprindis. Kasseti puhul boonusena "hästi ära peidetud" boonusträkk. Lood on nii diskil kui kassetil Aamenile omaselt kestusejärjekorras, alustades kõige lühemast.

Poon - Risti

Poon - Risti
Trash Can dance 2015
TCD63 kassett

01. Luuuurija bluus
02. Elagu absurd
03. Mu unistuste tiburull
04. Rohkem lambaid
05. Imesid ei sünni
06. Märjad mõtted
07. Empaaria
08. ...
09. Ega sa surnud ei ole
10. Risti

Tiraaž kassetil 30
Kestus 27 minutit 24 sekundit
Hind 3 eurot
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)hot.ee.

Pooni uus materjal. Seekord selline ilus, et võta või kolm träkki välja ja reliisi singlina. Need kolm lugu on "Elagu absurd!", "Imesid ei sünni" ning "Märjad mõted". On teised juba lausa poplugude moodi. Või jah, mis ma siin udutan! Poplugedena kindlasti vaid minu kõrrvade jaoks, sest ega tegelikult ei ole Poon ennast abstraktsest noise´ist välja murdnud. Ega ta tahage ja ega mina seda ei ootagi. Ma olen rohkem kui rahul sellega, et Poon ikka veel leiab aega oma heliveidrate kompositsioonide kokku panemiseks ning pakub iga uue reliisiga midagi uut. No kasvõi neid kolme lugu mis tunduvad ... oeh aeh jah, suisa popmuusikana. He he!

Meediana on taaskasutatud C56 - C60 läbipaistvad kassetitoorikud millel on värviline kleebis. Vahelehed on värvilises digiprindis 250 grammisel paberil ning kassetid on firma Lara poolt pakutud musta seljaga kassetikarpides. Tiraaž 30 kassetti.

Kirik - Kirik

Kirik - Kirik
Trash Can Dance 2014
TCD62

1. I
2. IV
3. III
4. II
5. V

Kuula või osta digitaalselt

Tiraaž kassetil 50
Kestus 43 minutit 21 sekundit
Hind 3 eurot
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)hot.ee.

Kiriku kasseti vahelehel on mahukas tekst, kontseptsioon (autor BadGod) kiriku muusikalise sõnumi kohta. Lugega ja mõelge omi mõtteid mis tekivad, aga mina isiklikult lähenen teist moodi. Minu jaoks on Kiriku muusika (autor Thon) kirikutest väga kaugel. Kaugel ristiusust, kaugel igasugusest religioonist. Mina kuulen selles hoopis tolkienliku fantaasiamailma helisid, kuulen eepiliste lahingute kaja, stagneeruva ja hääbuva haldjarahva kaebelauli mineviku sära tagasiihaldamisel, möödanikku kiirelt unustava inimrassi raudse jõuga edasimarssi ning mäekollide musti salaplaane sepitsusi, mis kahjuks enam kunagi teoks ei saa. Minu jaoks on kirik muinasjutulise maa muusika. Kurb, aga samas ülev. Hävinev, kuid ikkagi majesteetlikust säilitav. Ilus närbumine, kangelaslik surm. Tuhk. Varemed. Söed mida enam leegiks ei puhu.

Kasseti puhul on kasuatud valge korpusega C90 virgin tape´i mille mõlemal küljel on värviline kleebis. Karp tavaline läbipaistev, kuid kaetud kleebisega. Vaheleht mustvalges digiprindis. Sama salvestis on kasseti mõlemal küljel. Tiraaž 50, millest müügiks 30 eksemplari. Kasseti puhul tõstsin digiversiooniga võrreldes lood oma maitse järgi ümber, et anda albumile natuke teine kulgemine. Kiriku logo autor on Pagansorts, masteri tegi Gates.

The Grey Calamity - The Grey Calamity

The Grey Calamity - The Grey Calamity
Trash Can Dance 2014
TCD51 kassett + CDR

A:

1. Turm Katharsis
2. Wordmagic
3. Autumn Song
4. Wooden Crosses
5. By The Rivers Of Toonela

B:

1. Iconoclastic Valley
2. Sinister Sunset
3. Der Nebel Der Wogt
4. Pains Impression On Hate
5. Eternal Blind Fear

Disc:

1. Iconoclastic Valley
2. Sinister Sunset
3. Pains Impression On Hate
4. Only For The Night
5. Conjuration

Tiraaž kassetil 66, CDR-i 36
Kestus 45 minutit 21 sekundit + CDR 21 minutit ja 25 sekundit
Hind pakil 7 eurot, kassett eraldi 3 eurot.
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)hot.ee.

Ma ei oska The Gray Calamity´t hinnata, ei ole ma ju selline täisväärtuslik black metal mees ning sellal kui bänd õitses, kuulasin ma hoopis sündipoppi ning industriali. Aga ma usaldan endast targemaid ning nemad on kordi maininud, et tegu oli eesti esimese black metal bändiga ja mitte ainult, vaid ka sellise grupiga kes sammus oma ajast ees, sidudes muusikasse helisid mille populaarsus BM-is tõusis esile alles hiljem. Tanel Langeri eest ei räägi, kuid tean, et Gates ning Veiko Rebane olid bänditegemise ajal ka andunud indierock´i austajad ja seetõttu ei ole imestada kui siit-sealt hüppavad esile mõned shoegaze´ile omased momendid, just need helikäigud mis The Gray Calamity unikaalsust toonitavad. Loodetavasti seletab keegi minust teadlikum bändi kultusliku fenomeni lahti, mina mainin vaid mokaotsast lisaks, et nende muusika jõudis mulle südamesse alles siis kui kuulasin neid üüratuvanast mõlkis kõlariga sangast, sest selle poolenisti plärisev saund andis eheduse tunde ning kinnitas, et digiajastule omane failikäivitus arvutis igale asjale ei sobi. Kassett peaks olema just see meedium millel sedalaadi undergroundim metal levida võiks. Kassettidel need lood kunagi levisid ja peale restaureerimist on nad kassetil tagasi.

Kui nad iga aasta kuulutavad korra välja Guns´n´Roses´i uue albumi peatse ilmumise ning see lükkub taas edasi, siis ajab muigama küll, kuid The Gray Calamity reliisi sai samuti üle kahe aasta ette valmistatud. Pausidega muidugi, sest kord olin mina väsinud, et ideesid vastu võtta või siis kujunduseks sobitada ning siis toppas taas veidi teise poole tõttu, aga lõpuks on see valmis ja nii hästi nagu kompromisside tõttu võimalik. Kassett on kahte tooni korpusega, ehk siis üks kassetipool on must ning B pool valge. Valgel poolel on triipkoodiga kleebis, must A külg on ilma märgistuseta. Vaheleht on metallic hõbedasel 120 grammisele paberil kahepoolse värvilise digiprindiga, karp standartne läbipaistev. Sama paberit on kasutatud ka kassetiga kaasas käival klassikalises singlikarbis oleval CDR-il. Plaadi puhul on kasutatud hõbedast tuhmi toorikut millel on värviline tindiprint. Nii kassett kui CDR on pakendatud hõbedasse vaakumkilesse ning selliseid kassett+CDR kombopakke on kolmekümnekuuesest tiraažist müügiks vaid 24 tükki. Kassetti eraldi saab mõne aja pärast ning selle tiraažiks on 30 eksemplari. Kahe kassetil ilmumata looga CDR-i juurde ei tehta.Tekste aitas inglise keelde kohendada Mart Kalvet, tänud talle!

Kaarel Mihk - Vaade

Kaarel Mihk - Vaade
Trash Can Dance 2014
TCD61 kassett

A:

1. Taht 07:26
2. Alati 03:41
3. Tühi 06:10
4. Kriis 03:41

B:

1. When The End Of This Age Is Complete 04:15
2. Ohus 10:02
3. Järv 07:16

Kuula ja Lae alla!

Tiraaž 30 tk.
Kestus
Hind 3 eurot
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)hot.ee.

Muusikasõber Marko Pütsep kirjutas mulle: "Oo ... see Kaarel Mihk on väga korralik kraam! Mõnus lindilõhkumine nagu aga pole selline väljakannatamatu noise." Kuidas kuulata müramuusikat? Mida kuulda müramuusikast? Minu, aga kindlasti ka teiste noise´i austajate jaoks, on see nii individuaalne, seotud meeleolude, kuulamise keskonnaga, aga ka näiteks heli valjususe tasemega. Olen tabanud tantsubiiti, olen läinud vaidlema, et artist teeb rock´n´rolli, see lihtsalt maetud müramasside alla. Kaarel Mihk on minu jaoks näiteks jazz artist, ütleme siis nii, et darkjazz funeralswing artist. Tema esikalbum "Vaade" aga on minu kõrva jaoks Badalmenti "Twin Peaks´i" soundträki uues vormi9s taastulemine. Teate mis on Moskva-telefon? Laste mäng kus üks ütleb kõrva sisse sõna, teine sosistab selle edasi ning kui tosinkond last on seda sõna sosinal kuulnud ja oma kuuldu edasi öelnud, on see lõpuks moondunud hoopis teise tähendusega sõnaks. Kujutage nüüd ette, et alguses on Angelo Badalmenti Twin Peaks ja siis on seda kümneid kordi edasi "sosistatud", kuni viimase kläes on Kaarel Mihu "Vaade". Noise jazz, dark sving. Ja eriti ägedalt kõlavad need relvalasud esimese träki elguspooles.

Tiraaž 30 kassetti. Meediana taaskasutatud C44 - C46 läbipaistva korpusega kassetid. Kassetiümbris 250 grammisel kartongil värvilise prindiga slip-case. Värviprindis kassetikleebised variatsioonis 60, ehk siis iga kasseti kleebised on unikaalse kuvaga. Kassetil kasutatud fotode autor on Lora-Liza Parv.

Inside No. 9

Inside No. 9 - David Kerr 2014

Paar The League Of Gentlemen´i tüüpi oma asja ajamas. Meenutab natuke neid Alfred Hitchcock Esitleb asju lühifilmidena, et on natuke koomikat ja veidi krimilugu ning kohe kindlasti puänt. Erinev tase oli neil Hitchcock´i presenteeritud asjadel ni9ng samamoodi kõigub ka briti koomikute looming. Iga episood erinev stoori ja seetõttu soovitan teil tutvust teha vaid sesooni kahe esimese osaga, esimene neist üsna musta huumoriga perepidu ja teine slapstick kahest kunstiröövlist. Muu võib vabalt vahele jätta, sest kuigi nende lugude huumor ja lugu on OK värk, ei osata seda aga välja mängida ning kõik kipub venima. Aga kaks esimest - jah! 2,5/5

Tont - Subtroopika / Gerilja

Tont - Subtroopika / Gerilja
Trash Can dnce 2014
TCD59 kassett

A:

1. Dahab 04:16
2. Cicada 04:20
3. Habak 04:26
4. Al-`Aqabah' lained 07:09
5. Subtroopika 04:49

B:

1. Gerilja 05:35
2. Wu du 05:51
3. Dub vice 05:58
4. Loojang 07:08

Download - Lae alla Subtroopika
Download - Lae alla Gerilja

Kestus 60 tk. (30 kollast ja 30 rohelist kassetti)
Hind 3 eurot
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)hot.ee.

Tondi EP "Subtroopika" on väga tugevaid visuaale pakkuv muusika. Reisipildid millele on muusika vaid taustaks. Paned salvestise mängima ja koheselt ilmub lendav vaip, mis silmapilguga viib sind Põhja-Aafrika väikelinna bažaarile ja asetab sind minareti kõrvale maha. Ninna tulevad eksootilised lõhnad - segu puhastamata bensiini aurudest, roiskunud puuviljast, küpsenud lambalihast ning hõljuvad vürtside aroomid. Kuldne päike, läikima hõrutud vask. "Subtroopika" on justkui reisikiri, dokumentaalfilm või fotoalbum. Nii intensiivselt on Tont saanud kohapeal lindistatud olmehelid sulatada oma muusikasse.

"Gerilja" aga toob silme ette hoopis teise pildi. Kalamaja hoovi kus laguneva tellistest laotud garaaži uksed on valla ning seinapistikusse torgatud sangast kostub muusikat. Poiste muusikat. Ja poisid ongi garaažiuste kõrval aiatoolidel istet võtnud, ladunud logiseva puitlaua täis õllepudeleid ning korgivad neid lahti seda intensiivsemas tempos, mida valjemine taob muusika bass ja mida kõvemaks läheb jutuvada. Räägitakse poiste asjadest - videomängudest, krimiseriaalidest, actionfilmidest ning selle idioodist Raineri uuest tüdruksõbrast keda keegi kusagilt teisest kohast juba varasemast teab. Kustakse sinna samasse sirelipõõsa taha ja loivatakse lauani, et avada järjekordne õlu. Aega on, õhtu hoiab sooja ning muusikat vahetama ei kipu keegi.

"Subtroopika / Gerilja" meediaks on 30 kollase ja 30 rohelise korpusega C50 virgin tape´i. Kasseti mõlemal küljel kleebis variatsiooniga 12. Vaheleht kahepoolne värviprint 120 grammisel paberil, karp standartne läbipaistev. Kujunduse on kokku seadnud artist ise.