Aamen - Halloo Halo

Aamen - Halloo Halo
Trash Can Dance 2014
TCD65 CDR + kassett

Disc:

01. Rocer 0:59
02. Untitled 1:05
03. Occupid 1:08
04. Titled 1:18
05. Tracko 1:48
06. Dreamface 2:14
07. Klever 2:22
08. Kosmu 2:36
09. Sceptsect 2:40
10. Trans 2:55
11. Flowr 2:56
12. Tolmud 2:59
13. Leier 3:00
14. Prutal 3:07
15. Experient 4:24
16. Papist 4:59
17. Cleancity 5:20
18. Rearfear 5:20
19. Vorbital 6:33
20. Muxuxum 10:30
21. Purtsum 11:20

Kassett:

A:

01. Rocer 0:59
02. Untitled 1:05
03. Occupid 1:08
04. Titled 1:18
05. Tracko 1:48
06. Dreamface 2:14
07. Klever 2:22
08. Kosmu 2:36
09. Sceptsect 2:40
10. Trans 2:55
11. Flowr 2:56
12. Tolmud 2:59
13. Leier 3:00
14. Prutal 3:07
15. Experient 4:24
16. Papist 4:59

B:

01. Cleancity 5:20
02. Rearfear 5:20
03. Vorbital 6:33
04. Muxuxum 10:30
05. Purtsum 11:20

Tiraaž kassetil 40 ja CDR 50
Kestus 79 minutit 42 sekundit
Hind 3 eurot mõlema eest ja 2 eurot kasseti või CDR-i puhul
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)hot.ee.


Aameni puhul kuulen ma ikka siit ja sealt, et keegi kurdab justkui on artisti looming liiga kaootiline, ei oska ühegi stiili alla asetada ega ühegi vaatenurga pealt seda objektiivselt hinnata. Tõsi ta mingil määral on, sest kui panen kokku mõnda kogumikku ning mul on vaja leida selle jaoks Aameni lugu, siis sobiliku träki leiab kiiresti, sest mehel muusikat ju seinast seina, kuid alati jään muusikapala teiste loomingu vahele paigutades mõtesse, et kuis kuulaja seda tajub, sest mitte ükski pala ju tegelikult ei anna artistist aimu. Ükski träkk eraldi ei aita luua mingit kuvandit millega aamen tegeleb, mis teda huvitab. Kerge on muidugi autori enda huuleheitmisega kaasa minna, et elektripiiks ja digitaalpuuks, aga õige naudingu saamiseks peab üle olema igasugusest loogilisuste otsimisest, žanrimääratlustest ning püüdest mõista kas see muusika on nüüd tehtud naljana või hambad-risti tõsidusega. Ma nüüd ise teen pattu eelneva jutu vastu väites, et Aameni uus üllitis on komponeeritum ning seeläbi tõsisem muusikategemine, kuid kindlasti ei pea see paika, sest nii kireva paletiga kunstnik ei saa ju pelgalt halli sombust ilma lõuendil kujutada.

CDR´i puhul kasutatud hõbedast mattpinnaga toorikut millel on digitrükk. Vahelehed mustvalges digiprindis, karp taaskasutatud standartne jewel case. Kasseti puhul on meediana kasutatatud recycled Sony HF, Konica XR ning Maxell UR C90 helikassette, sekka paar Raksi toodetud linti. Ümbris on kassetil 250 grammisest mustvalge digiprindiga kartongist, kleebised samuti mustvalges digiprindis. Kasseti puhul boonusena "hästi ära peidetud" boonusträkk. Lood on nii diskil kui kassetil Aamenile omaselt kestusejärjekorras, alustades kõige lühemast.