Panin Dante Lam´ipeale lootusi, et järsku nüüd avastasin ühe ägeda uuema HK põnevikumeistri. Märkisin ära kolm tema thrillerit ning alustasin käesolevast. Ei teagi öelda, kas on see kolmest parim või kevem, esimesel juhul teisi ei vaatakski, teisel juhul muidugi sööstaks. Kedagi soovitamas ka ei ole, silm valutab ning segab internetist infot otsimast. Aga arvatavasti ikka vaatan, sest himu korraliku HK thrilleri järele on suur ning The Stool Pigeon näitas ennast hoolimata madalseisudest, siiski ühe korraliku põnevikuna. Filmi tugevamaks küljeks on stoori. Pilt vahest ehk liiga moodne ja polilik, kuid läbiv teema, ehk siis politsei poolt ära kasutatavad kuritegelikus maailmas liikuvad pealekaebajad, kes vajadusel halastuseta haamri ja alasi vahele lükatakse ning sinna jäetakse, oli vägagi hea teemavalik. No ei kukkunud nii hästi välja kui vaja, aga vähemalt oli üks huvitav vaatenurk leitud. Suureks plussiks linaloo juures oli veel lisaks romantilised liinid ja neidsai nähasuisa kolme. Ega pätitempude ja politseimängude vahele seda armastust palju mahtunud, kuid just niivõrd minimaalse ekraaniajaga loodud tugevad, hiinalikult pisarat kiskuvad melodramaatilised, tunded andsid head vürtsi. Tüüpiline HK traagiline lovekas, no teate küll, kes te neid sealtmaa filme näinud olete. 3/5
Ment ja tema palgatud koputaja.
No comments:
Post a Comment