The IT Crowd - 3. season

The IT Crowd - 3. season - Graham Linehan, Ben Fuller 2008

Mind juba hoiatati ette, et kolmas sesoon on nõrgim, kuid nii nõrka etteastet informatsioonitehnoloogia tiimilt ei oodanud minagi. Esimene hooaeg oli võrratu paljuski The Young Ones sarjast tuntud anarho-huumorile, absurdile kus liigutakse õrnalt üle realistliku võimalikkuse piiri ja tuuakse sisse ootamatuid äkklahendusi. Viimane ( vähemalt siiani ) sesoon aga pakkus kordusi huumori ülesehituse kui ka tegelaskujude (taand)arengu koha pealt. Arvati, et vaimusiredat nalja võib vabalt asendada näiteks kehahuumori ja grimassitamisega, võtad naljaka poosi ja ajad keele suust välja ning kogu IT Crowd´i fänbaas peaks selle peale naerust krampi tõmbuma.Ei ei poisid, nii need asjad ka ei käi. Parem võtku Graham Linehan paar aastat puhkust kuni ideedepagas taas pungil, mitte aga järgigu vanasõna mille järgi tuleb rauda taguda kuni see kuum on ja seda tehes visata vaataja ette pooltoorest kraami. OK vaadata aga elamusest juba üsna kaugel. 2/5

Esimese hooaja menüü pakkus silmarõõmu, sest näitas paariminutilist animeeritud lõiku mis meentas kangesti vanu bitimänge. Teise hooaja streetfighter menüü oli juba vaimuvaesem aga siiski huvitav vaadata ning kolmanda idee juba täiesti põõsas. Allakäik oli mitte ainult sarja sisuline, vaid ka toote "pakendipõhine".

Molokai : The Story of Father Damien

Molokai: The Story of Father Damien - Paul Cox 1999

Tugevate näitlejatega ajaloodraama kurikuulsast Molokai saarel asunud leeprahaigete kolooniast. Väga inimlik ja südantliigutav lugu katoliiklikust preestrist kes vabatahtlikuna sidus end selle maailmakuulsa kolooniaga teades, et ei tohi peale saabumist karantiini tõttu saarelt lahkuda, võib ise pidalitõppe nakatuda ning sinna ka omakseid ja sõpru taasnägemata surra. Ligimesearmastus südames trotsis mees vastuseisu nii saareelanike kui riigiametnike poolt ning lõi paarikümne aastaga väga elujõulise ning kokkuhoidva koguduse, pakkus lohtust sadadele ning aitas tuhandeid haigeid. Hoolimata mehe üüratust tööst saare elu parandamise nimel, mustati teda surmajärgselt ning prooviti igati ta saavutusi maha teha. Nimelt peeti aastal 1890 pidalitõve ikka veel süüfilise viimaseks astmeks ning kuna see haigus viis hauda ka tsölibaadivande andnud Isa Damien´i, siis kuulus kirik ta saarel patuelu elanuks, oma preestrisiivsusest taganenuks. Tema kaitseks astusid sel ajal välja mitmed avaliku elu tegelased ja mehe maine peagi taastati. Selle aasta mai kuus kuulutas paavst Benedict XVI heategevusele elu andnud mehe pühakuks. Suurepärane draamafilm suure südamega mehest. 4,5/5

Leepraga puutusin ma kokku juba noorukieas.

Fall of the Republic: The Presidency of Barack H Obama

Fall of the Republic: The Presidency of Barack H Obama - Alex Jones 2009

Filmis New World Order mainis Alex Jones tagasihoidlikult, et ega ta ikka filme teha veel õieti oska aga tundub, et iga järgmine kukub paremini välja. Jutt jumala õige, iga korraga lähevad ta filmid professionaalsemateks ja seda peale visuaalse videograafilise külje ning montaaži, veel ka informatsiooni pakkumise koha pealt. Märgatavalt vähem sebimist ja ülerääkimist, sõnum tuuakse vaatajani selgelt ja arusaadavalt, kasutatakse mitmeid intervjuukatkeid ja teavitajaid, mis kokku loovad väga hästi jälgitava ning mõistetava terviku. Kui varem oli härra lavastaja ise prööklemas ja tema filmitud või netist leitud videopilt taustaks, siis nüüd räägib Jones vaid paar vahelõiku. Stiil ei ole enam nii pealetükkiv. Mind ei ole see jonesilikkus küll kunagi häirinud, kuid olen kindel, et ta teavitusfilmid leiavad tänu meisterlikumale lahendusele ja laiemale sõnavõtjate ringile rohkem publikut, need lihtsalt mõjuvad oma tavadokilikus ülesehituses ja teabepakkumises usaldusväärsematena. Pealkirjast ei tasu end heidutada lasta, Obamast tegi ta hulga põhjalikumalt juttu filmis The Obama Deception, seekord on põhirõhk majanduspettustel mis lõid praeguse kriisi, NWO tulevikuprogrammidel ning kliimahüsteeria tagamaadel. Leiab ka uut juttu, kuid kes vähegi kursis, saab lihtsalt näha praeguse maailmapoliitika kurssi korraliku dokumentaalfilmina. Jään ootama vol. 2-te, sest texas ranger on näidanud end mehena kes ikka teemat valdab ning seda ka teistele tutvustada oskab. 4,5/5

Juba täitsa popile dokile omane graafikakasutus.

The Adventures of Werner Holt

Die Abenteuer des Werner Holt - Joachim Kunert

Esmakordselt lugesin Dieter Nolli romaani "Werner Holti seiklused" umbes 13 aastaselt. Mäletan veel, et laenasin onunaise käest ja hiljem oli tagasi andmisega raskusi, sest meie perre võetud koerakutsikas oli oma hammastega raamatust üle käinud ning ma pidin uue saamiseks linnas mööda antikvariaate jooksma. Veider, et kohe ei leidnud, vaid pidin mitu päeva otsima, samas kui hiljem oli mõlemat raamatu osa kõik poodide riiulid täis. Tean seda, sest peale leidmist registreeris pilk selle raamatu alati, oli see siis antikvariaadi riiulil, raamatukogus või mõne sõbra toas. Filmiversioonist sain teada alles aastat viis tagasi, kuid inglise subbidega DVD ilmus müügile alles nüüd. Põhimõtteliselt viimasel hetkel, sest olin juba netist tirinud venekeelse dublaažiga avi ja kavatsus oli seda ka peatselt vaadata. Raamat on ikka ülihea ja vägisi tekkis filmi vaadates võrdlus sellega või pigem siis võrdlus oma peas kivistunud pildiga millised need tegelased välja näevad ning kuidas tegevuspaigad tunduvad. Paratamatult paistis film raamatu ( minu isikliku ettekujutuse ) kõrval kahvatum, kuigi otseselt seda öelda ei tohiks, kindlasti on film raamatut mitte tundva jaoks väga hea sõjadraama ning seda kvaliteeti tajusin seal ka mina. Esmalt häiris ülesehitus mis vastupidiselt raamatule ei olnud sirgjooneline, vaid kasutas filmi lõpustseeni raamina ning pakkus sinna vahele muud tegevust tagasivaatavate meenutustena. Samuti jäid kahvatuks Holt´i naissuhted, raamatu sulnis poolerootika oli filmis puine ja otsekui sobimatu, kohustuslik lisa sõjaväljal toimuvale ja mitte loomulik osa Werneri teest meheks saamisel. Sõjadraamana aga üsna harukordne. Tegu ju nõukogudelembelise Ida-Saksa filmiga mis ometigi kinoajaloos esmakordselt demonstreeris saksa relvade üleolekut vene omadest, näitas kuidas käputäis mundrisse pugenud teismelisi lööb tagasi Punaarmee tankirünnaku. Kuigi lahingustseenid ei ole filmi tugevaim külg, olid mõned kohad väga hästi lavastatud. Näha oli, et kakskümmend aastat peale sõja lõppu oli inimestel veel meeles kuidas eri väeosad riietusid ning mis märke ja embleeme kanti, filmis on näha selliseid mundreid ja aksessuaare mis hilisemates sõjafilmides puuduvad. Tavaliste wehrmachti ja SS mundrite asemel näeb lennuväe abiteenistuse, tankitõrjeüksuse ning neid juhtivate ohvitseride väheke erinevaid mundreid, kokardeid ning mundrimärgistust. Samuti jagas film ohtralt teavet sõjaaegsete meeleolude ning olmelise elu kohta. Minu hinnet võtta kui mehe oma kes kogu vaatamise ajal võitles oma poolest tosinast lugemiskorrast jäänud mälestustega, kõrvutas neid pidevalt filmiga ja rõõmustas-pettus. Tegu on ikka väga hea sõjafilmiga mis kujutab Reich´i viimaseid päevi. Ja lugege ka raamatut, sest sellel on peale sõda toimuvat valgustav teine osa veel. Tean, et paljudele "Werner Holti seiklused" osa 2 ei meeldi, kuid kindlasti luges suurem osa selle läbi nii 13-16 aastaselt kohe peale esimese osaga tutvumist ning seeläbi on mulje mõistetav. Aga lugege nüüd uuesti, nii kahekümne-kolmekümne aastaselt ja garanteerin, et romaan pakub enamat kui poisikesepõlves. 3,5/5

Werner Holt - mundris playboy.

Anvil! The Story of Anvil

Anvil! The Story of Anvil - Sacha Gervasi 2009

Alates hetkest kui Soprano oma blogis filmile kiitva hinnangu andis ( millegipärast ei leia ma nüüd seda arvustust üles ) on mul Anvil pidevalt radaris olnud. Nüüd avanes võimalus tutvust teha ja saab vaid esitada küsimuse, et miks ma nii kaua jokutasin, käesolev dokk oleks pidanud minuni juba kuid varem jõudma, head asja ei tohi ju kinni hoida, vaid peab vägisi sõpradele vaadata andma. No minu tuttavaist keegi mulle DVD-d toppima ei tulnud aga mina nii ei käitu, juba laenasin töökaaslasele ja sina ( Lauri! ) saad selle ka kohe kindlasti. The Story of Anvil oleks kahtlusteta maailma kõige parem rockibändi mockumentary juhul kui...tegu oleks lavastatud teosega aga nii see ei ole. Kõik ekraanil nähtu on otse elust enesest, vaataja võetakse kaasa kõigile nurjumistele ja möödapanekutele, näidatakse ühe bändi madalseisu nii lähedalt, et pane või käsi külge. Sinisilmsust, ekstaasi ja rumalust, ansambel Anvil on endiselt rivis! Aga ka kuhjaga südamlikkust, ehedat sõprust ja piiritut optimismi järgmise päeva suhtes, sest kui täna veel album ei müü, siis homme ületatakse kindlasti plaatinaplaadi norm. Lavastaja Sacha Gervasi on üle kahekümne aasta bändiga koos jõlkunud, tunneb tüüpe läbi ja lõhku ning tema kaamera ees avavad sõbrad oma hinge lõpuni, linti on saadud mõned rockumentary žanri kõige südantliigutavamad momendid. Armastusega tehtud dokumentaalfilm sõprade bändist. Jajah, sellest samast kanada Anvil´ist mida kaheksakümnendatel kassetilt kuulasid ja CD ajastu saabudes unustasid. 4,5/5

Anvil´i kolmeteistkümnes album, kas võite uskuda? Dokfilmis selle plaadi lindistamisest juttu tehtigi. Ülemise foto autor Brent J. Craig.

Bouncer : Raising Cain

Alexandro Jodorowsky, Francois Bouco - Bouncer #1-2 : Cain's Eye, The Executioners' Mercy
Humanoids / DC Comics 2005

Korralik western. Kenasti kirjutatud lugu ja kaunilt paberile veetud pliiatsijooned. Millegi maad väristavaga hakkama ei saadud, kuid lugeda oli igast kandist priima. Alexandro Jodorowsky´le iseloomulikud märgid olid täitsa olemas, näha sai sante ja salamärke.

The Holy Mountain

The Holy Mountain - Alejandro Jodorowsky 1973

Püha mäe vaatamist olin aastaid edasi lükanud, sest kõik peale sõber Keijo väitsid, et tegemist on absurde sürrealismiga, ajuvabaduse ning ajunussiga millel küll kena visuaalne vorm kui raskestihoomatav või täitsa olematu sisu. Keijo kiidusõnad aga ei läinud arvesse, tema on lihtsalt noorest peale die-hard Alejandro Jodorowsky fän olnud. Paar õhtut tagasi aga otsisime Katiga mida peale laste uinumist vaadata ning soovitasin näppu juhtunud Holy Mountain´it, lubasin kaasale müstikat, maagiat ja anarhiat. Kaks tundi hiljem olime mõlemad kinematograafilise vapustuse üle elanud, teinud läbi tajuavardava rännaku ning kiiganud peegli taha. Seega ütlen kohe kõigile mu blogi lugejatele, et Holy Mountain´iga tutvumist ei tasu peljata, asi on kaugel igasugusest ajukepist ja meelevägistamisest. Film on lihtsalt dokumentaal mis rüütatud kirevavasse rõivaisse ning ehitud kulla, karra ning kalliskividega. Ja väga julge dokumentaalfilm, näidatakse ju vaatajale asju millest viisakates ringvaadetes loobutud ja jäetud vaid nn. ufoloogida ja holokaustieitajatele lahmimiseks. Püha mägi on isegi prohvetlik, sest stseen kus analüütik soovitab majandust säilitada läbi rahvaarvu vähendamise on vähemalt minu teada alles viimaste aastate jutt ning aastal 1973 vaevalt sellest keegi peale Jodorowsky avalikult rääkis. Terav satiir ja kriitika illuminati aadressil, värvikad Initsiatsiooniriitused ja taas nende samade pühitsemiste naeruvääristamine. Vaevalt keegi tulevikus oskaks vaimustavamalt meie maist ja vaimset elu lahti seletada kui maag alkeemik suurmeister Alejandro Jodorowsky. Täiesti vapustavalt vaimukas ja täpne kuva maailmakorrast, just sellest uuest, mitte vanast. 5/5

Valgustatus.

Son of the Gun #2: Saint

Alexandro Jodorowsky, Georges Bess - Son of the Gun #3-4 : Flesh and Filth, Sinner and Saint
Humanoids / DC Comics 2004

Kui Jodorowsky´st koomiksitega seoses juttu tehakse, siis ikka on nime taga sulgudes, et creator of Metabarons või Incal. Võib-olla on kusagil ka creator of Son of the Gun aga vähemalt minu silmad seda näinud ei ole ja seega väidan julgelt edasi, et põhjus peitub käesoleva koomiksi mitte just kõige geniaalsemas astmes. Tegu oli igast küljest korraliku looga, kuid suur vaimustus jäi saabumata. Väike vaimustus oli aga peal küll, seda eriti momendil kui selgus mida kõike sabaga teha sai ning momendil kui selgus kes oli sabaga tegijale see kellele sabaga tehti. Lõpp oli väga hea, samuti algus. Vihikud 2 ja 3 olid keskmise põnevusega.

Hammer Horror : A Fan's Guide

Hammer Horror: A Fan's Guide - Rorie Sherwood 2008

Viiskümmend minutit Hammer Studio ajaloo ja filmide tutvustamiseks oli ikka häbematult vähe. Seda võrra aega oleks pidanud vaid stuudio saatusele pühendama aga viiekümne minuti sisse mahtus veel Hammer´i top 10, ehk kriitikute arvates parimad tooted. Suurem osa hitfilmidest oli mul nähtud, kuid ikkagi oleksin meeleldi lootnud näha kriitikute ja horrorsõprade jutu taustaks ka katkeid linalugudest. Paar fotot või posterit iga filmi kohta oli kasin, sest ega ju rääkivad pead suuda vaid vaatajat haarata, olgu siis jutt nii headest õudukatest kui tahes. Oli selline kähkukas, said infot küll, kuid liiga tuimas toores vormis. 2/5
Jama ju tervet dokfilmi niimoodi vaadata.

Desperadoes: Quiet of the Grave

Jeff Mariotte, John Severin - Desperadoes: Quiet of the Grave #1-5
Homage 2002

Kirjat tagakaannel teatasin, et koomiks oli paari horrorkirjanduse auhinna nominent, kuid tundub, et sinna võib igasugust saasta saata, sest Desperadoes oli ilge sitt. Lastekoomiks mis püüdis kolmanda klassi õpilase poolt joonistatud pildis esimese klassi jutse oma tulistamiste, maagia ja õudusega hirmutada. Teise klassi jaoks oled juba sedalaadi Tähekese koomiksist välja kasvanud. Eks kaanepilt räägib enese eest.

Idiots and Angels

Idiots and Angels - Bill Plympton 2008

Filmi lõpus on paarikümnesekundiline animeeritud fotokollaaž kus kõik tegemisega seotud inimesed kenasti naeratavad. Rõõmu tunda aga millegi üle ei olnud - film oli veniv, värvitu ja täis labast jänkihuumorit, lugu ise lühiformaadis kindlasti hulga paremini esile tulev kui täispika animatsioonina. Juba kümnendat korda oma blogimisloo jooksul mainin ära, et mulle Bill Plympton´i stiil ja naljasoon ei istu aga ikka hakkan tema filme vaatama. Nii ka seekord ja nii võtan peagi ka peagi tema Portugalis välja antud lühifilmide kogumiku ette, ei meeldi aga vaatan hambad ristis ära. 1,5/5

Filmi ainus elulähedane moment. Tõsi! Kui sulle kasvaks tiivad, siis otse loomulikult lendaksid taevas lennuki kõrvale ja näitaks sealsetele reisijatele tagumikku.

Menace II Society

Menace II Society - Albert Hughes, Allen Hughes 1993

Korralik getokas, sest lavastaja-vennaksed ei püüdnud teha erilist moraalilugu ega jagada noortele nolkidele õpetussõnu, näidati lihtsalt paari getonoore elu mõne kuu vältel ning lasti nende tegemisi jälgides vaatajal endil järeldused ära teha. Tehti üsna kenasti selgeks, et kutritegevus on mustanahalise mehe geenidesse programmeeritud ning isegi kui tal avaneb võimalus sirge seljaga minema kõndida, eelistatakse ausale elule lühiajalist kuulsust kohaliku karmi mehena. Dumbass nigger oli pea igale filmis üles astuvale näkku kirjutatud ja lavastajad ei püüdnud seda mingit laadi poliitkorrektse või rõhutud mineviku taha varjata. Kes mõõga haarab, see mõõga läbi sureb ja seda ilustamata ka pakuti. Hea getodraama imalavõitu lõpuga. Menace II Society sai teatud teleseriaali poolt tekkinud mustade kultuurilise käitumise tundmaõppimise tuhinas üle vaadatud, järgmisena peaks Boyz n the Hood´iga sama tegema. 3,5/5

Sinu näos, mees!

Ink

Ink - Jamin Winans 2009

Nüüd ma siis tean kust on pärit Paawo blogi päiseimidž. Jajah, just sellest Teksase ulmefilmist mis võetud linti peaaegu olematu eelarve ning pöördvõrdeliselt suure abistavate sõprade hulgaga. Ja digikaameraga mis käesoleva teose jaoks oli õnnetuseks, sest tegelikult vaeva oli nähtud parajalt - lugu selline normaalne keskpärane, kostüümid täitsa olemas ja näitlejadki usutavad (eriti noor Quinn Hunchar), kuid teos täis liigset digimasinaga mängimist. Liiga ahvatlev on vist see võimalus juba kaameras proovida erinevaid efekte ja hiljem arvutiga üle käia, seekord aga oleks film just vajanud filmilindi pehmust, mitte pikselpildi kontrastsust ning sellega rumalat eksperimenteerimist. Lühema filmina ning tselluloidile võetuna oleks võinud sellest indiefilmist enam asja saada, praegusel kujul oli väheke tüütu vaadata. 2/5

Tegijad panid filmi tasuta netti jagamiseks ja võib vast sealt (kusagilt) väikefailina tirida, sest äsjailmunud DVD ei sisalda peale eng subbide midagi erilist ning sama kehtib tõenäoliselt ka Blue-Ray kohta.

Son of the Gun #1: Sinner

Alexandro Jodorowsky, Georges Bess - Son of the Gun #1-2 : Born In The Trash, The Presidents Dogs
Humanoids / DC Comics 2004

Olles just Jodorowsky vaimustuse tipul, tabas mind eile tööl ülimeeldiv üllatus. Sõber oli jätnud sinna kilekoti koomiksitega mida ta linna jooma minnes ei viitsinud kaasas tassida ning mina olin just unustanud kaasa võtta kohustuslikud autokooli materjalid, kiikasin kilekotti ja mis ma nägin? Neljast koomiksist kolm oli Jodorowsky kirjutatud. Uhh, õnnepäevad! Tegin kohe sabaga mõrvari seiklustega algust.

The Hangover

The Hangover - Todd Phillips 2009

Pohmell on nii püha asi, et kuidagi ei saa leppida mõnitusega kus filmile pannakse pealkirjaks "Pohmell" ja siis näidatakse tõelist pohmelli heal juhul vaid kümme minutit. Ja kassiahastust ei näidata üldse. No mis hangover´ist me siin nüüd räägime, sellisest pehmo-ameerika omast või? Sellisest kus klaas apelsini mahla lõi kohe pea klaariks, kuigi iga vähegi viina nuusutanud mees teab, et klaasitäiele mehule tuleb paar pudelit õlut kindlasti peale juua või siis vähemalt sinna mahlaklaasi surts viina juurde valada. Ütleme siis nii, et pealkiri eksitas, mingist pohmellist siinses filmis juttu ei tehtud. Üldse oli selline lastefilm, eks nemad võivad oma süütus rõõsas teadmatuses arvata, et kui jooki pannakse, siis kohe kindlasti on vaja raisata mitu tundi mõnusast võtukaajast hotellitoa segamini ajamisele, mingi neegri-tiigri ( Mike Tyson - mida???) varastamisele ja pedehiinlastega kemplemisele. Hoorad, hambad ja viinad jäägu, kuid kogu muu krempel oli tugevalt üle pingutatud, kuigi selline over the edge teema siia filmi ei sobinud. Dude, Where's My Car?, samalaadsel šabloonil loodud komöödia ja palun väga, kõik on kenasti paigas aga Hangover EI! Logises mitmest küljest, üllatas kohati oma leebusega ning täiesti mõttetute momentidega, valusalt oskamatu dialoogi ja tõelise koomika mahamagamisega. Kurat, nad isegi ei olnud osanud lits Heather Graham´it korralikult serveerida. Alul oli filmi kohta palju kiidusõnu ja hiljem räägiti, et keskpärane. Mina olen selle teise mansa mees. Vaadatav ja ajab naerma aga hea komöödiani on veel paras maa minna. 3/5

Mis kuradi kana toas? Ega siin Fear and Loathing in Las Vegas´i remake´i tehtud, et tuleb tuba võimalikult destroy ja Far Side´i alla seada.

New World Order

New World Order - Luke Meyer, Andrew Neel 2009

Kas see dokk nüüd nii väga vajalik oli? Põhiguru Alex Jones on mulle mitme kandi pealt tuttav ja mingeid uusi elulisi või eraelulisi seiku noored filmitegijad Luke Meyer ja Andrew Neel pakkuda ei suutnud. Väga ei üritanud ka, sest hea tahtmise juures oleks saanud kasvõi terve dokfilmi Texase raadio DJ-st valmis teha, nüüd aga täideti vabaks jäänud ruumi muude aktivistidega. Sümpaatsed ja pühendunud mehed kõik. Tore, et näidatakse näod ära ja lastakse paar sõna kaamerasse öelda, kuid suures plaanis jääb selle doki sihtrühm mulle ikka arusaamatuks. Avaralt mõtlejad ei pea ju sõnumitoojat eriti tähtsaks, fännid teavad nagunii ja keda ei huvita, seda ei huvita. Vaevalt keegi Luke Rudowski intervjuu põhjal Kaksiktornide tagamaid uurima hakkab, pigem on tähtsad filmid mida need patrioodid teevad ja mitte filmid neist endist. 2,5/5