Luigeluum

Luigeluum - Sulev Keedus 1982

Tavaliselt on filmid teiste filmide valmimisest igavad ja tunduvad rohkem kohustuslikku laadi olevat, vaja ju midagi ka DVD-le boonuseks panna ja nii antaksegi mõnele kiibitsejale kaamera pihku ning kästakse mitte jalgu jäädes paar korda lavastamist linti võtta. Kahest korrast täiesti piisab, viis minutit telgitaguseid ja kakskümmend minutit näitlejate-filmitegijate juttu ning ongi purgis. Aga on ka kunstilisemaid isikupärasemaid lähenemisi. Sulev Keeduse dokumentaalfilm Olav Neulandi Corrida valmimisest oli üks sellistest, lavastaja oli küll kaameraga platsis kui filmi tehti, kuid tihti unustas end tegevuse jäädvustajana ja lasi kaameral linti võtta hoopis meeleolusid ning võttepaiga õhustikku. Kusagil justkui sebivad näitlejad ja võttegrupp aga Keedus uitab oma kommandoga niisama ringi, võtab Rein Areni asemel linti kadakaid ja eelistab Sulev Luigele ehtsaid luiki. Härjad küll olid saanud oma väljateenitud ekraaniaja ning samuti Rita Raave. Viimane andis kogu dokumentaalfilmile hinge, puhus muidu liiga unelevale teosele hinge sisse, kinkis tulesädeme oma põuest. Kahju vaid, et Keedus ise ei olnud filmi tippkohta linti saanud, vaid võttis selle oma töö jaoks ETV telearhiivist. Juba ainuüksi Balti Jaamas rongilt saabunud ja hommikuselt unise Rita Raave intervjuu Urmas Otile oli väärt poolt kogu dokumentaalfilmist. Väga hea poeetiline "Making of..." dokumentaal kodumaisest filmist. Kui kunagi Corrida diskile pannakse ja Keeduse dokk lisaks, siis on boonusfilm parem põhiteosest. 4,5/5

Kaader filmist Corrida.

Metallic Attraction : Kungfu Cyborg

Kei hei hup - Jeffrey Lau 2009

On aasta 2046. Hiina ausale ja riigitruule politseibossile antakse ülesanne kaitsta uut küborgmudelit K-1, kuna teatakse, et südit inspektorit ei ole võimalik mingite summadega ära osta ning ta kaitseb ülesannet täites hoolealust kasvõi oma enese elu hinnaga. Ment võtab roboti kaasa väikelinna kus ta elab ning teatab politseikamraadidele, et K-1 on uus peakorterist saadetud abiline kes koos teistega hakkab kohalikke pisirikkumise lahendama. Politseitöö sujub androidil ladusalt, kuid tõrge tekib romantilisel tasandil, nimelt armub robot enese üllatuseks kaastöötajasse kellele ka boss silma peale on heitnud. Hiina ulmekomöödia oli üks lõpmata ladna vaatamine kus action vaheldus rumala komöödiaga ja absurdi kohalolu võis samuti tervitatavalt hoomata. Vinti keerati mõnuga üle, sest põhirõhk oli asetatud lollitava meelelahutuse peale. Tõsi, tänu sellele oli ka väheke kehvasti välja kukkunud arvutigraafika ja actioni koreograafia, kuid paar naeruturtsatust lavastaja fantaasialennu üle tasandasid seda. Ette võiks heita veel ka kohatist venivust ja lõppu mis tuli kakskümmend minutit arvestatust varem, nimelt jäin ootama finaalimöllu aga siis tuli välja, et final battle oli hoopis juba ära olnud. Põhimõtteliselt oli tegu Hong Kongi Transformersitega aga seda huumorivõtmes nii, et robotid ei saanud end vaid autodeks muuta, vaid milleks iganes. Ja siis need moonduvad ultramasinad kaklesid omavahel ning unistasid lihast ja luust neidude võrgutamisest. Täitsa hea koomikaga lugu, kuid oleks väheke rohkem silumist tahtnud. Põhimõtteliselt sisu mida Hollywoodil kõlbaks oma vahenditega ümber lavastada küll ja minagi läheks kinno vaatama. 3/5

Supervõimetega võitlusmasin ja tema külapolitseinikust järelvaataja.

The Last Days of Disco

The Last Days of Disco - Whit Stillman 1998

Hiljuti tirisin netist kaks Eruption´i plaati, lasin neid tööl edasi ja tagasi, tegin sellist diskensit, et anna olla. Jalg tammus ja hing värises, sest need hitlugusid nagu "I Cant Stand The Rain" ja "One Way Ticket" sisaldavad plaadid olid mu lapsepõlvekaaslasteks, isa mängitas neid krigisevatelt MK kassettidelt pidevalt. Viimati kuulasin Eruption´i kusagil viieteistaastasena kui kassetilt veel mingit häält välja pigistada sai ja peale kahekümneaastast pausi panid need diskoplaadid meele võimsalt valluma. Ropult head musta muusika albumid! Kui vaja, võiks Heidy Purgat saates "Must mesi" asendama minna küll, veaks terve tunni kahe Eruption´i plaadiga kenasti välja ja jääks head mussi isegi üle. Eruption oli saksa disco, kuid Whit Stillman´i filmis võeti vaatluse alla ameerika diskoklubide hääbumise aeg. Kõigepealt varastasid homod disko neegritelt ja siis varastasid töölisnoored selle omakorda homodelt, käesolevas filmis aga lõid yuppied skenet sinikraedelt üle ja ega need vastu punninud, disko oli selleks ajaks juba surnud ning lehkas kergelt. See oli minu jaoks kolmas kord filmi vaadata ja peab ütlema, et iga korraga on järjest paremaks läinud. Seekord olin suisa vaimustatud, kuigi kümme aastat tagasi jättis see indiefilm mind külmaks, tundus puise ja igavana. Nüüd aga fännasid ma seda kui ajastufilmi aga ka sotsiaaluurimust ning fantastiliselt hea dialoogiga draamat. Ja muidugi Chloë Sevigny ning Kate Beckinsale, kuidas sa ikka ei öelda või nina kirtsudada saad. The Last Days of Disco oli mu viimase nädala filmielamus, nii ilus ja nii hingest. Criterioni reliisi kätte võttes tasub kohe kindlasti tutvust teha väljajäetus stseenidega, sest need paljastavad veel ühe tahu peategelaste omavahelistes suhetes. Samuti võib lisade hulgast leida Whit Stillman´i polt sisseloetud 25 minutit kestva audioteksti tema poolt kirjutatud raamatust "The Last Days of Disco, with Cocktails at Petrossian Afterwards" ja mis kujutab endast justkui 14 aastat hiljem toimuvat epiloogi. Heade lisadega hea film. Whit Stillman on üks USA geeniustest ja ma kummardan ta ees maani. 5/5

The Last Days of Disco tundus kohati justkui Stillman´i Metropolitan´i järjena. Criterion´i kaanekujundused on ka samalaadsed.

George Lucas in Love

George Lucas in Love - Joe Nussbaum 1999

Vaatasin läbi fanedit kogumik-DVD nimega Star Wars Spoofs aga kuna ülejäänud lühifilmid sellelt plaadilt nagu Hardware Wars, Troops ja need YouTube´i Quentin Tarantino teeb Tähtedesõda klipid olid varasemast tuttavad, teen hoopis postituse kogumiku parimale palale - Joe Nussbaum poolt lavastatud lühifilmile George Lucas´e noorusest, täpsemalt sellest kuidas ja kust ammutas mees inspiratsiooni oma kosmoseeepose käsikirja jaoks. Vaimukas lühifilm viskas just sellist fännile hinge minevat nalja, tõmbas paraleele Lucast 1967 aastal ülikoolinnakus ümbritseva veidra maailma ja hiljem kinolinal nähtava vahele, viskas sisse paar huumoripärlit ja jättis sisse hea tunde. Oleks nagu vaadanud SW-i miniversiooni kolledžkomöödia vormis. 4/5

George Lucas oma muusaga.

It's Always Sunny in Philadelphia - 1. season

It's Always Sunny in Philadelphia - 1. season - John Fortenberry, Daniel Attias, Rob McElhenney 2005

Hädasti oli hingele vaja üht head komöödiaseriaali ja Philly poisid ei vedanud mind alt - It's Always Sunny oli igati nauditav naerutaja. Ei saa küll öelda, et nii peen ja väljapeetud kui mõned varasemad lemmikud, kuid head huumorit jagus küllaga, tegelased said koheselt omasteks ning kübeke oli sisse puistatud ka poliitkorreksusevaba suhtumist nii, et ohtrat kiitust võib lahkelt jagada. Lõpetan tänase blogimise just sellise pisikese postitusega, et kimada elutuppa teist hooaega vaatama, on ju kaks esimest sesooni kenasti ühe karbi vahel. 4,5/5

Kuidagi on nii, et alati kui sarja näitlejad on ise ka kogu tegevuse väljamõtlejad, käsikirjutajad, produtsendid ja kaamera taga, siis on head kraami loota.

The Parade of the Korean People's Army

The Parade of the Korean People's Army - propaganda video 2002

Propaganda ei tohi olla naiivselt rumal aga tundub, et põhjakorealased ei ole sellest siiani aru saanud. Miks muidu tõlkisid nad oma Rahvaarmeest ja selle ajaloost jutustava dokfilmi üks-ühele inglise keelde selle asemel, et mõnda kohta siluda ja mõni moment ümber nurga lahti seletada? Kas nad tõesti usuvad, et läänes, kuhu see DVD suunatud on, kuulatakse suu ammuli juttu ameerika imperialistidest kes vaest kommunistlikku koread pidevalt vaanivad nii, et Rahva Isa Kim Jong-il peab ise annastohverdavalt piiril kaevikus valvet pidama ja oma lapsi kaitsma. Hea näide halvast propagandatööst, kurioosum kinnise piiri tagant mis nägi välja justkui ultrakange Nõukogude Liidu dokumentaalringvaade. 4/5

P-Korea veteran kiliseb-koliseb, lonkab ja möliseb topelt.

How to Be a Serial Killer

How to Be a Serial Killer - Luke Ricci 2008

Väike sarimõrvarisatiir mis lavastatud mockumentary võtmes peaks teoreetiliselt ju äge olema. Man Bites Dog seda näiteks oli aga minu kui vaataja õnnetuseks võis käesolevast loost vaimukusi leida harva ja kogu ülejäänud ekraaniaeg oli sisustatud keskpärase sebimisega kus pidevalt ootad midagi uut ja pidevalt näed tavalisi lahendeid. Lõpp aga suisa jahmatav, sest kui lugu juba pulp´iks kätte keerati, siis ühe realistlikult väljakukkunud finaaliga otsad kokku tõmmata, oli kaheldav otsus. How to Be a Serial Killer oli vaadatav must komöödia, juhuvägivald koomiline ja peaosas nähtav Dameon Clarke süngelt veetleva olekuga psühhopaat, kuid sügavat vaimuteravust ja ennenägematut ma siit ei leidnud. 2/5

Koomiksit võiks isegi lugeda.

The Neverending Story

Die unendliche Geschichte - Wolfgang Petersen 1984

Ma kohe ei osanud kuidagi seda lastele suunatud fantaasiafilmi nautida, kuigi teismelisena sai isegi paar korda kinos vaatamas käidud ja mäletamist mööda siis isegi meeldis. Nüüd lootsin Labürindi laadset elamust, kuid lugu tundus peale lapsiku, veel ka masendavalt tuhm olevat, tegelaskujud täiesti isikupäratud ja rõõmu ei valmistanud ka erieffektide sektsioon. Oma lastele ma seda Lõputut lugu ei näita, küll aga proovin võimaluse ja viitsimise korral vaadata ära kaks järge. Juttude järgi pidid need veelgi nõrgemad olema ja uudishimu küsib, et kui palju esimesest loost sügavamale on üldse võimalik langeda? 1,5/5

Beslan. The Right to Live - Беслан. Право на жизнь

Beslan. The Right to Live - Olga Stefanova 2006

Beslani dokfilmide otsimine ei ole läinud üldse nii libedalt kui ma alul arvasin. Ainsa tõsise Vene poolse dokina leidsin selle, kõik muud tundusid olevat kas Pervõi kanali stiilipuhas ajupesu või meenutussaated kus vaprad dessantnikud istuvad stuudiolaua taga ja räägivad pisaratega võideldes laste päästmisest ning oma hukkunud kamraadide kangelastegudest. Muidugi leidub Discovery ja BBC dokumentaale, kuid otsustasin alustada teema meediakäsitlusega just vene küljelt ning käesolev noore dokumentalisti Olga Stefanova film oli ainuke mis sõelale jäi. Aga eka seegi dokk kuigi hüva ei olnud. Põhjuseks lavastaja liigne kalduvus poeetikasse, venivalt pikad kaadrid Beslani argipäeva kujutamisel ning liigne kindlus selles, et vaataja teab kogu lugu läbi ja lõhki, osates seetõttu tõsiseid intervjuukatkeid ning dokumentaalkaadrite tausta lennult haarata. Film ootas sinult, et sa juba enne vaatama hakkamist oleksid skeptiline Putini ja tema kindralite sõnavõttude suhtes. Mina muidugi olin aga kas see on nii ka juhuvaataja puhul? 3/5

Mehed kes andsin nõusoleku lapsi elusalt põletada.

Lou Reed and John Cale - Songs For Drella

Lou Reed and John Cale - Songs For Drella 1990

01. Small Town
02. Open House
03. Style It Takes
04. Work
05. Trouble With Classicists
06. Starlight
07. Faces And Names
08. Images
09. Slip Away (A Warning)
10. It Wasn't Me
11. I Believe
12. Nobody But You
13. A Dream
14. Forever Changed
15. Hello, It's Me

Lou Reed´i ja John Cale´i Songs for Drella on minu arust üks väga hea puudutusega album, kuid kahjuks videopilt ei suutnud neid samu tundeid esile manada. Pilt näitas liiga selgesti kaht musitseerivat meest ja vähemalt minul kiilus küll kinni, selle asemel, et laulutekste ja viisikatkeid peas jutustusteks vormima hakata, passisin lihtsalt tuimalt endisi Warholi popstaare.

New Mr. Vampire 2 - Vampire vs. Vampire - One-Eyebrow Priest

Yi mei dao ren - Ching-Ying Lam 1989

Õeldakse, et heal lapsel minu nime, kuid seekord ajas mind see segadusse. Oma arust asusin vaatama hiina kummituskomöödiat nimega Vampiir vampiiri vastu, kuid viie minuti pärast taipasin, et vaatan hoopis Härra Vampiiri uusi seiklusi osa 2 mida alles neli-viis aastat tagasi sai kaedud. Kümmekond minutit võitlesin enesega, et kas vaadata edasi või võtta DVD masinast välja ja alustada mõne muu filmiga aga lõpuks lõin käega, las olla. Tegu ju hea rumala komöödiaga, tasub teist topelt või kunagi isegi kolmandat korda vaadata küll. Lõpp vajub ära, kuid muidu igati korraliku maagiaga jampslik teos. 4/5

A Lucky Man - Везучий человек

Vezuchiy chelovek - Igor Sheshukov 1987

Lugu ehitusobjekti juhist kes peab tublide töökate komnoorte brigaadi ja päevavarastest joodikute abiga keset külatraresid üles ehitama ühe inetu betoonmaja, sellise Lasna viiekordset meenutava. Töö läheb vaevaliselt, küll kukuvad pisipattude eest sunniviisiliselt ehitusele saadetud element keset päeva odavat peeti jooma, küll jäävad torud õigeaegselt saabumata või siis müüakse saabunud ehitusmaterjalid althõlma maha. Selline Süütenööri episood mis venitati liiga pikaks, sest vabalt saanuks kogu inimlikkust kiitva draama ja parasiitlusepahesid tauniva satiiri mahutada ka pooleteist tunnise linaloo piiridesse. Kaks osa oli ühe glasnostiaegse filmi kohta liig ja lõpuks ei olnud seda õiget kriitikateravustki, vajus kõik koomilise draama varju ning muutus enne igavaks kui torkivaks. Hea ajastut kujutav teos, kuid suvaliselt vaatamiseks vast mitte kõige parem valik Nõukogude perestroika aja kinost. 3/5

Boss on tööpõlguritega kaupa tegemas.

Lucifer's Friend - Rockpalast

Lucifer's Friend 1978 (Rockpalast)

1 Intro - Die Versunkene Kathedrale (3'00'')
2 Moonshine Rider (7'02'')
3 Sweet Little Lady (4'30'')
4 Burning Ships (6'13'')
5 Fugitive (6'23'')
6 Warriors (10'25'')
7 Good Times (4'40'')
8 Ride In The Sky (4'21'')
9 Rock 'n' Roll Singer (12'02'')
10 Natural Born Mover (4'27'')

Hiljuti vaadatud progekogumikul rokkis bänd täiega aga käesolev kontsert oli justkui mõni kaheksakümnendate keskpaiga Tartu Levimuusikapäevade ülekanne. Vinguti, viriseti, oiati ja halati, tehti seda va proge popimat poolt, prooviti diskot lõõritada ja muidu noortepärane välja paista. Hard rock´ist ei olnud palju järel ja kvaliteet oli seekord ka sitt, isetehtud DVD nägi ka välja nagu ise tehtud, oli mingi jube avi suuremaks konverditud.

Dance Craze

Dance Craze - The Best of British Ska... - Joe Massot 1981

Lavastaja Joe Massot läks alul Londonisse plaaniga teha dokfilm Madnessist, kuid kohapeal hängides ning mussi kuulates tutvust ka teiste 2Tone´i bändidega ja lõpuks valmis see turneefilm mis linti võetud mitmes erinevas kontsertpaigas. Hiljem reliisiti ka samanimeline album mis müüs mitmeid kümneid tuhandeid ja ei ole ka ima, peal on ju kõik ska hitid mis ska uues laines kaheksakümnendaks loodud olid. Suurepärase muusikaga hoogne dokumentaalfilm, täis toorest jõudu ja särisevat energiat. Kuigi kõik olid laval tegijad, torkas Madness aga kohe eriti silma, eriti nende Swan Lake nimelise loo ajal. Väga tegijad, väga puhas sirge kütmine. Vaatama inspireeris mind MNC postitus ja peab ütlema, et ska mussi sobib liikluseeskirjade õppimise vahele kenasti kuulata, kuigi autos istudes paneks jalad pedaalidel ohtlikult sõtkuma. 4,5/5

Toni Tye poolt käesoleva turnee ukse taga tehtud fotod, piltidel tüüpilised kaheksakümnenda ska revivali austajad.

Illuminati 3 - Murder By The Monarchy

Illuminati 3: Murder By The Monarchy- Chris Everard 2009

Illuminati sari on siiamaani olnud väga mõnus, Chris Everard on osanud kokku koguda kõige hullemad konspiratsiooniteooriad ja võimendada neid nii, et kogu kupatus kaotab usutavuse, muutub naeruväärseks. Aga kus suitsu, seal tuld ja sellest johtuvalt on sari siiani jäänud heaks vaatamiseks, ikka kukub paar killukest mis kõrva taha panna. Uuem film aga oli ülinõrk, vanemate vendadega ei saa üldse võrreldagi. Põhjuseks vast värskete saladuste nappus, sest seekord ei koosnenud teos mitmest erinevat sisu lahkavast lühiloost, vaid kogu kaks tundi kestev jauramine keskendus vaid ühele teemale - briti kuningakoja hirmutegudele.Räägiti ja jutu järgi paljastati Jack the Ripperi tõeline isik, kuid siinkohal usun mina pigem Alan Moore´i kui Chris Everard´i ning printsess Diana mõrva tagamaana võtan ma Grant Morrison´i Kuulapse versiooni rohkem tõe pähe kui dokis välja pakutut. Kuningad ja kuninglikud perekonnad on läbi sajandite oma sugulasi ja alluvaid veristanud, ei tasu nüüd sellest šokeerituna koha kahetunnist filmi kokku monteerima asuda, eriti veel juhul kui õigete süüdistuste puudumisel räägitakse, et keegi kuninglikest oli nõialt tellinud armurohtu, satanismiakt missugune! Nõrk, isegi mitte lõbus nagu eelmised osad. 1,5/5

Kunstnik Jonny Wan´i graafikatöö "Illuminati 3".

Assassination of a High School President

Assassination of a High School President - Brett Simon 2008

Rian Johnson´i paljukiidetud neo-noir Brick ei avaldanud minule suurt muljet, sain aru mida taga aeti aga tulemus oli elutu ja liiga väljapeetud. Käesolev film ei kandideeri otseselt uue Brick´i kohale, kuid sarnasusi on palju, toimub ju mõlemas koolisisene detektiivilugu - on saatuslikud naised, jõhkarditest gängsterid ja keerdkäieke oma elu hinnaga lahtiharutav detektiiv. Assassination of a High School President oli aga komöödia, ei läinud väga teravaks ega püüdnud täht-tähelt krimka rida ajada, kõik põnevus oli sellise mõnusa noorteka vormi valatud, vaatad justkui ladnat kerget koolikomöödiat ja samas on ka kogu aeg põnev. Üle ei pingutatud ja tänu sellele jäi lugu üheks mõnusaks ajaviitetsilliks. 3,5/5

Vaese kuriteouurija võrgutamine.

Uudiseid Venemaalt

Kuu-paar tagasi näidati ühelt vene telekanalilt erinevat tüüpi abielusid. Üks megarikkur armastas väga oma lapsi, tal oli neid juba 5-6. Igal lapsel oli erinev ema (kõik ikka viimase peal kaunitarid), keda ta oli lubanud kuni lapse sündimiseni enda ja oma laste juures elada. Peale seda löödi nad minema. Parajasti ootas ta veel üht last. Seda nende juures elavat tulevase lapse ema kutsus ta ise ja lasi oma lastel kutsuda "transformeriks".