Friday, September 13, 2013

Soomepoisid - Suomen-pojat



Anne-Riitta Isohella - Soomepoisid : Eesti mehed Soome Jätkusõjas
Soome Sõjaveteranide Eesti Ühendus 2008

Ääretu sümpaatia ja kaastundega kirjutatud raamat. Hästi valitud läbilõige elulugudest, mis tutvustavad erinevaid tahke inimsaatustest - kes langes lahingutandril, kes eesti kaitselahingutes, kellel õnnestus läände põgeneda ning kelle saatuseks sai Siber. Lisaks üldpildilised ülevaated hetkemeeleoludest ning seljataha jäänud kodutaludes toimunust. Ajalugu ja inimsaatuseid, eesti meelt ja sirget selga. Soovitulik lugemine nii ajaloohuvilisele kui lugejasõbralikkuse tõttu ka pehmema maitsega kirjanduse tarbijale.
Ilmumisaastal tundus see raamat oma 375 kroonise hinnaga kole kallis nii, et otsisin seda isegi soomekeelsena aga ei leidnud. Aastal 2013 aga ei tundunud 24 eurone hind üldse ülejõu käivana.

Soomepoisid Ülo Jõgi ja Päivo Kasekamp Inta söekaevanduse sunnitöölaagris.

Thursday, September 12, 2013

Dancing on the Edge

Dancing on the Edge - Stephen Poliakoff 2013


Muusikaajakirjanik avastab Soho keldriklubist omanäolise orkestri, mille ameerika immigrantidest neegermuusikud on Inglismaale kaasa võtnud blues´iliku ja estraadiliku lähenemise euroopat vallutavale jazzmuusikale. Kriitik soovitab seda ansamblit oma sõpradele ning peagi naudivad muusikud edu, neid käib kuulamas nii Londoni koorekiht aadlike ja ärimeeste hulgast, aga ka kuningliku pere võsukesed on uutest muusikasuundadest huvitatud. Kariibimere meloodiad on varem saareriiki jõudnud, nüüd murrab südameid hillitsematu jazz. Saksamaal aga on ehitatud juba esimene süntesaator, ehk instrumentideta muusikariist nagu seda seriaalis ajaga kaasas käivad muusikakriitikud kutsuvad.

Kui mu armastus Stephen Poliakoffi vastu suutiski kõikuma lüüa, siis käesoleva seriaaliga sai taas stabiilsus majja - ta on siiani parim telerežissöör/stsenarist. Suurepärane oskus jutustada lugu kus segamini ajaloolised faktid, tegelaste romantilised liinid ning läbi toimunud mõrva ka põneviku kaasahaaravus. Sarjas on briti kostüümidraamade hõngu, poliitiliste thrillerite pinget ning muusikadokumentaalilikku lähenemist. Maitsekalt ning liialdustesse minemata on sisse punutud tegelaskonda pea hoomamatult, kuid tõsiste tagajärgedega puudutavate, vabamüürlaste salajased tegemised. Ja loomulikult ei puudunud Stephen Poliakoffi isiklik lemmik - fotograafia. Briti telekvaliteet Poliakoffi käe all on summaarselt võetav kui ruudus.
Teoreetiliselt on seriaal 5 osaline, kuid lisaks on veel boonusepisood muusikakriitikust peategelase poolt läbi viidud intervjuudega kus Louis Lester Band´i eri liikmete jutust joonistub välja veel üks massoonide müsteerium. Kuulake nüüd mind palun ja võtke soovitust kuulda! Nimelt tasub vaatamata jätta viimane viies episood ning selle asemel võtta koheselt ette see niinimetatud boonusepisood, sest nii palju kui sul viienda sisust teada vaja, rääkitakse ka seal ümber ning lisaks annab see hoopis kompaktsema huvitavama salapärasema tunde kogu seriaalist. Viies episood iseenesest on lihtsalt illustreeriv ning ilma suurte paljastuste, ega kärata ning sellest üle libisemine koheselt "kuuenda" juurde, on igati õigustatud. 4,5/5

Moodsa muusika sõbrad, kolmekümnendate hipsterid.

A Band Called Death

A Band Called Death - Mark Christopher Covino, Jeff Howlett 2012

Peale petufilmi Sugarman, on analoogseid linalugusid tulemas nagu sohilapsi punaarmee poolt "vabastatud" euroopas. Silma on juba paar sellist hakanud, kus keegi omalajal tähelepanuta jäänud geenius lõpuks avastatakse ja selgub, et ta oma bändiga tegi juba ragtime´i kuldajal techno-industriali või oli hüpnagoogiline juba siis kui Fender elektrikitarri tutvustas. Proto-pungi bändiga Death on sama lugu - lindistasid punki juba ajal mil kõik teised veel lilli juustesse seadsid ja San Francisko poole sammusid. Olgu nii. Muss oli ju OK, aga seda pläma, et tegelikult maailma esimene pungibänd ja nime Death tõttu nii võõristatud, ei peaks küll ajama. Neid analoogseid karmima saundiga gaaražibände leiaks kindlasti teisigi ning kui omal ajal ei osatud pungilaines kaasa minna, siis lollide oma asi. See et nüüd vanamehepässidena püüavad sama trummi taguda, on igal juhul hale. 2,5/5

Matkoilla Euroopassa


Antti Tuuri - Matkoilla Euroopassa
Otava 2011

Loodan, et sünnipäevaks kingitakse Antti Tuuri uus reisiraamat "Bospor Express", viimati aga lugesin tema euroopa reiside mälestusi ja peab ütlema, et võrreldes varasema, Saksamaa muljeid jagava "Neljännen valtakunnan vieraana" raamatuga, olid need kirjeldused hulga elavamad ja humoorikalt lähedasemad. Targutusi ei leidunud, pigem selline vaikne tsill mis andis suurepäraselt edasi erinevate euroopa riikide elu ja olu, tutvustas natuke kultuuri ning avas päris palju kirjanikku ennast, tutvustades asju mis talle isiklikult meeldivad või millised harjumused on talle omased. Lugeda oli huvitav ja ladus. Mainiti viiel-kuuel leheküljel ka Eestit.

Saturday, September 07, 2013

Combat 16

Kombat Sechzehn - Mirko Borscht 2005

Isa uue töökoha tõttu kolib lääne saksa teismeline ida-saksamaale, jättes hüvasti nii oma toonika armastatuga kui ka lahkudes viimase ise poolt juhitavast taekwondo trennist. Ida-Saksamaal muidugi teised kombed, enne kui terekäsi antakse, uuritakse välja, et kas oled parem või vasakpoolne ning kui rahuldavat vastust anda ei oska, sõidetakse rusikaga näkku. Taekwondo-kutt loomulikult oskab enese eest seista ja kuna uues elukohas just sõpru pole, siis hakkab isegi norijatega hängima. Peagi arvab toonikas treener ta elukohavahetuse tõttu klubist välja ja toonikas tüdruksõber on truudusetu. Kerkib viha toonikate kui reeturlike isendite vastu ning kätte sattunud ppeeglikilluga aetakse pea kiilaks. Nüüd on enam küsimust ei ole, et kas parem või vasakpoolne. PÖFF-i noortefilmide programm jahib meeleldi sedalaadi moraalitavaid skinnifilme ja ma ei imesta kui käesolev teismelistele suunatud fiulmike meil siin aastaid tagasi linastus. Lapsik ja naiivne, halb filmitegemine veel lisaks. Saksamaalt ikka õiget munadega skinnifilmi ei tule, raske on neil nii, et hea ja paha kõrvutamist sisse ei tooda ning suisa lausa ime, et toonikat plikat näidati üleaiusalööjana, see ju puhas rassism. Kus küll tsensori silmad? Lahe filmis oli vaid see, et ühe hoone trepil istusid pidevalt vanemad skinnid ja kallutasid pudelit sekkkumata noorte asjadesse. Las kutsikad purelevad, meil niigi tsill siin sõõmu võtta. Igal juhul kordi lahedam kui mingi vanemate skinnide elukool noortele. Ei ei, las mürgeldavad ise. 1,5/5

Trennis.

Friday, September 06, 2013

Tharaphita - ´97 Promo

Tharaphita - ´97 Promo
Trash Can Dance 2013
TCD37 kassett

1. Raev
2. Sündinud tulest
3. Kesk tapetuid ja leinahala
4. Ürgsete jõudude otsingul

Kestvus 24 minutit
Tiraaž 50 tk.
Hind 3 eurot.
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)hot.ee.

Cassette Store Day puhul re-reliisib Trash Can Dance koostöös Tharaphitaga nende esimene salvestise, saksa underground leibeli jaoks salvestatud neljaloolise helikasseti, mida omal ajal tavakuulajatele ei jagatud, vaid jäi ainult bändiliikmetele endile mälestuseks. Kuigi promosalvestise läbi ei tekkinud välismaise plaadifirmaga koostööd, ei saa selles siiski süüdistada lindistatud materjali - kõik lood on korralikult seatud, sisse mängitud ning kodustuudio võimalusi arvesse võttes ka kvaliteetselt salvestatud. Käesoleva Tharaphita demo puhul ongi säravamaks pooleks üllitise duaalsus - ühtpidi esmaüllitise puhul imetlusväärne oskus kirjutada häid haaravaid lugusid, neid hingega komponeerida ja korralikult sisse mängida, samas aga säilitades kõik metal-demole omased raagused, toorused ja kargused, mis lihvituma stuudioalbumi puhul kipuvad põradapragudesse kukkuma. 1997. aasta Tharaphita promoplaat kannab juba tugevalt kõiki selle bändi positiivseid omadusi - kompromissiotut undergroundi brutaalsust, piiridekompamise värskust ning muinaseestlaslikku, esiisadelt päritud geenidega tunnetatavat, sõnumit.
Kassetid said salvestatud Telexi kassetiduplikaatoriga. Masteri tegemiseks kasutasin Technics´i duubeldekki, kus peal helikahinate filter ning millel lindistuse ajal lasin vaid Anki kriiskav-karjuvatel vokaalikõrgetel punasesse peksta. Telexi helikõrged sättisin samuti ohu piirile ning lisasin näputäie heli valjudust. Kassetina kasutatud flo-green metal-lindiga C50 kassette. Sama salvestis on nii A kui B poolel. Kaanekujunduses on kasutatud originaalpromo vahelehe skänneeringut ja lisatud vaid sisekülje bändifoto, TCD logo, seerianumber ning eksemplari märgistus. Kaaned mustvalged ja kulunud, tehtud võimalikult originaalilähedasena meenutamaks mustast tahmast toituva hiigelsuure koopiamasina suust paiskunud hägust peberprinti. Tiraaž 50 tükki, kassetid käsitsi nummerdatud ning "pitseeritud".

Friday, August 09, 2013

Wochtzchée - T400



Wochtzchée - T400
Wochtzchée 2013

1. T400 04:00
2. Jääkiired 04:38
3. Masinkaja Masinaga 05:34
4. Algusemaiguline Lõpp 05:28

Kuula - osta!

Öeldakse, et heal lapsel mitu nime ja Taavi Tulevi muusikaprojektidel neid tõesti jagub. Ei vaidle vastu, et Taavi ise on hea laps ning kõik tema muusikalised tööd jäänud alati keskpärasusest kõrgemale, seega samuti väga head. Nüüd siis Wochtzchée nime all uus nelja looga neti-EP, mille vamem vend füüsiliselmeedial on päris tugevalt omanäoline reliis - limiteeritud ühe träkiga plaat mida sa kunagi ei kuula, sest selleks peaksid lõhkuma plastikümbrise. Aga kuulata saab bandcampis ning vajaduselka formaati koduarvuti jaoks osta.

Kui ma siin kuid tagasi vaimustusin Taavi Tulevi albumist "Televiisor On Tuksis", siis sinna kõrvale asetaksin samuti uue EP "T400". Ei räägi muusikalistest sarnasustest, vast leidub neidki, vaid hoopis tunnetuslikust - sama tugeva emotsionaalse löögiga olid mu jaoks mõlemad. Nagu välk selgest taevast, et paneb mängima, kerib paarkümmend sekundit ning siis lööb sutsaka ära, taipad poolehmatusega, et see sulle väga meeldib, see inspireerib sind ning täidab just õiged tühikud. Kui EDASI loomingu puhul olen täheldanud, et sekundeid peale seda kui oled mingist helist puudust tundnud, see kohe ka kostub, siis käesoleva albumiga on samalaadne lugu - tekib peas tunne, et miskit võiks lisaks olla ja siin see ongi. Tahad natuke helget sündipopilikkust, palun väga, soovid pikemalt uneleda, me lubame seda, soovid karmimat värinat, ei ole kadedad! Wochtzchée isegi astub sammu kaugemale ja ennetab su mõtteid, teades juba ette kõiki su meelesoove. "T400" on minu jaoks debüüdist heledama helikeelega, minimalistlikumalt peeneb ja sätetes täpsem suurepärane ambientitöö. Hea algus uue täispika albumi ootusele.

Tuesday, August 06, 2013

Orphan Black - 1. season

Orphan Black - 1. season - created by John Fawcett, Graeme Manson 2013

Üks viimase aja põnevamaid seriaalivaatamisi. Ja põnevust siin tõesti jagub, ehitatakse teist päris kenasti, mätsitakse korralikult ning lisatakse aeg-ajalt paar pisipõnevust veel lisaks. Aga ometigi ei seisa selle sarja väärtus ainuüksi põnevusel, sci-fi taustal seda vähem, vaid hoopis huumoril, mille britid on suutnud täiskomplektis üle ookeani toimetada, sest tegu ju BBC America jaoks toodetudsarjaga.Viimane tähendab seda, et briti telekvaliteet on säilitatud, kuid tegevus toimub ameerikas ning formaat rohkem sinna USA sarjade kanti. Kerge õrn, isegi üsna labane (kloonid) kui nüüd nii otse mõelda, ulmeline taust, korralikult sätitud läbiv kui ka situatsioonipõnevus ning lõpuks veel killukesed seda briti musta huumorit - väga muhe vaatamine, mis ei püüagi enamat kui olla hea meelelahutus. 4/5

Kaks lemmikut - rentboy Felix ja üks kloonidest, pereema Alison.

Thursday, August 01, 2013

Wick Blaze



Wick Blaze
Trash Can Dance 2013
TCD38 kassett

A. Sleep Furiously 9:57   (kuula - lae alla)
B. Stories From The City 8:58   (kuula - lae alla)

Kestvus 19 minutit
Tiraaž 25 tk.
Hind 3 eurot
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)hot.ee

Wick Blaze on inspiratsiooni ammutanud ning oma helitöödes kasutanud mitmeid erinevaid elektroonilise muusika žanreid, millest vast enim on mõjule pääsenud house, seegi aga kerge tumeda kõrvaltooniga. EP mõõtu kasseti jaoks valisin välja kaks artisti süngeimat pala. Sleep Furiously - öös kerivad helid mida oma peas võib kuulda teleka ette uinuja ja kus unenäohääled lähevad segi televisiooni vahendusel saadetutega ning loovad oma maailma, sellise ohtliku ja ähvardava kõverpeeglireaalsuse. Stories From The City on väsimusedub, kus sõpruskond on jäänud hommikul suitsusesse tolmusesse inimtühjusest inetusse peosaali hängima, kes otsib taga oma jopet, kes tukub tooli ja kes püüab veel viimaste klaasipõhjadega dope´i mõju tagasi meelitada, kuigi ammu nõuab aeg seda, et peaks edasi astuma hakkama, kas siis koju või mõne sõbra juurde, aga kindlasti edasi liikuma. Selline on minu nägemus neist kahest palast, artistil on loomulikult omad lood jutustada ja seda toonitab Wick Blaze´i enese poolt tehtud mustvalge kaanekujudus kus figureerimas anonüümsed hundid ning metskitsed. Mustvalge minimalistlik kujundus koos valge 20 minutilise kassetiga tõi minu jaoks silmade ette üheksakümnendate alguse BM bändide demod, väheke küll kenamini sätitud, kuid samas ikka päris toore UG tundega.


Saturday, July 27, 2013

Spring Breakers

Spring Breakers - Harmony Korine 2012

Mis sul viga on Harmony Korine? Su filmis on karakter, keda mängib James Franco, aga ometigi peaks seda tegema Riff Ruff, sest see on 100% kirjutatud just Riff Ruffi jaoks, sisaldades isegi sarnaseid aluloolisi kokkulangevusi. Ma loodan, et Korine ikka küsis Riff Ruff´i sinna rolli ja see langes viimase vastuseisu tõttu ära, sest vastasel juhul hakkan Korine´i lauslolliks pidama. Siis ma olen ikka üsna löödud selle rollivaliku möödapanemise tõttu. Vaatasin enne kirjutama hakkamist pea tund aega Riff Ruff´i videosid ja intervjuusid YouTube´ist ja kasvatasin austust selle armsa segopea vastu veelgi. Selle segopea, keda võiks ühteaegu pidada armsaks ullikeseks ja samas ülipeene stiilitundlikusega kavalaks manipuleerijaks. Kaks äärmust üheskoos ja sama äärmuslikud on ka tema fännid - ilueedi meeldib ühteagu MTV generatsioon 64 kõlupeadest blingijanulejatele ja samas ka ultrakriitilise meelega muusikaarvustajatele. Samad nipid tema olemuses köidavad mõlemaid pooli, keda tehissäras ja keda selle sära loomise geniaalsuses. Ja siis veel muss samuti, hip-hop mis justkui ei anna midagi, ei lisa uusi väärtusi, aga samas kleepub oma tagasihoidlikuse, humoorikuse ning joonepidavusega kõrva külge, aidates ääretult kenasti artisti tahtlikku, või tahtmatut, olemust välja maalida. Riff Ruff tõestab taaskord, et lolluse ja geniaalsuse vahele ei peagi midagi mahtuma, tuleb lihtsalt tool asetada nii, et näed sulle sobivat külge. James Franco on Riff Ruff´i kõrval väike pooleks lõigatud pärakukarv. Minu hing ihkas sajaprotsendist ehedust. TRVE KVLT BLING BLING! 4/5

Ohoh! Internet andis vastuseid: 
"On February 15, 2012 film director Harmony Korine contacted Riff Raff about appearing in an upcoming movie of his which would turn out to be Spring Breakers. Once the details of the movie came out, there was speculation that the main character Alien was based on Riff Raff.[33] However according to James Franco, his character was based on the underground rap artist Dangeruss. He said "Of course Harmony and I looked at some of Riff Raff's videos as inspiration, but he was one of a number of people we looked at. I would say the biggest influence on the role was this local Florida rapper named Dangeruss. He's fairly unknown, but he was down there in the place, living the life, and he became the biggest model for me, and he's in the movie." After much back and forth between both camps about the issue, during July 2013 Riff Raff announced he was suing the creators of Spring Breakers for 10 million dollars for sampling his life without his permission or a proper producer credit."

Strike

Strajk - Die Heldin von Danzig - Volker Schlöndorff 2006

Solidarnost liikumise ajalugu oli mulle tundmatu ja just seetõttu võtsin ette käesoleva filmi. Üht-teist muidugi noppis siit välja, kuid lõpuks ikkagi selline ühe inimese draamalugu, kus võrdväärselt anti ruumi ajaloolistele faktidele kui ka fiktiivse karakteri eraelule, tema suhetele oma elu armastuse ning pojaga. Oleksin meeleldi näinud vaid kogu liikumise faktipõhist kujutamist ja loobunud filmidramaatikast pere ja ühe isiku võtmes, kuid egas kurda, Volker Schlöndorff oli kõike osanud päris maitsekalt vaatajani tuua, minemata üheski teemas liiga läilaks. Solidarnost´i ajaloost tuleks lõppude lõpuks siiski mingi dokumentaalfilm välja otsida, seda enam nüüd kus mängufilm näitas ära Gdanski laevaremonditehaste argipäeva kuhu hiljem hangitav teave kenasti asetada. 3,5/5

The Last Days

Los últimos días - David Pastor, Àlex Pastor 2013

Labane ilus kaunis tore lõpp, sobimatu minu meelest, kuid muidu sõin üsna hea meelega, sest maailmalõpufilm kus viirus inimesi "murrab", linnad tühjaks jäävad ning olelusvõitluse märke jagatakse, on alati huvi pakkunud. Stoori siis seekord sedalaadi, et kogu maailma inimesed haigestuvad viirusesse, mis muudab nad tubasteks, agorafoobideks kes ei julge väljuda majadest linnatänavatele. Julgemad liiguvad kanalisatsiooni ja metroovõrgu kaudu linna all, otsides süüa ning paremaid hooneid ellu jäämiseks, ülejäänute saatuseks on oma majades nälga surra. Hispaanlased on huvitaval kombel sedalaadi ulmelist, horror elementidega, kino tehes suutnud pidevalt üsna head taset hoida. Ei midagi vapustavat, kuid kena killuke post-apocalyprtic cinemat. 3/5

Barcelona inimtühjad tänavad.

Friday, July 26, 2013

The Pogues - Alabama Munich


The Pogues - Alabama Munich - 15.04.1985

Greenland Whale Fisheries
Boys From County Hell
Repeal of the Licensing Laws
Pair of Brown Eyes
Sally MacLennane
Poor Paddy
Battle of Brisbane
Dark Streets of London
Muirshin Durkin
Whiskey You're the Devil
Battle of Brisbane
Transmetropolitan
And the Band Played Waltzing Matilda

Hei hei! Ikka supermõnus oli taaskord Pogues´i kuulata, eriti veel kuna tegu nii hiidvana kontsertsalvestusega, kus kuulsusest oldi veel sammu kaugusel ja energia laval ehedapoolne, mitte aastatega sisse harjutatud lust. Poisidki veel sellised siledad ja noorusvallatusi täis. Lood kõik klassika. + tükike ausside uusasunikunostalgiat.

Tuesday, July 23, 2013

The Parade

Parada - Srdjan Dragojevic 2011

Mööndustega võiks öelda, et "Seitsme samurai" serbia remake ainult, et külaelanike asemel geiaktivistid, röövlite asemel skinheadid ja seitse vaprat on endised sõjaväelased, kõrilõikajatest pätid. Satub siis nii, et Serbia kunagine staažikas kriminaal, mitme kodusõjalahingu veteran, seatakse valiku ette, et kas kaitsta geiparaadi kurjade neonatside eest või jääda ilma oma armastatud naisukesest, kes vägisi tahab oma tulevasest mehest tsiviliseeritud inimest kasvatada. Istuvad siis ühe pontsaka pedega autosse ning sõidavad terve endise Jugo läbi, et mehe sõjaväekaaslasi mitmelt poolt rindejoont, turvamisüritusse kaasata. Kohalike jaoks kindlasti kamaluge ex-jugo satiiri, aga mina nägin seal pigem tüüpsituatsioone ning klišeenalju. Liiga vähe taustateadmisi lihtsalt ja kuigi subbikad püüdsid teise kultuuriruumi inimest jõudumööda ka taustateabega varuistada, jäi ikka selline balkani palagani mulje mõjule. Lavastajaks muide nimekas mees, see sama kes tegi top-filmi Haavad. 2,5/5

Abivajajad.

Thursday, July 18, 2013

Arrested Development - 4. season

Arrested Development - 4. season - created by Mitchell Hurwitz 2013

Oli nii, et natuke tore vanade tegelastega taas kohtuda, aga üldiselt pettumuseuss sees närib. Maeby´t mänginud Alia Shawkat nägi välja nagu vanamutt ning George-Michael´i osas üles astunud Michael Cera omas nii tugevalt juudile iseloomulikke näojooni, et tedaei saanud enam inimesekski pidada. Huumor oli üldvõttes sama hea ja korraliku konstruktsiooniga, kuid selles puudus hoogsus, sest kui varasemalt sai igas episoodis suuremat mõõtu naljade virr-varr käima löödud, kõik lõputult sassi aetud ja absurdselt pea peale pööratud, siis siin oli kõik venima pandud, isegi hetkeni kus mõne osa jooksul haigutus peale kippus. Neljas sesoon kaotab võrdluses esimese kahega. 2,5/5

Phoenix´i lennuvälja seinamaaling oli kind of cool move.

Fresh Meat - 1. season

Fresh Meat - 1. season - creators Jesse Armstrong, Sam Bain 2011

Mulle kohe väga väga meeldis Bret Easton Ellis´e romaani "The Rules of Attraction" casual sex kus kõik magatasid kõiki, jõid alati kõike mis kätte juhtus ning kõik petsid oma sõpru ning enim veel iseennast, sest see hoolimatus oma keha ja vaimu vastu oli niivõrd hästi varakate üliõpilaste sisutühjust kuvav. Aga mulle ei meeldinud et jänkidest rikkurpoegade elu toodi inglismaale, sest käesolev seriaal oleks suutnud hoida rohkemat sümpaatiat tegelaskujude vastu, hoides madalamat profiili valetamiste ja nussimiste asjus. Vaatad ja elad tegelastele kaasa, aga iga episoodiga muutuvad nad järjest ebameeldivamateks, vingerdavad ja vängerdavad nagu väiksed ussikesed, kõik selleks, et stsenarist saaks hädist seksinalja või suhteteravust välja pigistada. A no ma olen muidugi see romantik, mis mina ka tean. 2,5/5

Promofoto räägib enese eest.

The Hour - 1. season

The Hour - 1. season - created by Abi Morgan 2011

Tere Adi!

Kuidas sul suvi möödunud on? Oled midagi lahedat vaadanud ka, sarju või siis isegi filme? Mul endal üsna nii, et nädalas korra paar vaid saan teleka taha istuda ja siis ei viitsi samuti midagi erilist vaadata, püüan siin kerget meelelahutust ja pulasarju sisse ajada, kuid üks ette juhtunud asjadest oli päris hea. Kas oled jõudnud juba brittide The Hour´i vaadata, see tegelt ju paar aastat vana asi juba? Mul esimene sesoon läks nii, et õhtul alustasin ja hommikul lõpetasin, isegi põit hoidsin kinni, ei raatsin kallist aega kusemisele kulutada. Kui arvad nüüd, et nii põnev oli, siis jah, seda ka muidugi, kuid valdavalt nautisin taaskord seda briti kvaliteeti, nende oskust vaoshoitult ja vaikselt vaatajat ekraani ees hoida, pakkudes ülima peensuse ja maitsekusega võrdväärselt draamat, romantikat ja põnevust. The Hour on laias laastus spioonithriller, kuid peenemas võttes väga inimlike karakteritega tehislikult loodud situatsioonidega ajaloodraama BBC noorpõlvest, uutest tuultest uudiste kajastamisel ning inimestest kes novaatorlike ideedega tänapäevast televisiooni vormisid. Taustaks 1956 toimunud Suessi kriis, mille objektiivse kajastamise eest noored ajakirjanikud võitlevad, taipamata samas, et poliitilises mängus võib vale olla rohkem su oma tõekspidamisi hoidev ning tõerääkimine samas hoopis vaenlase jaoks kasulik ja ega siis olegi imestada kui oma südametunnistuse järgi töötavad idealistid ennast jonnakalt salateenistuse meestele vastandavad. Südametunnistus on noortel petlik nõuandja. Sarja võib vaadata kui sümpaatselt romantilist, kui poliitilist põneviku suure plaani pisidetailist nimega BBC, kui ka britilikku seltskonnadraamat, sest episood maale sõitmisega, kus mehed käisid jahil ja leedid veetsid tantsusamme harjutades aega, lõi taaskord tunde, mis viis tagasi kõigi võimsate ülakorruse rahva eluängi kujutavate kvaliteetsarjade manu. The Hour on peale oskusliku stsenaariumi ja haarava sujuvuse veel ka fantastilise ja lõpuni sümpaatse näitlejakaardiga, sest pea igasse rolli on võetud mõni briti sarjade ning filmide tuntud nägu. The Hour on BBC sari BBC-st. The Hour on nagu USA The Newsroom (uudiste produtsendid ja ankrud) miksitud Kanada The Newsroom´i (humoorikus, kohatine koomika), Mad Men´i (ajastu mood, kombed ja aksessuaarid) ja Tinker Tailor Soldier Spy´ga (KGB agendid on kõikjal on kõikjal). Kui sa veel vaadanud ei ole, milles ma muidugi sügavalt kahtlen, siis kindlasti soovitan. Ise alustan täna teise hooajaga.

Ole tubli ja näeme!

Gert.

4,5/5

British Broadcasting Corporation´i töötajad.