Shirubi Ikazuchi - Wandarian

Shirubi Ikazuchi - Wandarian
Shirubi Ikazuchi 2012

1. Unicoral
2. Jarre the Bounti Hunter
3. The Tread
4. Prince Green
5. Silverskin
6. Dancers in the Dark
7. Wandrian
8. Cold

Download - Lae alla! 

Wandarian kannab EP märgistust, aga lugusid on piisavalt isegi albumi jaoks. Mina oleksin külma kõhuga jätnud 4 träkki välja, lükanud need sinna "Oldies & Unreleased" folderisse, sest otseselt ei anna pooled lood midagi juurde. On olemas Jarre the Bounti Hunter, Silverskin, Unicoral ja nimilugu ning sellest oleks minu arvates täiesti piisanud, sest ülejäänud träkid peegeldavad neid samu lugusid ning lõpptulemusena venitavad muusikakuulamise kogemust, muudavad üldpildi ähmasemaks ja muljet laialivalgunumaks. Nelja looga EP, jah tänan! Kaheksa träkki - poole igavam.

Hustler White

Hustler White - Rick Castro, Bruce La Bruce 1996

 Tõestus, et Bruce La Bruce on tegelikult halb filmilavastaja ning see selgub, kuna film mille ta on teinud koostöös teise režissööri Rick Castro'ga on tema karjääri absoluutne tipp. Andestage mulle, et teen sellise avalduse kõiki tema linalugusid nägemata, aga siiani olen ju nimelt vaid koort riisunud ning kui seal ka on teisi filme veel, siis need on veelgi viletsamad kui ta minu silme alt läbi käinud looming. Ideid mehel ju jagub ja UG on ka nii, et võtab käeseljal karvad püsti, aga hoogsust jääb väheks ning vaimukuste vahel on selliseid auke, et unustad vahepeal ära mida vaatad. On ja saad aru, et on, aga ikka jääb nii palju puudu.

Ja siis on seal on Hustler White pakkumas kõike seda mida varem Bruce La Bruce´i filmides vaid näpuotsaga anti, ehk underground filmi kohta korralikku näitlemist, piisavalt musta huumorit ja teravaid vaimukusi ning pidevat tempot mis hoiab sind filmi küljes. Ära ei saa unustada samuti linaloo informatiivset tausta, sest üüripoiste maailmas keereldes jagatakse infot ka Inglite Linna tänavaprostituutide elu-olu ning mõttemallide kohta. Sees on justkui populaarteaduslik aspekt.

Filmi suurimaks plussiks on kahtlemata peosas, LA rendipoisina, üles astuv Tony Ward - mees kes heitis üle parda hoogu saava karjääri vaid selleks, et mängida väikeseeelarvelises poolpornograafilises (on cut ja uncut versioon) filmis tagumikku välja üürivat kutti. Mees särab - kogu ta olemus (elukogenud küüniline callboy, aga samas ka hooliv üksikisa) , riietus (rebitud sääretega teksad, tanksaapad ja nibudeni üles keritud valge maika) ning välimus (lakutud italiano) on nii stiilne, et isegi alati übercool Bruce La Bruce ise jääb tema kõrval kahvatuks üheplaaniliseks kujuks ning muudab lõpus meeste vahel toimuva armuloo punnitatuks. Monti Ward on lihtsalt nii lahe kutt, et igasuguste teiste meeste asetamine ta kõrvale on tühine mõttetu käik. Hustler White oli minu jaoks meeldiv segu odavast kinost, pedehuumorist ja pedeteabest ning mõnusast üheksakümnendate õhustikust. Bruce La Bruce parim, aga seda kohe kindlasti tänu Rick Castro'le. 4/5

LA hustlers.

Age of the Dragons

Age of the Dragons - Ryan Little 2012

Ajalooline draama mis ilmekalt demonstreeris, et keskajal ei olnud mingit rassismi, sõbraliku perena elasid koos nii, tseteerides nüüd ühte viimaste päevade eesti arvamusliidrid -  neegrid, pilukad kui valged. Olen mitmel korral kuulnud jutte, et keskaega ei taheta meile tänapäeval kujutada sellisena nagu see tegelikult oli - illuminaadid püüavad näidata seda võimalikult räpase, tumeda ning trööstituna, täis vägivalda ning haigusi. Ometigi on mõned julgemad revisionistid nagu näiteks ka käesoleva filmi lavastaja Ryan Little (mitte väike, vaid Suur Mees) kes ei pelga näidata aastasadade tagust elu sellisena nagu see päriselt oli - inimesed tegid tööd, püüdsid draakoneid (ametlikust ajaloost täiesti mahavaikitud seik) ning negriid aitas mongoliidi, kes omakorda astus europiidi eest välja. Ühtsus ja jõud! Tõestisündinud lugu minevikust, mille Herman Melville sisse vehkis ning avaldas haleda plagiaadi nimega "Moby Dick". 1,5/5

Ei olnud üldse nagu Monsters Hunteri videomäng. :(

Dark and Stormy Night

Dark and Stormy Night - Larry Blamire 2009

Larry Blamire on mees kes tegi suurepärase viiekümnendate b-ulmekate paroodia The Lost Skeleton of Cadavra, aga käesoleva filmiga, mis parodeerib sama aja müstilisi mõrvalugusid, kus ühte majja kogunenud hulk inimesi, ning keegi neist osutub hiljem mõrvariks, ei kukkunud nii hästi välja. Oskusi on ja kõik pilaelemendid on väga täpselt paigas, kuid hoog puudub ning mitmel korral tuli igavusehaigutus peale. Või oli see taotluslik, et kuna need filmid juba omal ajal ei olnud teab mis põnevad, siis tehti ka paroodia samalaadne? Igal juhul sära ma sealt ei leidnud, paar head nalja, paar keskpärast ning hulgaliselt idutut mökutamist. 2/5

Ükskõik - Ükskõik

Ükskõik - Ükskõik
Ükskõik demo (1987 või 1988)

1. Kolmas
2. Kusagil ootab üks maja
3. Meie
4. Mustad pilved
5. Sai teada poiss
6. Tänavapoiss

Download - Lae alla! 

Kuna täna tuli jutuks Metro Luminali omanimeline kassett, siis meenus samas, et mul on arvutinurgas kuus Ükskõige lugu. Ükskõik oli Rainer Jancise bänd enne Metro Luminali ja isegi ajal mil veel Luminalgi liikus vaid käest-kätte bootleg kassettidel, tundusid selle bändi lindistused suisa ultra-rariteetsetena, tekitades hasarti, et sul peavad need kõik kusagil kassetil kindlasti olemas olema. Mäletan ise, et neli lugu sain ühe inimese käest ja kaks teise, ise lõin siis heameelest nurru, et ikka leidsin. Lemmiklugudeks kujunesid ja on siiani jäänud "Sai teada poiss" ning "Mustad pilved". Hiljem tutvusin bändimeestega ning Ükskõige lindistuste küsimine oleks olnud lihtne, kuid paar aastat varem sai ikka kõvasti nende demosalvestiste hankimiseks vaeva nähtud. Ükskõik tegutses 1987-1989 ja bändi kuulusid eesti üks parimaid meesvokaale Allan Vainola mikri taga, suurepärane helilooja Rainer Jancis kitarril, Anatoli Zvonov bassil ning Tarmo Herkül trummidel. Metro Luminali fännileht väidab, et demokogumiku nimi on "Meie ´73", aga seda mina kinnitada ei saa. Kui kellelgi on infot lisada, siis võtan rõõmuga vastu. Kvaliteet on mp3-l muidugi selline nagu ta on, aga ega need proovilindistused ka aastal 1990 kassetil paremini kostnud. Igal juhul nautige vana head indie´st poprokki ning loomulikult magu alati - pretensioonide puhul eemaldan lingi.

Illustreerivad fotod ei oma seost Ükskõige visuaalse kontseptsiooniga, vaid lihtsalt annavad õrnalt edasi aasta 1988 tunnet.

Animal Factory

Animal Factory - Steve Buscemi 2000

Olen käesoleva filmi algmaterjali, ehk Edward Bunker romaani soome antikvariaatidest taga otsinud, kuid siiani tulemuseta. Küll aga lugesin üht ta teist raamatut ja seetõttu otsustasin ka filmi taas üle vaadata, nii nagu mõttega, et järsku mõistan nüüd linalugu, tänu peale kirjaniku tööga tutvumist, paremini. Film meeldis varem ja meeldis ka nüüd, eriti aga see vangla ajatuse tunne, ehk tänapäeval toimiv sisu, mille dekoratiivne vorm on jäänud kuuekümnendate lõppu, seitsmekümnedate algusesse, ühesõnaga aega mil Edward Bunker ise kinni istus ning mille järgi semi-autobiograafuiine teos kirjutatud. Tore oli ka näha mitmeid tuttavaid nägusid nii suuremat tähesära saanud hollywoodist, kui tuntust kogunud NY indiekinost. Lisaks muidugi kirjanik ise pisirollis ning lavastajagi korraks nägu näitamas. Hea vangladraama. 3,5/5

Willem Dafoe - pätt mis pätt!

Mad Men - 1. season

Mad Men - 1. season - created by Matthew Weiner 2007

 18 aastasena ütlesin ma, et ei hakka kunagi arvutit kasutama, sest see tegevus on jobude jaoks. 22 aastaselt lisasin, ei mina küll ei õpi autosõitu ealeski ära, sest autod lihtsalt ei huvita mind absoluutselt ning 34 aastaselt olin raudkindel, et Mad Men'i seriaali jätan vahele, kuna teema justkui jääb võõraks, AMC on teise ringi seriaalitootja ja aega vaatamiseks nagunii napib. No näete nüüd kuidas nende asjadega on läinud, istun just praegu autoroolis Pärnu maanteed mööda Haapsallu kihutades, vaatan armatuuril olevast telkust Mad Men´i teist sesooni ning klõbistan läpparil seda arvutust. Sile tee, mugav matk.

Mad Men on esimese sesooni põhjal seriaal mis haarab kaasa ja hoiab huvi, kuid samas justkui mitte midagi pakkumata. Pean silmas siin just läbivat joont, sellist tugevat liini mis kõik episoodid kimpu seoks ning hooaja lõpus lahendi pakuks. Mad Men on pigem episoodile orienteeritud sari, mis osa alguses ette võetakse, saab suuremal või väiksemal määral kajastamist just selle sama episoodi siseselt ning teemad kanduvad edasi vaid hajuti, seda tihti karakterite endi olemuse poolt kantuna. Ühtlane kvaliteet, naelutab teleka ette küll, kuid otseselt midagi ei anna. Samas aga neid kuuekümnendate alguse filme eriti vaadata ei viitsi nii, et siit saab hea alternatiivi Jack Lemmon ning Doris Day komöödiatele. Samad dekoratsioonid ja käitumismallid, kuid draamalikumas võtmes. 3,5/5

Ei huvita miski, fuck off! - 8 votes (7%)

Polli tulemused, kust selgub, et muss ja filmid on lugejate arvates siiani blogi tugevamaks küljeks:

vaatan vaid pilte	18 (17%)
loen filmidest	66 (62%)
loen mängudest	21 (20%)
loen muusikast	40 (38%)
loen koomiksitest	20 (19%)
loen raamatutuvustusi	22 (20%)
mölisen niisama	15 (14%)
loen üle rea kõike	17 (16%)
loen kõike	17 (16%)
ei huvita miski, fuck off!	8 (7%)

Votes so far: 105

Ja juubeliloosi võitjad, kus osalejate nappuse tõttu (tosinkond facebookis ja sama palju meilile) pea iga kolmas loos võitis:

1. Stones & Holes EP - Madis L.
2. Sorts "Half A Person" - Antti T.
3. Sorts / The Necroscopes split - Sten S.
4. Estcon 2012 - Marika A.
5. "Püha kohv!" DVD - Margus U.
6. Spice Mouse "About The First Bee Stings" - Alvin K.
7. Misha Mishajashvili "2011" - Arvo M.

Õnnitlen ning võtan teiega ühendust, küsin aadressi ja saadan plaadid-kassetid koju kätte. Tänan Teid!

Pildid on pärit Silencefactory'ist.

Starship Troopers : Invasion

Starship Troopers: Invasion - Shinji Aramaki 2012

Uue Starship Troopers´i animatsiooni hinne oli veel kuu aega tagasi IMDB-s 2,8, aga kuna ikkagi ju Starship Troopers, siis kuidagi ei saa vaatamata jätta. Ei saa ju, teate küll! No ja võtsingi ette ning siis imestasin, et justkui liiga madal hinne, sest võrreldes järjefilmidega oli anime ikka hulga põnevama sisuga ning parema teostusega. Inimeste näod olid küll väga isikupäratud ning tuimad ja mitmed lahingstseenid samuti puised, ehk siis sedalaadi, et näidati vaid leegitsevaid automaaditorusid, reas seisvaid troopereid ning kuulirahes väänduvaid putukaid, aga üldpildis võimaldas animatsioon ikka hulga enamat kui need kaks järjefilmi. Ja arusaadavalt nägi ka kenam välja kui Roughnecks´ide seiklused. Nüüdseks on hinne tõusnud loogilisema 5,8-ni.

Kiituse poole peale läheb originaalfilmi tegelaste kasutamine, mis siis niiväga sellest, et nende häälenäitlejad teised ning isegi näod ei klapi, aga lõpuks ikkagi ju omad tuttavad poisid. Tore, et ka suurem osa ajast hoiti kaitsekiivreid peas nii, et tegelaste rumalaid arvutigraafikas loodud nägusid imetlema ei pidanud, vaid missioonidel käisid üsna ühtemoodi välja nägevad soomusturvistes sõdalased ning vahele eksis samuti üks enam-vähem aksepteeritav mecha. Edasi viidi ning arendati sutsuke ka esimeses filmis loodud maailma ning kuna tegu ei ole just lasteanimatsiooniga, siis sai ekraanil näha ka tisse ja verd. Uus japsidega koostöös valminud Starship Troopers'i animatsioon (anime) oli justkui segu Paul Verhoeven'i ja Robert A. Heinlein'i Starship Troopersitest, kuhu natuke justkui oleks näpuotsaga lisatud Leo Kunnase tuleviku militaarmaailma. Loogikavigu leidub ja tobedusi samuti, kuid üsna mõnus oli siiski vaadata. No ikkagi Starhip Troopers ju, teate küll - c'mon you apes, you wanna live forever? 3/5

Soomustes on kõik trooperid ühte nägu, duširuumis aga leidub erinevusi.