Bodyworld

Dash Shaw - Bodyworld
Pantheon 2010

Tänud Fushile võrratu sünnipäevakingi eest! Ütlen kohe alguseks ära, et lõpp oleks võinud suurema jumakaga käia, kuid egas see halb olnud, vaid vast isegi koomiksile sobilik. Algus aga oli hea ja keskpaik nii freaky, et ei kannatanud üle paarikümne lehe korraga lugeda, kange kraam, ajab veel endal pea sassi. Kanget kraami popsutasid ka koomiksi peategelased, eriti tuleviku koolilinna saabub professor kelle erialaks on reisida maailma eri paigus ning katsetada enese peal uusi avastatud hallutsinogeenseid taimi. Mees kannab veel kohvris kaasas kõiki tavapäraseid narkootikume ning läidab ühe sigareti teise järel, uued ja huvitavad droogid on lihtsalt lisa mehe enesehävituslikule narkotarbimisele.

Koolilinnak oli seni elanud vaikset elu - õpilased tegelesid oma armuprobleemidega ning õpetajad peletasid igavust oodates oma rüütlit valgel hobusel. Kinnine väike kohakene kuhu raketina sajab sisse armunäljas suitsiidne rändprofessor ning lööb segi kõigi elud. Kui segi, seda saab alles koomksilehtedelt imestada, sest kui mängu tuleb senitundmatu popsutaim, ei ole enam miski endine. USA indiekoomiksile omasele pisidetailidel peatumine, suurepärane stooritelling ning kogu mix, ehk kolledžilugude ja narko deep-trippimise sidumine, iseenesest juba oli kiitust väärt. Mõnus raske dope.

The Macabre Case of Prompiram

Keunbab prompiram - Manop Udomdej 2003

Vaimupuudega naine saab teate, et aastaid varem pere hüljanud abikaasa on elus ning kutsub teda uude elukohta külla. Raha ei ole, ämm samuti anda ei raatsi, aga süda kisub ja nii asub naine teele ilma ühegi pennita taskus. Päev hiljem tõstetakse ta piletita sõidu eest Prompirami jaamas rongist maha ning mõned päevad hiljem avastatakse ta laip raudtee veerelt. Omapärast juhtumit asuvad uurima noor, just linnakesse suunamise saanud, leitnant ning vanem sihikindel tasakaalukas politseiülem.

Memories of Murder on muidugi kõigile tuttav ja seda armastatud sarimõrvarifilmi meenutas kaudselt ka käesolev linalugu. Muidugi ei olnud tegu seekord sarimõrvariga, kuid väikelinnas toimetavad kogemusteta politseiuurijad, kohalike räpased saladused ning mitmed musta huumoriga momendid, mille eest hoolitses taaskord üks linna ohmu, tekitasid sellist paralleeli tunnet küll. Aga mainin veelkord, et mõnedest tunnetuslikest hetkedest hoolimata väga erinevad filmid.

Põhineb aastal 1977 toimunud tõestisündinud lool ning kuriteo (kuritegude) mastaapsust arvesse võttes, on see mis rahuliku tööka väikelinna pinna alt üles kerkima hakkab üsna kõhedusttekitav. Isegi nii hull, et muutub juba vastupidielt koomiliseks, kuna meel ei tahaks muidu asja võimalikkust uskuda. Spoilerdamata ei saa muidugi öelda mis selle mõrvamüsteeriumi taha end peitis, kuid vaene naine sai ikka kõvasti kannatada vaid selle pärast, et oli nõrgamõistuslikuna abitum ja juhtumisi vales asulas rongi pealt maha tõsteti. Hea korralik Thai film mis pärit veel ajast kui sealne kino ei olnud nii kommertsile pühendunud kui tänasel päeval. 3,5/5

Kahtlusaluseid pinnimas.

Metro Luminali hinge Rainer Jancise uue bändi live sel reedel kinos "Sõprus"

5 x Favela, Now by Ourselves

5x Favela, Agora por Nós Mesmos - Cacau Amaral, Cadu Barcelos, Luciana Bezerra, Manaira Carneiro, Rodrigo Felha, Wagner Novais, Luciano Vidigaln 2010

Viis lugu Rio slummidest, lavastatud lihtrahva poolt "filmitalgute" korras. Mõtlesin just enne vaatama hakkamist, et kuidas nad küll seal valitsuses Tropa de Elite lavastajat José Padilha´t taga kiruvad, et mehe kuva Brasiiliast jätab liiga sünge pildi ning peletab eemale investoreid ning turiste, kui koheselt hüppas masinasse film mis peaks olema neile valitsuses kükitajatele meele järele. Väheke ka julmust, aga muidu sellised kenad armsad lood kust ei puudu moraalitsemine ning õpetussõnad. Paar episoodi viiest olid OK, kolm tükki aga suisa igavad. Kindlasti aga hea välismaal näidata, et oma favela inimeste tehtud ning üldsegi mitte nii karmi pilti maalöivad kui selle küünikust Padilha teosed. 2/5

Üks favelakuningatest.

The People vs. George Lucas

The People vs. George Lucas - Alexandre O. Philippe 2010

Love-hate dokk, ehk siis tegijad alul mustavad George Lucast, et see fänne petab ja siis taas kiidavad, et see fännidele vastu tuleb ning neile nii palju rõõmu on valmistanud ja siis taas laidab mehe tegevust. Aga eks see olegi nii, mul endal samuti üsna sarnased tunded, kuigi ma Lucast ja Star Wars´i peas üliharva kokku viin ja kui seda juhtub, siis vist ikka kirum sarnaselt miljonitele fännidele, et mis kuradi pärast originaalfilm uute lõigetega ära solgiti ning miks on loodud selline olend nagu Jar Jar Binks.

Star Wars´i kohta olen elus küllaldaselt dokke näinud, aga käsi südamel, mul ei olnud üldsegi aimu sellest "kes tulistas esimesena Alderaanil asuvas jätistebaaris?" värgist. Tõenäoliselt olin unustanud, kuid igal juhul täitsa hull lüke ikka Lucas´e poolt, et ta peale aastat 1977 monteeris sisse veel ühe lasu ning rehalibiteeris Han Solo mõrtsukalikkuse. Siis ma kohe olen täiesti närvis enese peale, et ma seda Han Solo olemust avavat võtmestseeni ei teadnud või ei mäletanud ja võtan tagasi kõik sõnavõtud kus ma olen end tituleerinud Star Wars´i asjatundjaks ning paadunud fänniks.

Huvitav väikeste mõnusate trivia-killukeste ja lisamaterjaliga dokfilm paadunud fännidest kes armastavad Tähtede Sõda ja vihkavad George Lucas´t, et ta nii suurepärase eepose ära lörtsis. Lucas aga vaid naerab ja Jar Jar Binks´i action-figuurid lähevad laste (ja ka täiskasvanute) seas müügiks nagu soojad saiad. Film andekusest ja rahast ning sellest kas need kaks asja sobivad kokku või mitte. 4/5

Kas lisatud maagia või hoopis kustutatud maagia?

Albino - The Night of the Askari

Albino - Jürgen Goslar 1976

Rodeesia seitsmekümnendate alguses. Koloniaalvõimu vastased ülestõusud on esialgu vaid väikeste bandiidigruppide terroriaktid, kes valgete farmerite mõjuvõimu vastu võitlemise egiidi all röövivad, vägistavad ja tapavad. Valdavalt kannatavad sedalaadi "vabadusvõitlejate" rünnaku all kohalikud mustanahalised, kuid albiinost liidri juhtimisel toimub ka otsene väljaastumine valgete settlerite vastu ning selle käigus tapetakse kohaliku farmeri tütar. Äia heakskiidul asub neiu peig koos kaaslastega jõukku tapmise eesmärgil jälitama, saades omakorda kannule maakaitse ja korravalvejõud põhimõttekindla politseijuhi (Christopher Lee) käe all, kes omavolilist kättemaksu lubada ei saa. Jälitajad muutuvad omakorda jälitatavateks ning savannist saab verise võitluse tanner.

Nägin seda filmi lapsena YLE pealt ning jättis ikka üsna kustumatu mulje, rääkimata sellest, et just tänu sellele linaloole õppisin selgeks sõna albiino ja sain teada mida see tähendab. Tänapäeval võib-olla seda filmi enam ei näidatakski, sest kerged rassismisüüdistused on osavate korralike kriitikute poolt juba välja imetud, kuid mina ei peaks filmi liiga vääraks kujutluspildiks neegritest ning neegrite ja valgete suhetest. Lõpuks võtad ju lugu ikka rohkem kui üht Mustal Mandril toimunud seiklust kus mehised mehed kütivad halastuseta ülekäte läinud musti ning panevad vägivalla läbi piiri vägivallale mille vohamist paarkümmend aastat hiljem enam keegi takistada ei suutnud. 3/5

Aafrika.

Curse of the God Dog

Inugami no tatari - Shunya Ito 1977

Mägedest uraani otsivad insenerid lõhuvad autoga kimades väikese küla lähedal asuva Koerajumalale pühendatud altari ning tagatipuks ajavad alla veel läheduses mänginud külapoisile kuulunud koera. Piinlik lugu ja tuju rikutud, kuid mitte kauaks, sest otsing on jõudnud lõpule. Geigeri loenduri nõel hüppas lakke, sest õnnetuskoha all just see kõige suurem uraanimaardla asuski. Mõne aja möödudes hakkavad aga mehed ükshaaval surema ning kohalikud kahtlustavad Koerjumala needust mille on arvatavasti peale pannud küla serval elav perekond kes vastupidiselt teistele, kaevandamisesse soosivalt ei suhtu.

Klassikaline jaapani õudusfilm. Tuntud, paljukiidetud ning väikese kultusmekiga ja see on täitsa mõistetav, sest lugu erines üsna paljuski tavavormist. Esiteks jääb pea filmi lõpuni sisse kahtlus, et kas ikka on tegu õudukaga või mitte, sest tavaline inimene ju igatsorti needuseid ei usu ning leiab kõigele ka reaalse seletuse. Sama dilemma ees on peategelanegi ning lavastaja oli osanud seda suurepäraselt ära kasutada viimaks vaataja mõttedki samadele radadele. Koerjumal tundub juba veider ja siis veel mingi needus mis tegelaste elus kõike kihva hakkab keerama. Ei! Pigem siis juba halb saatus ning meelesegadushood, aga mitte mingi iidne mambo-jambo.

Teiseks meeldis mulle filmi puhul väike ökosõnum mis oli peidetud tüüpilisse situatsiooni kus tulakse kaevandama ning lörtsitakse loodust. Ometi ka siin keeratakse vimka sisse ja loodussäästlikuse asemel kistakse vaataja õigele, ehk õudusfilmi juurde tagasi. Muidugi oli mitmeid kehvade eriefektidega kohti, eriti see teel saaki varitsev koerapea, kuid filmiga võis rahule jääda. Selline mõnus maagilist riitust sisaldav vanaegne kummituslugu mis oma õiget nägu hakkab paljastama alles filmi lõpus. 3,5/5

Tädi on vihane.

Anarchy In [Ja]Panty - Anarchy in Japan-Suke : The Woman Who Comes When Watched

Anâkî in Japansuke: Mirarete iku onna - Takahisa Zeze 1999

Üks Pink Eiga reliisidest mida olin enese jaoks magustoiduks hoidnud. Olin sellest filmist teab mida kokku mõelnud, fantaserinud teemadel, et punk ja lapserööv ja alkohoolikud, aga lõpuks selgus, et hoopis üks üsna lihtne ja tavaline lugu. Kuid mitte igav ega halb, sest vaatamata kaunis pealiskaudsele püändile ning minutitega välja mõeldud konstruktsioonile, sisaldas film piisavalt sümpaatsust ning mõtlema panevaid momente. Rohkem nagu selline veider saatuse keerdkäike demonstreeriv draamalugu kui exploitation-erootika, sest kuigi ka viimast võis leida, jäi film ikkagi inimeludest rääkiva indiekino stilistika ning sisu juurde. Veider oli see, et kui ma tavaliselt olen Pink Eiga reliisitud DVD-de lisasid taevani kiitnud, siis seekord justkui nagu polnudki midagi boonuste hulgas. Vaid paar trailerit ning tund aega kestev vestlus filmitegijate vahel, film ise paralleelselt jooksmas. 3/5

Sellist nalja tehti samuti.

Abnormal Family

Hentai kazoku: Aniki no yomesan - Masayuki Suo 1984

Abnormal family oli ilmselge liialdus, sest ei olnud nad nii abnormalid midagi, minu arust sellised täitsa tavalised numpsud. No minia seksis õpetamise eesmärgil noorima perepojaga ning minia ja äia vahelgi oli tibatillukene sära, kuid Visitor Q laadsest düsfunktsionaalsest perekonnast oli asi ikka üsna kaugel. Sellest johtuvalt ei olnud aga väga nagu midagi vaadata, lihtsalt selline pisike etüüd ühe pere eluloost mida oli seksstseenidega rikastatud. Lõpp oli aga naljaka tundega, nimelt meenutas see mulle kangesti ühte mu lemmikpinkut - A Lonely Cow Weeps at Dawn. Põhimõtteliselt jäi mulje, et Abnormal Family lõppes täpselt seal kust Lonely Cow alguse saab. 2/5

Nukie, ehk LAV´i Nukitsamees

Bride of Deimos

Deimos no Hanayome - Rintaro 1988

Mulle väga "meeldib" see kuidas sisutuvustus räägib üht, aga filmist näen seda hoopis vaevu märgatava põhjavirvendusena mida katab paksu kihina hoopis muu lugu. Ja see stoori on hoopistükkis igavam ning labasem, selline klassikalist mõõtu ühe animeepisoodi sisse mahtuv mõrvamüsteerium, kui screenid ning deemonite ja põrgumängudele viitav sisukokkuvõte. Isegi joonistustiil tundus lamedam kui nende paari minuti jooksul mil teistpoolsuses toimuvat demonstreeriti, ehk siis üks labane krimkalugu mis oli maskeeritud tumedate jõudude romantilse animena. Pettumus, kuigi Rintaro töö. Ahjaa! Tuntav oli, et tegemist on pikema mangasaagaga millest vaatajad said vaid killukese iseseisva loona mitte töötavat animet. 1,5/5

Kaanepilt ning selline screen lubasid enamat.

Monster Heaven : Ghost Hero

Youkai tengoku: Ghost Hero - Macoto Tezuka 1990

Korporatsioonihoone on rajatud kummitava soo peale, kus kunagi kappa´d inimesi kollitamas käisid. Firmajuhi poeg saab teada, et tema suguvõsa on juba aastasadu deemonitega hästi läbi saanud, nendega võidelnud, kuid neid ka kaitsnud ja abistanud. Kui korporatsioonihoone vestibüülis asuv deemonikuju saab süütu neitsi verega kaetud ja iidne kurjus taas tõuseb, peab ta sellega võitlusse asuma, abilisteks kujumuutjatest punkarid bändist Monster Heaven ning paar ohmut laboritöötajat. Keskpärane japside kummitusejant kus üsna tavalist laadi deemonid ning vaimud. Kerge meelelahutus mis sobib pohmelli või palaviku kõrvale. 2,5/5

Jaapani Kivinõid.