Thursday, July 07, 2011

Vanilla Fudge - While the World Was Eating Vanilla Fudge

Vanilla Fudge - While the World Was Eating Vanilla Fudge

Promo Clip (1967)
- You Keep Me Hanging On
Wonderama (1967)
- You Keep Me Hanging On
Bitter End (1967)
- You Keep Me Hanging On
“Popcorn” movie (1968)
- Eleanor Rigby
Ray Anthony Show (1968)
- You Keep Me Hanging On
Bouton Rouge (1968)
- Eleanor Rigby
Ed Sullivan Show (1968)
- You Keep Me Hanging On
Ed Sullivan Show (1969)
- Shotgun
Mike Douglas Show (1969)
- Interview
- Shotgun
- You Keep Me Hanging On
German TV (1969)
- Interview
David Frost Show (1969)
- Need Love

Just ükspäev mõtlesin kui lahe, et vanasti tegid bändid muusikavideote asemel selliseid lühikesi muusikafilme. Ja nüüd vaatan Vanilla Fudge´i bootleg DVD-d kus peal just tosinkond sellist kunstifilmi tegemist ja dokumentaalfilmi tegemist, kuhu sisse lõigatud psühhedeelikute kontsertsalvestusi või helilõike. Vanakooli new wave hullus ja hipiromantika ühes.

Limitless

Limitless - Neil Burger 2011

Noor Jalakas kirjutas oma ürituse reklaamiks Rada7-s, et: "Kui sa ei jõudnud koju enne pühapäeva õhtut. Kui sipelgad jooksid üle selja, peopesad higistasid ja suu kuivas. Kui magamine polnud moes. Kui house oli happeline ja nii diip, et sa jäidki sinna sisse kukkuma."
Ja sõber Lauri vastas, et: "ah et sipelgad jooksid üle selja, peopesad higistasid, suu kuivas ja magamine polnud "moes"? aga kuhu jäi väljaväänatud kaltsu tunne hommikul, südame kontrollimatu puperdamine, higi- ja paanikalained, katkendlik ja košmaare täis uni, siis kui ta jälle "moodi" läks, kassi kraapimine nii et veri väljas ja taevasse tõusnud vererõhust pildi eest ära viskamised ja ninaverejooksud? neid ei tahtnudki meenutada? miks küll..." 2/5

Tuesday, July 05, 2011

Yeelen - Brightness

Yeelen - Souleymane Cissé 1987

Kuulsa kurja tegeva nõia poeg põgeneb koos emaga kodunt peale seda kui isa on teda pühendanud maagiliste sõnade ja nõiakunsti maailma. Isa asub maagiliste atribuutide abil oma peoga otsima, et ta tappa kuna peab noormeest nõidade kola religiooni rüvetajaks ning petturiks, poeg aga soovib õpitud kunsti kasutada vaid heategude tegemiseks ja mitte järgida isa jalajälgi. Rändab poeg läbi Bambara, Fulani ja Dogon hõimumaade aitates inimesi, järel verd ihkav isa kahe abilisega ning onu kes samuti vennapoja tabamisele oma nõiategudega kaasa aitab.
Must maagia. Ja kohe otseses mõttes, ehk siis kurjuse tegemiseks mõeldud maagia mida mustad mehed Mustal Mandril harrastavad. Väga ägedalt kujutatud nõiakunstinipid, juba esimeste kaadrite ajal kui nõid sõnub (elusa) kana leekidesse, on selge, et siin pakutakse kõike seda mis mind väga huvitab. Antropoloogiliselt haarav, näitab Mali rahvaste kombeid ning elu-olu enne valge mehe saabbumist aga põhirõhk jääb ikka nõiakunstile. Kui ikka manaja sõnus džunglist välja albiinoneegri, siis jooksis kerge hirmujudin üle selja. 4,5/5

Monday, July 04, 2011

Estcon 2011

Estcon, ehk Eesti Suve Superüritus toimub juba paari nädala pärast, ehk 22. kuni 24. juuli Saarjärve ääres Põlvamaal. Nagu ikka saab ohtralt kaunist kodumaist lõunaosariikide loodust, head seltskonda, huvitavaid vestlusi ja ettekandeid, öist filmiprogrammi väärt horrorist ja sci-fi´st ning manustada meeletutas kogustes alkoholi ja valikuliselt ka neid teisi meelekeetjaid. Iga aasta on Estcon´ile jõudnud järjest rohkem rahvast ning nüüd on järg jõudnud sinu kätte mu kallis lugeja nii, et paki seljakott ja Saarjärvel näeme!

Registreerumine siin.

Kõigepealt regi Ulme.ee kasutajaks ja siis avaneb võimalus end ka ürituse listi panna. Tänavuse Estconi osavõtumaks on 20 EUR ulmeühingu liikmetele 17 EUR, noortele (alla 18 a) 6 EUR. Voodikoht maksab lisaks 6 EUR (2 ööd kokku). Telkimine on tasuta.

Hommikusöögi hind on 2x2,5 EUR, lõunasöök 9 EUR. Lõunasöögi valik: Paneeritud shnitsel sealihast või kanafileerull toorjuustutäidisega, kõrvale keedetud kartul, toorsalat, kaste, leib, sepik. Magustoiduks on puuviljasalat, joogiks morss; enne praadi pakutakse lihata köögiviljasuppi.

Voodikohti on 44, eelisjärjekorras on esinejad ning esimesena maksnud. Telkimiskohti piiramatult.

Kohtumiseni!
Tegin siin väikese kollaaži eelmisel aastal toimunust.

Powwow Highway

Powwow Highway - Jonathan Wacks 1989

Reservaadis nagu ikka: töötukassa tsekid kulutatakse baaris piljardi j viski peale, kaevandusfirmad käivad hõimuvanemate nõukogu uute maardlate avamiseks seebitamas, indiaaniaktivistid peavad sütituskõnesid ning keegi jääb narkootikumide salaveoga vahele. Üks mees aga asub uurima oma juuri, vahetab paki kanepi vastu iidvana autologu ning läheb oma tootemilooma otsima, sõdalasehinge leidma. Samasse autosse hüppab ka pikaajaline aktivist ning nii sõidavad kaks meest lagunemisohus autoga läbi mitme osariigi, külastades indiaanlaste jaoks püha mäge, Pine Ridge´i ning Fort Robinsoni kunagist asukohta, sihtmärgiks Santya Fe ning seal maakonnavanglasse sattunud neiu kojutoomine.
Üks meestest on kinni induiaanikultuuris ja püüab olla osa sellest, tuletades meelde lapsena kuuldud legenda ja pärimusi. Teine aga on suunanud kogu oma jõu selle kultuuripärandi kaitsmisele, samas kui ta ise suurt traditsioonidest ei hooli ning peab seda vanurite jampsiks, olles pigem vaenlast kui kaevandusfirmat ja tema materialismi mõistev. Kaks lapsepõlvesõpra ja vastanduvat karakterit ongi filmi põnevaim osa, andes sisevaadet mis mõtted kaheksakümnendate lõpus rez´ides valitsesid, kuidas keegi oma teed valis ja elu seadis.
Peale huvitava realistliku sotsiaalse sõnumi, püüdis film veel olla ka põnevik ning komöödia, kuid ei saanud kummagagi hakkama. Humoorikust võis veel aksepteerida, kuid autodel kihutamis ja kräshimisi ning vanglapõgenemisi ja raharööve oli küll paha vaadata. Samuti täiesti põhjendamatut raharaiskamist mille mehhiklase A Martinez´i poolt mängitud aktivist kohe reservaadist lahkumise järel lahti lõi, nii sobimatu ja rumal käitumine, eriti kui see kõik panna filmi enese kultuuritausta mis peaks indiaanlasi soosima. Nüüd aga jäi mulje, et suur indiaaniõiguste eest seisja valetab hõimupealikule, et saada raha ja siis kasutab seda ebaotstarbekalt priisates, jäädes ometigi puhtaks poisiks, sest "ta on mees kes tead mida teeb". Bullshit! 2,5/5
Mees Santa Barbarast.

The Last Hard Men

The Last Hard Men - Andrew V. McLaglen 1976

Ma tõmban piiri sealt Wild Bunch´i juurest, varasemasse aega paigutuvad filmid on vesternid ja hilisemaid pean lihtsalt põnevikeks. Käesolevat võiks aga tinglikult ikka westernina võtta, sest kuigi linnatänavail vuravad juba autod ning mõne nooblima mehe kodus heliseb isegi telefon, toimub suurem osa linaloo tegevusest indiaanireservaadis kus vaid mehed, mäed, hobused ja revolvrid. Kiita tuleks filmis nähtud julmust. Sunnitöölt põgenenud kriminaalid ei olnud mingid hella südamega velled: lasid vägistada naist, tapsid halastuseta võõraid ning pussitasid surnuks isegi ühe omadest keda edaspidi kambal enam vaja ei läinud. Tõelised pätid. Küll aga jättis halva mulje põgenike ja eriti kamba pealiku kättemaksujama. Põgene kus seda ja teist, mitte ära jää veel oma endisi võlgu siluma ja kättemaksuplaane tegema. Kõike head korraga ei saa, kas vabadus või mõttetu vana vaen. 2,5/5

Sunday, July 03, 2011

The Shot - Lask

Lask - Lena Pazilina 2011

Esilinastusel mainis Lena Pazilina kogemata, et tema pidi vaid stsenaariumi kirjutama, kuid juhuse läbi sattus samuti lavastajaameti peale. Kiidaks aga teda just lavastajana, pilt-tegevus oli igati haarav ja kenasti sätitud, samas kui filmi sisu jättis minu maitsele tugevalt soovida, meenutades teismelise ulmasid, tarkuse ning kunsti taganõudmist. Lena Pazilina on muidugi noor ja selliosed mõtted noortel peas liiguvad, mis vanapässide jaoks võivad olla kümneid kordi läbi nätsutatud, maha sülatud ning koera poolt minema taritud, kuid noor võtab kõike seda taas suure entusiasmiga. Aga ikkagi kiidaks vaid filmi lavastuslikkusest tekkinud poolmüstilist kerge õõvaga tunnet mis pakkus paraja annuse silmailu. 3/5
Popid toonid, noor lavastajaneiu võiks lo-fi indiebändidele videosid teha.

Saturday, July 02, 2011

Will Penny

Will Penny - Tom Gries 1968

Charlton Heston nägi stetsoniga väga hea välja, aga ainult siis kui kaabu peas, muidu tuli taas Mooses silme ette. No ei saa ma lihtsalt meest muidu näha kui vaid piibli järgi seatud filmirollides, kauboina (kaabu silmil) oli ta aga täitsa lahe ning film sobis talle: selline vaikne western kus töötu kauboi peab õiendama naiste ning röövlitega, paar musi ja paarkümmend püssipauku. Naisliini sisse tulek väheke muutis filmi etteaimatavaks ning klišeelikuks, kuid lõpus öeldi karmid sõnad ning seati taas kord majja. Hea läänelugu tööd rügavatest karjaajajatest. 3,5/5

Starz Inside : The Face Is Familiar

Starz Inside: The Face Is Familiar - Kevin Burns 2009

Dokki alul näidatakse punasel vaibal kõndivaid staare nagu Brad Pitt, Angela Jolie, Tom Cruise, George Cloney ja siis järsku üks prillidega tüse mees kel nimeks Stephen Tobolowsky. Siis nagu kes? Ja kohe otsa pilt temast filmis Groundhog Day ning narraatori poolne küsimus, et kas nüüd tundsite ära kellega tegu? Smart lüke, sest ma ise olin täpselt see kutt kes enesele peas jõudis küsimuse esitada, et kes see nüüd selline seal kuulsustega koos poosetamas on?  Käesolev dokumentaalfilm rääkiski tuntud kõrvalosatäitjatest keda sa näed pea igas filmis, kuid kelle nimi ei taha kuidagi keelele tulla, kuigi võid üles loetleda tosin filmi kus sa teda näinud oled.
Stephen Tobolowsky´ga läksin alt, kuid üle poolte filmis sõna saanud karakternäitlejate nimed olid mulle tuttavad ning oskan neid ka näoga kokku viia. Võib-olla USA-s on staarisära suurem ning pimestab filmivaatajaid, kes kõrvalosades suurepäraseid rolle teinud, kuid eks filmisõbrane tead neid ikka ning mina isiklikult olen siiani vaat´et staaridega samal pulgal olevateks pidanud, ütle siis nüüd, et näiteks Samuel L. Jackson või William H. Macy on vaid kõrvalrollide tegijad. Filmid aga nagu Usual Suspects, Fargo, American Beauty ning Boogie Nights on olnud hüppelauaks kust karakternäitlejad (ja ka lavastajad) on liikunud suure kino ja mammona poole, jäädes samas ikka kõigi poolt armastatud pisirollide tegijaiks. Mõnus dokk kõrvalosatäitjate elust koos pilguga minevikku. Kahju vaid, et liiga lühike, ma oleks hea meelega veel viite-kuut lemmikud (Steve Buscemi näiteks) kaamera ees näinud. 4/5
Kes on see alumisel fotol olev mees?

Wanted

Mark Millar, J. G. Jones - Wanted #1-6
Titan Books 2008

Üks anonüümne kommenteerija pidas mu koomiksimaitset naiselikuks ning küsimusele, et milliseid siis mehed loevad vastas, et koomikseid superkangelastega. No käesoleva koomiksi lugemine tõestab minu mehelikkust, siin on just nimelt superkangelased või kui nüüd juuksekarv lõhki ajada, siis superpahad ja neid õigeid superkangelasi näeb vaid korraks. Põhjus lihtne: aastal 1986, peale pikka planeerimist ja tihedat koostööd, said superpahad võitu kõigist superheadest, paljud löödi mättasse ja kes jäid, neil pesti aju nii kange seebiga, et oma kinevikust mäleta nad enam tuhkagi. Maailm kuulub pahadele ja noor poiss on sinna maailma astumas. Hollywoodis väntas mingi tšusbekk sellest ka kinofilmi, kuid unustage see koheselt. Filmil ja koomiksil on ühist ümbes kahe lehekülje jagu ja seda filmi kahjuks, sest kui nad koomiksis leiduva küünilisuse oleksid saanud kinofilmi panna, oleks vaatajate eest üks paha kuri superevil actionfilm labase põneviku asemel. Hea koomiks korralikult lugejani toodud maailmaga.

Family Portraits : A Trilogy of America

Cutting Moments - Douglas Buck 1997
Home - Douglas Buck 1998
Prologue - Douglas Buck 2003

Põhimõtteliselt räägivad kõik DVD-l olnud kolm Douglas Buck´i lühifilmid pereelust mida juhib tüdimusest või lapsepõlvetraumadest hoogu saanud vägivalt.Cutting Moments väärib eraldi väljatõstmist, sest siin suudeti juba esimeste minutitega tekitada väga ebamugav jälk pilt ühest lagunevast perekonnast kus armastus on asendunud täieliku ükskõiksusega ning seks liikunud magamistoast lastetuppa. Kõik on nii vastikult ühetooniline kuni lõigatakse sisse ja verd hakkab voolama. Punane valguv veri justkui äratab tardumusest, pakub lõpuks omeigi midagi uut pereellu mis muidu vaid perversses halluses tiksunud. Tugev slasher-draama. Hinne Cutting Momentsile, teised olid nõrgemad linalood. 4/5

Dealer

Dealer - Benedek Fliegauf 2004

24 tundi diileri elus. Mees ärkab telefonikõne peale, võtab jalgratta ning asub väntama. Tee veeb teda erinevate "abivajajate" juurde, tiirutab natuke siin ja natuke seal, jagab heroiini ja kokaiini ning jääb iga tegelasega paarikümneks minutiks lobisema. Tundub üsna lahe ju, või mis? Kahjuks aga oli kõike seda püütud teha kunstiiselt kaunina ning seda va kahetsusejuttu ka sisse surada. Oleks aga võinudki jääda lihtsalt üheks mitte midagi ütlevaks filmiks kus diiler sõltlastele pakikesi kätte veab. 2/5
Seentega ei kaubeldud. Poster arvatavasti vihjab, et narkomüüja on mürgiseen.