The Banquet

Ye yan - Xiaogang Feng 2006

Sisu tundus tuttav aga alles peale tunnist vaatamist kui mõrvatud kuninga poeg trooni anastanud onule ja võõrasemale isa surma asjaolusid lahtiseletava näidendi lavastas, taipasin - Hamlet. Taani õukonna asemel oli tegevus viidud keskaegse hiina keisrikotta ja ema asendatud printsi armunud võõrasemaga, muid erinevusi polnud. Nagu wu xia filmile kohane oli muidugi ka möögavõitlusi rohkem kui Shakespeare oma sulest välja imes, suurimad ja efektiivsemad peeti kohe filmi alguses, hilisem mõõklemine "Hamleti" ja "Laertes´e" vahel oli nõrk. Tegelikult oli kogu film nõrk. Kokku oli aetud ja suurepärastesse kangastesse riietatud terve statistide armee, kuid stsenaariumile ja võttepaikadele poldud üldse rõhku pandud. Mulje oli selline, et tuldi mütsiga lööma. Kui lääne inimestele meeldisid väga Crouching Tiger, Hidden Dragon ja House of Flying Daggers , siis teeme samalaadse filmi koos kõigile tuttava tragöödia sisuga ja raha ning kuulsust tuleb. Tuli aga hoopis tuim, tühi ja isikupäratu vaatemäng. 1/5

Ziyi Zhang veetleva võõrasemana.

Quest for Fire

La Guerre du feu - Jean-Jacques Annaud 1981

Hidden Floor - Forbidden Floor: 4 Horror Tales

Nebeonjjae cheung - Eoneunal kabjagi doobeonjjae iyagi - Kwon Il-soon 2006

Innustatuna suurepärasest Silk´ist otsustasin järgmine õhtu aasia õudusfilmiga jätkata. Loomulikult astusin auku, poolhuupi haaratud movie osutus parajaks tüütuseks, kuid üks hea idee siiski oli. Majas asuv peidetud kummitav korrus, kuhu kättemaksust ajendatud vaimud halbu inimesi tapmiseks meelitasid oli iseenesest huvitav. Kahjuks oli korrus ise igav, selline Silent Hilli põrgudimensioon oleks palju lahedam tundunud. Igav oli ka kõik muu, jäi mulje, et film on televisiooni jaoks toodetud. Niivõrd tagasihoidlik ja vaoshoitud oli kogu tegevus. Kui väike peategelasest 6 aastane tüdruk vaimudega suhtlemisest ära pöörama hakkas lootsin The Exorcist´ist tuttava deemonist vaevatud neiu laadset metamorfoosi. Korea pisipreili aga lükkas vaid ühe onu pikali. Teine reliis 4 horrorfilmi sarjast. 1/5

Silk

Guisi - Chao-Bin Su 2006

Ma pole küll horrori teemas pädev kaasarääkija aga minu arust oli Silk väga originaalne ja põnev film. Pole varem pingelisemat teost aasiamaalt ( Taiwan siis seekord ) näinudki, uudishimu pressis nii tugevalt takka, et kohati oli kiusatus puldil forward nuppu suruda. Nagu narkomaan süstalt, tahtsin ma kogu aeg uusi paljastusi ja tegevuse keerdakäike kiiremini näha. Õnneks Silk´is neid jagus ja kogu aeg tuli midagi uut juurde, kohati oli lausa tunne, et palju veel seninägematuid ideid võib ühte 100 minutilisesse filmi panna. Suurimaks kasuks tuli filmile lahkumine tüüpilise horrori raamidest, tuues sisse sci-fi, politsei thrilleri ja bullet actioni elemente. Ka draama liin oli tugev ja arusaadav, muutes tegelaste emotsioonid ning käitumise reaalselt tajutavaks, usutavaks. Kuna filmi sisuks on nanotehnoloogia ja proteiini sümbioosaine abil kindlasse ruumi isoleeritud noore poisi vaimu uurimine välilabori tingimustes, on kogu tegevuse kohal asja tõepärasust toonitav teaduslik hõng. Isegi teadlaste grupi juhi, depressiivse professor Hashimoto käsutuses olev energiat ja mateeriat haarav Menger sponge on reaalselt eksisteeriv valemitega seletatav mudel. Ghost´i uurimine kulgeb nii teaduslikku rada kui ka tiimi värvatud politseiniku juurdluse käigus, ajud ja musklid täiendavad teineteist perfektselt. Mida rohkem selgub poisikese kohta, seda rohkem hakkavad ilmnema uurijate tegelikud põhjused surnutemaailma saladustesse tungimisel. Muidugi ei puudu ka aasia horrori lemmiktegelane, mustade juustega naine, kuid selle vana ja sadu korda läbimängitud teema lisamine seekord midagi ei labasta. Samuti ei häirinud karvavõrdki kohati algelised ning puised eriefektid, stoori oli nii tugev, et oleks kasvõi Maie riietes Hendrik Normanni välja kannatanud. Kaua pole nii uudseid ideid horrori kuube panduna näinud. Ka mehe eelmist filmi, indie kino sugemetega noortekomöödiat Better Than Sex julgen kõigile soovitada. Super ! 4,5/5

Uuritav ja uurija - selle kaadri pinge tajumiseks peab filmi nägema. Mul tulevad praegugi võdinad peale.

The Producers

The Producers - Mel Brooks 1968

Volver

Volver - Pedro Almodóvar 2006

33 aastat võttis Almodóvar´il aega teha valmis film millele olen nõus pea täis skoori andma. Ainult see insesti teema oli tilk meepotis, liiga sobimatu ja punnitatult kunstlikuna tunduv. Aga kõik muu...ollallaaa! Silm, meel ja heameel puhkasid, ainult riist tuksles iga kord kui spicy spicy hot hot sexy sexy Penélope Cruz ekraanile sattus ja neid hetki polnud mitte vähe. Olen nõus väitega, et Volver on puhtalt Cruz´i film, paratamatult jäävad teiste suurepärased rollisooritused veelgi säravama diiva varju. Koos sinuga Penélope tuli päike taas hispaania kinno, edaspidi saab kõik olema üks pidev chill ja siesta. Läbini meeleolukas filmis oli kõike mida on meeldiv näha. Nalja, hoolivust, südamlikkust ja killuke traagikat, kõik segatud värvikirevasse elutervesse rütmi. Ei ükski idatuul suuda hulluks ajada, kõik ja kõik oli juba niigi loco. 4,5/5

Raske uskuda Penélope, et üks mees valis sinu asemel sientoloogia.

Colour of the Truth

Hak bak sam lam - Marco Mak, Jing Wong 2003

Jätkasin HK action thrillerite lainel, kuid seekord siis peenike pettumus. Film oli nagu kantoni põnevik ikka: kuulidest tihe kättemaks kunagise ebaõigluse eest. Aastaid varem olid tumedatel asjaoludel hukkunud triadiboss "Blind" ( Francis Ng´i cameo ) ja korrupeerunud undercover ment "Seven-up"( Ching Wan Lau cameo ) politseiülema Wong Jiang´i ( Anthony Wong ) käe läbi. Aastaid hiljem on tapetud agendi pojast saanud Wong´i käe all töötav politseinik ja päti võsust isa mõrva pärast verist kättemaksu nõudev miljonär. Rikas noormees palkab oma teenistusse nii kohaliku maffia liidri kui vietnami heroiinismuugeldajatest kõrilõikajad, et lavastada suurejooneline lõks politseiülema tapmiseks, tene noormees aga asub oma bossi kaitsma. Plaani massiivsus ja nüansirikkus muudab aga kogu filmi naeruväärseks. Selle asemel, et kasutada Mongkoki linnajaos populaarset võtet, saata immigrandist hitman politseinikku tapma, luuakse hoopis mõtetu pettuste ja lisapettuste võrk. Niinimetatud vaheletõmbamise käigus avanevate uute suundade jälgimine on aga tüütu. Hea thrillerina alanud põnevik muutub peatselt tobedaks sarnaste rõivastes kurikaelte kahte lehte löömiseks ja haledaks kättemaksuga seotud tunnetedraamaks. Lisatud on veidi head huumorit, kuid seegi upub üldisesse keskpärasusse. Väga kahju, et filmi kaks mõnusamat tegelast, Blind ja Seven-up kohe alul miljonilinna katusel maha kõmmutati. Tüüpiline HK kino aga seekord ilma särtsuta. 2/5

Ching Wan Lau ja Francis Ng, kaks suurt näitlejat.

Bullets Over Summer

Baau lit ying ging - Wilson Yip 1999

Alul kui stiilselt musta riietatud röövlid aegluubis pangast välja jalutasid ja kümavereliselt ettejäävaid inimesi tapsid, arvasin, et tegu on üpriski standartse HK põnevikuga. Selgus aga hoopis, et seekord on eriti ladna romantiline komöödia kus tulevahetused jäävad sekundaarseteks. Kaks nooremapoolset politseinikku asuvad vastasmajas asuvat pangaröövlite kamba liiget jälgima seniilse vanadaami juurde kes on noorima detektiivi vanaema. Peagi aga unustatakse oma jälitusülesanded ja asutakse tsikkidele külge lööma. Käiakse kohtamistel, vaieldakse vanaemaga ja süüakse ühiseperena lõunalaua taga mõnusalt nalja heites. Arenevad armsad romantilised liinid ja elu tundub igati tsill. Selgub veel, et jälgitav kurjategijagi on lihtsalt vale mees. Kõik on nii rahulik ja lahe, kuni juhuse tahtel satuvad vanaemaga samasse majja ka kurjategijate bande. Kuigi lõpu tulevahetus on äge, oleks minugi poolest võinud easy´lt logeledes lõpuni välja lasta. Mõnus romantiline komöödia kerge püssirohu lõhnaga. 3,5/5

Armunäljas politseinikud.

Radio Star

Radio Star - Jun-ik Lee 2006

Exiled

Fong juk - Johnny To 2006

Kui John Woo kommunistliku võimu eest Ühendriikidesse emigreerus, pakkis ta koos aluspesuga ka heroic bloodshed´i kohvripõhja ja viis Hong Kongist minema. Kindlasti on žanrit ka edasi tehtud, kuid mina pole küll ühegi märkimisväärset hiljem näinud. Nüüd tuli siis härra To ( yes, I love you ! ) ja tõi terve kangelasliku verise suremise jõulise hoobika Hong Kongi kinno tagasi hetkel kui sa talt midagi sellist kõige vähem ootad. No see mees oskab ikka iga filmiga üllatada, kord keerab vinti jõuliselt juurde ja samas laseb järgmises filmis millegi hoopis uuega vaataja ootused põhja. Ei kopeeri ennast ega kedagi teist, tõeline kuningas. Johnny uus meistriteos ei ole mitte ainult heroic bloodshed´i ülistuslaul vaid ka suurepärane kuuliballett. Ja loomulikult ka triaadi draama kõige paremas ja minimalistlikumas vormis. Lugu sõprusest, lojaalsusest ja õigetest valikutest elus. Mõtteline järg Johnny To varasemale põnevikule Mission. Kohati samade tegelastega ( kui sind ei ole Jonny To filmides pole sind HK actioni maailmas olemas ) ja samalaadset lojaalset ühtekuuluvustunnet propageeriv, kuid siiski täiesti erineva sisuga eraldiseisev film. Super suur pluss lisandub tänu uuenduslikule ( vähemalt minu silma jaoks ) verepurskamiseks kasutatud eriefektile. Purskamine on vale sõna, tegemist on vastupidise asjaga. Kui siiamaani oli kasutatud näitleja keha külge asetatud vedela värvaine kotikesi, siis To uues filmis on tegu tahke pulbriga. Rindu tunginud kuul lööb sisened enda ümbere punase tolmu pilve mis meenutab õhkõrna vereudu. Suuremat sorti tulevahetuse lõpuks on terve ruum punakas vines justkui Austraalia uusasuniku majas tuuletormi ajal. Väga originaalne ja ilus silmale vaadata. Nick Cheung, Francis Ng, Suet Lam ja Ka Tung Lam, Hong Kongi koorekiht tuli kokku, et anda vaatajale taaskord suurejooneline kuulisajune etendus. Bravo Johnny To ! 4,5/5

Hong Kongi kuulsamaid kõrilõikajaid.

Green Gold - Forest and Savannah Destruction at Brazil

Het Groene Goud - Manfred van Eyk 2006

Nieuw Economisch Peil saate jaoks toodetud dokumentaalfilm oli tänu oma 25 minutilisele telestandardile väga informatiivne, tühijutule lihtsalt aega ei jäänud. Teemaks brasiilia soja kasvatus mis on kiiresti arenev põllumajandusharu. Riik ekspordib sojat meeletutes kogustes euroopasse ja eriti Hollandisse. Tänu väikesele ( 0 - 12 % ) tollimaksule on sojat vastupidiselt suhkrule mõtekas Eu riikidesse eksportida. Euroopa aga saab odavaid soja produkte millega söödetakse nii inimesed, linnud kui ka hollandi ohtrad seafarmid. Odav ja toiteküllane soja on vaikselt muutumas üheks EU põhisöödaks ja brasiilia ekspordiartikliks. Euroopa farmer saab odavat loomasööta ja brasiillane oma toodet müüa, tundub, et kõik oleks nagu parimas korras. Tegelikkuses saeb brasiillane oksa millel istub. Järjest kasvav soja plantatsioon on viinud lakke teiste põllusaaduste hinnad. Kunagist põhitoidust maisigi ostab riik juba USA-st sisse, kallid on ka ubade ja riisi hinnad. Põllumehed kes soovisid ratsa rikkaks saada ja külvasid populaarset sojat, nälgivad praegu. Soja hulgihinnad on alla läinud ja soja kasvatamine tasub ära vaid hiigelsuurtel kontsernidele kuuluvail põldudel. Üksikfarmer ei suuda toota konkureerivate hindadega toodet ja nälgib tänu üldisele rariteetseks muutunud köögiviljade kallidusele. Sojast endast pelgalt ära ei ela. Teine pahe soja kasvatuse juures on järjest enam maade näpistamine vihmametsadest, produkti väljavedamiseks idarannikule ( euroopale lähemal ) otse läbi dzungli rajatavate maanteede ( üldpindalalt sama mis Holland ja Belgia kokku ) ja üldise saastatuse suurendamine. Raiudes maha vihmametsi kaotavad olemasolevad põllud koha kus tekkisid niiskusest pilved mis vihma tõid. Järjest enam maad haarates saabub paratamatult ka põud, sellest aga kohalikud eraettevõtjatest kubernerid aru saada ei taha. Nende jutt on JOKK brasiilia moodi. Maid haaratakse isegi indiaani reservaatide ümbert ja küljest. Huvitav tükike teavet soja toodetega kaasnevatest tumedatest külgedest. Multisubtiitritega DVD on torrentsaitidel autorikaitsevabalt jagatav. Soovitan. 4/5

Amazonase vihmamets - soja poolt surma mõistetud.

SLC Punk !

SLC Punk! - James Merendino 1998

Punkarite coming of age stoori Salt Lake City´s peaks olema kohustuslik vaatamine kõigile puna-mustadele punkaritest anarhistihakatistele. Filme punkaritest on varemgi tehtud, SLC Punk oskab aga olla omapärane ja näidata punkimist uudsest küljest. Nimelt on filmi tugevamaks teemaks pungist väljatulek, otseselt punkariks olemise seljataha jätmine kuid vaimu edasikandmine eneses. Punk jääb, kuid välimus ja käitumine muutub. Välimus ja elustiil mis tundub punkaritele nii tähtis, et tekitab lausa haiglast hirmu. Iga pisemgi riidetükk või väline žest võib jätta mulje justkui polekski sa punk vaid poosetaja, pühapäeva punkar. Püüavadki siis kaks peategelasest sõpra, marukristlikult konservatiivse Salt Lake City esimesed ja ainuõiged ( original ) punkarid jääda igaveseks ajaks omapärasteks. Aeg aga läheb edasi, tüübid saavad vanemaks ja avastavad oma õuduseks, et sarnanavad järjest enam oma põlatud vanematele. Täiskasvanuks saamisega kaasnevad väärtushinnangud ja kohustused murravad sisse uksest aknast, ning kõik see muutus tundub isegi meeldivana. Aeg on abielluda, õpinguid jätkata või tööle minna, mahajäetud tehasehoones veedetud jooma-aastad peavad paratamatult jääma seljataha. Läbustamine anarhia nime all tundub sisutühjana. Filmi lõpus küsib peategelase tulevane abikaasa talt, et miks raiskad iga nädal raha juuksevärvile kui võitled sama kapitalistist korporatsiooni vastu kes seda värvi toodab ? Jah, aeg on elusuunda ümber sättima hakata. Arvatavasti on selle filmi jaoks kokkumonteeritud trailer üks eksitavamaid maailmas. Tavalise noortekomöödia stiilis traileri varjust tuleb välja hoopis tõsine ja südamlik draama. Lavastaja James Merendino oma kogemustel põhinevat filmi võiks võrrelda Mikael Niemi autobiograafilise raamatuga "Popularmusik från Vittula". Samalaadne tugev elutunnetus on mõlemas sees, SLC pungis vaid kohati seikluslikult ülepingutatud. Paisutatud naljakad kohad ongi filmi nõrgimad ja nendest lõiguti kokku noortepärane reklaamklipp. Film suudab aga ka kokkuvõttes väga tugevaks jääda. Mainimata ei saa jätta ka soundträkki, kõik puha mu lapsepõlvest tuttavad HC lood peal. "Mis kuradi Anarcy in the UK?", sõnab peategelane Stevo ühe poosetaja Sex Pistolsi õlakut nähes. "Meie elame ju Ameerikas Salt Lake City´s!" 5/5

Stevo ja Heroin Bob - kaks ainuõiget SLC punkarit.

Spartacus

Spartacus - Stanley Kubrick 1960

Dragon Head

Doragon heddo - Jôji Iida 2003

Olin just lõpetanud Stone´i World Trade Center´i´vaatamise ja otsustasin enne magamaminekut veel ühe filmiga algust teha, Nuksi soovitusel hangitud jaapani sci-fi põnevikuga Dragon Head. Filmi algus oli täielik järg WTC-le, ainult "saatanamaja" varemetes kinniolemise asemel olid jaapani noored jäänud varingu tõttu lõksu raudteetunnelisse. Kaks poissi ja tüdruk, kõik 16 aastased õpilased, olid ainsad ellujäänud kogu kiirrongi sadadest reisijatest. Koolikiusamise all kannatanud noormees hakkas aga varsti vaikselt vägivaldseks ärapöörama ja kahel peategelasel ei jäänud muud kui ventilatsioonitorude kaudu tunnelist põgeneda. Maapeale jõudes aga avanes koolilastele hirmuäratav vaatepilt - maa oli hävinenud, linnad varemeis ja taevast sadas lumena raskeid halle tolmuebemeid. Vulkaanipursetest ja muudest looduskatastroofidest räsitud maa aga pole ainus ellujäänute vaenlane. Tänu magnetpooluste nihkumisele olid ka katastroofi üleelanud inimesed peast sassi minemas, vägivaldselt hullumas. Käsikäes alustavad Teru ja Ako ohtlikku rännakut läbi hävinenud maa koduse Tokio poole, kohates teel nii abistavaid kui verejanulisi harvu katastroofis ellujäänud inimesi. Rohkem survival horrori kui stiilipuhta sci-fi suunas olev vaatemäng oli põnev ja nauditav. Kahju ainult, et seda suurelt kinoekraanilt vaadata ei ole võimalik. Massiivsed kaadrid põgenejate ümbert maju lõhkuvatest vulkaanipursetest ja võimsad panoraamvõtted hävinenud linnadest kus peategelased pisikeste sipelgatena varemeil ronivad lausa nõuavad enamat kui teleka ekraan. Parim katastroof-film siiamaani tänu oma kergelt väärakale sisule ja omapärasele elu peale elu kujutamisele. Äge ! Filmi lõpp ise on juba klass omaette. Nagu koolilastest tegelastega sci-fi ja horrori puhul tihti, põhineb seegi film mangal. 4,5/5
Noored on leidnud ajutist kaitset relvastatud meeste juurest.

Hard Battle - Hard Gay Vs Real Gay - Young Man

Hard Battle - Hard Gay Vs Real Gay - Bakuteni TV 2006

Hard Gay - mees, müüt ja legend. Jaapani kõige tuntum koomik ( peale Beat Takeshit loomulikult ) on ka wrestler, jaapanis ilma maadluseta kuulsaks ei saa. Olgu, DVD oli ainult jaapanikeelne aga sain aru, et mingi tavaeluski homo olev maadleja esitas HG-le väljakutse ja siis naad maadlesid 25 minutit. Wrestling nagu ikka, ainult Razor Ramon HG proovis igal võimalikul juhul oma suguelundeid vastasele näkku suruda ja kaheti mõistetavaid maadluspoose võtta. Ega vastaselgi paistnud selle vastu midagi olevat, wrestling on jaapaniski kokkumäng ja üleharjutatud tegevus. Lõpuks peale pusimist Hard Gay muidugi võitis, kuidas muidu. Eraldi DVD-l välja antud saatelõik oli kasin, HG ei teinud oma tavanalju ja oli üldse kuidagi säratu. Arvatavasti käis jaapani keeles tihe killurebimine, kuid mina seda muidugi ei mõistnud. Otsa vaatasin veel HG videosingli kus ta laulab töötlust Village People´i loost "Young Men". Lugu oli mõnus ja Ramon oli lahe. Lisadena DVD-l veel behind the scenes taas jaapanikeelse huumori ja klipp tantsutrupi esitlusest. Kuigi Hard Gay teleshowd on lahedamad jäi ka eraldi reliisitud materjalidest maha rõõmus meel. 3/5

Naked Paradise - Mago

Mago - Hyeon-il Kang 2002

Art of the Devil

Khon len khong - Tanit Jitnukul 2004

Thai maagia oli põhjus seda filmi vaatama hakata. Kahjuks aga oli sedagi vaid näpu otsaga lisatud, rohkem meenutas kogu lugu TV jaoks tehtud seebiooperlikku peresaagat. Kohalikud Rikkad ja Ilusad aga ei saanud rahulikku elu veeta, sest arhitektist patriarh oli aastaid varem noore neitsi ära võrgutanud, paksuks pannud ja hüljanud ( tegemist on ühe lemmikteemaga tai horroris, pidevalt asuvad kättemaksule ja kummitama hüljatud rasedad naised ). Mehe enda ja ta pere surmast aga ei piisanud, nõidusega asuti kättemaksma ka eelmisest abielust pärit lastele kes isa kummitava maja ja patu pärisid. Postritelt ja fotodelt tuttavad zhiletid, roostes naelad ja voodoo nukud palju oma osa etendada ei saa, kõik suremine toimub tagasihoidlikult ja poolvarjatult. Eriefektidesse oleks võinud küll rohkem raha susata. Samas näeb aga kogu film ääretult odav ja uje välja, lavastaja jaoks suur samm Bangrajan´i aegadest tahapoole. Mees kes oskab suurepäraseid ajaloolisi vaatemänge luua ei ole horrori teemas tugev, proovib vist lihtsalt moega kaasa joosta aga on juba lootusetult hiljaks jäänud. Art of The Devil 2 pole minu teada veel DVD-l inglise subtiitrireaga ilmunud, kuid julgustatuna ParanoiaDisco positiivsest arvustusest loodan sellegi kunagi läbi vaadata. Esimesest osast jäi meelde vaid kena Arisa Wills südika peretütrena. Another Thai beauty is born. 1,5/5

Nõid viib täide petetud naise veriseid soove.

Princess Aurora

Orora gongju - Eun-jin Bang 2005

Oma lapse kaotanud üksikema asub surmanuhtlust jagama kõigile kes otseselt või kaudselt tema noore tütre surmas süüdi olid. Lapse politseinikust isa püüab aga seosetut rada käivat sarimõrvarit tabada kahtlustades oma ex-abikaasat järjest enam seotuses imelike tapatöödega. Põnevalt alanud stiilse kaunitariga kättemaksufilm tundus alul lausa Sympathy for Lady Vengeance´i kaksikõde olevat kuid vajus saladuslooride kerkides järjest tavalisema thrilleri raamidesse. Omapärase seksika psühho asemel ilmus välja tasakaalukas manipuleerija kes enam pooltki nii veetlev ja originaalne polnud. Oma mõrvaplaani elluviimiseks võttis kalkuleeriv naine snitti hoopis Jeanne Moreau tegelaskujust François Truffaut kultuspõnevikust The Bride Wore Black . Režissöör kasutas läbinahtavalt William Irish´i novelli oma eeskujuna, eriti üks ühele oli lavastatud filmi lõpp. Peast sassis kaootiliselt laiav vägivaldne iludus oleks mitu korda huvitavam kui kindlat plaani kohati ülekohtuselt elluviiv leinav ema. Paljulubavalt alanud thriller mis hiljem ikka turvalisse tuttavasse rööpasse sätitakse. 2/5

Jeong-hwa Eom kättemaksuinglina.

Red Sorghum

Hong gao liang - Yimou Zhang 1987

Vernon, Florida

Vernon, Florida - Errol Morris 1982

Errol Morrise dokfilmidest olin varem näinud Fast, Cheap & Out of Control´i ja The Fog of War: Eleven Lessons from the Life of Robert S. McNamara´t, millest viimane tänu oma poliitikakriitikale ka väga meeldis. Nüüd otsustasin siis ette võtta MGM´i poolt reliisitud Morrise varasemate filmide boxi. Lubasin vaadata ajalises järjekorras, kuid udu nagu olen ajasin muidugi sassi ja vaatasin debüüdi asemel kõigepealt režissööri teist filmi. Lavastaja oli oma kaamera ette saanud soise Florida väikelinna Vernoni omapärased vanamehenässid. Kõigil aastaid turjal ja kogemusi kuhjaga kogutud. Räägivadki papid siis oma elufilosoofiast, hobidest ja huvidest. Kes oskab üht ja kes teist, igas inimeses on tükike omapära. 0riginaalsust jagub isegi soode keskele unustatud asulas. Rahulik portreteeriv film, tsill vaadata aga mitte just eriti põnev. Loodan järgmistest enamat. 2,5 /5

Koduaias asuvas raudpaagis metsloomi kasvatav vanahärra.