Munnivardad - Salanimekiri

Munnivardad - Salanimekiri
Trash Can Dance / PussyPussy Records 2017
TCD 132 CDR

1. Salanimekiri
2. Vikerkaare punkarid
3. Bürokraatia
4. Terrorganisatsioon
5. Agropunk
6. Agent
7. Korralik tsirkus
8. Vana hea kärkunn

Kestus 20 minutit ja 32 sekundit
Kogus 50 tk
Kasseti hind on 5 eurot
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)gmail.com.

Munnivardad on täpselt see, mida mina pungist ootan ja seda nii läbi muusik, kui sõnumi. Muss korralik hingeküte, keldriproovika hardcore oma oma eheduses, sekka natuke aidanurga agropunki ja koolimaja bändiruumi kolistamist, aga mitte üseski hetkes kenasti treenitud, kätel stuudiosse kantud ning õrnalt lindile asetatud kaunislaps. Munnivardad on saundilt toores, kare ja pohhuistlik, vead lastakse sisse tulla ning jääda, sest ju siis nii peab olema ning vajadust kõike kella järgi teha ei oma tähtsust. Nad on nagu Soome HC-pungi legendide esmased salvestised, mille kohta tehnilised kuulajad nina kirtsurtasid, kuid kogu muu maailm trallitas, ladina-ameerika usinalt kaverdas ning hiljem ei kujutatudki ettegi midagi teistlaadi saundiga kõlavat. Ühesõnaga Munnivarraste punk on selline, nagu üks punk olema peab ja tekstiosa vaid täiendab seda arvamust, sest siingi ei aeta mingit joont millest üle astuda ei tohi, vaid karjutakse otse välja mis meelel. Punk sellisena nagu minu generatsioon seda kuulama on harjunud, nagu meile noorest saati hinge on läinud. Uuemad põlvkonnad on muutnud pungi mingiks eetiliste reeglite pudruks, kus pungid ise samuti kikivarvul käivad, et jumale eest mitte kedagi puutuda ega häirida, ei valesammu üle piiri, ega tagurlikku vääratust, kuid Munnivardad sõna otseses mõttes kusevad sellele kõigele ning röökavad roppusi ja needusi kõigi ja kõige suunas. Tohlaka saavad poliitkorrektsed vikerkaarepunkarid, Merkeli-mutt, 10 milli varastanud vunts, ühejalgne Keskserakonna kepimees, loomulikult politsei ning kõik maailma valgustavad organisatsioonid. Munnivardad on jõuline, otsekohene ning armutult aressiivne löök liberaalse mugavusmugula makku, kiskudes viimaselt oma "matsimussiga" solvumispisarad palgele.

Meediaks värviprindiga kaetud valgepõhjaline CDR, mis asetatud taaskasutatud läbipaistvasse jewel case´i, ehk tavalisse CD karpi. Diski Vaheleht kahepaneeline kahepoolses värviprindis 160 grammisel paberil ning tray sisekaas 120 grammisel. Kujundus on kokku pandud bändi, minu ja Ivo Liidemaa nägemusest ja kopib viisakalt tagasihoidlikult nii Blitz´i ja The Exploitedit tonaalsuses, fondis ning pildiasetusega. Plaat ilmus viiekümnes eksemplaris ning on võrdselt jagatud nii TCD kui PussyPussy vahel.