November 2

November 2
Trash Can Dance 2013
TCD43

A:

1. Sädelev Kass - Äike (demo)
2. Sociasylum - Full Of Shit
3. Aghor - Triumphant At The End
4. Barthol Lo Mejor - TV Bitch
5. Thomaz - Sometimes I Feel Like Dying
6. Tamhiis - Under Thunder

B:

1. Wick Blaze - Anxiety
2. Future Brain - Carolco
3. Aamen - Undo
4. Cosmos Laguna - Delirium
5. Izhorian - Machine Room

Tiraaž 149 tk.
Kassett kingiks, mitte müügiks.

Sellelgi aastal jagasin oma sünnipäeva külalistele tasuta helikassette - selleks puhuks tehtud kogumikku üritusel üles astunud bändide muusikaga. Sädelevalt Kassilt uus träkk, alles demovormis, kuid kindlasti järgmisel plaadil silutuna ning kammituna, sest Eerik on mees kes oma muusikale nõudmisi esitab. Sociasylum´i "Full Of Shit" träkki võib mõneski mõttes pidada nende visiitkaardiks, sest just seda lugu on juutuubitud, bandkämbitud ning saundklauditud. Aghori "Triumphant At The End" on üks minu lemmikuimaid, seekord siis väheke teistsugune kui netifailina, ehk ilma minutise sissejuhatuseta. Barthol Lo Mejor'ilt võtsin reiviloo, tundus metali ja pungi järele kõige paremini sobivat, olles justkui sild kidramussi ja sündimussi vahel. Thomaz´i "Sometimes I Feel Like Dying" on artisti intensiivsaim träkk, lausa kahju, et ülejäänud unelevalt melanhoolsed vokaalitööd ja mitte nii lajatavad sündikad nagu see. Mulle meenutas träkk kangesti üheksakümnendate rootsi sündikoolkonna energiat ning vestluses rootslasest artistiga selguski, et tegemist 95-ndal valminud demopõhjaga. "Under Thunder" Tamhiie esituses on lihtsalt juba minu jaoks saundklaudis klassikaks mängitud träkk, igavesti kaunis. Wick Blaze´i puhul tundus just "Anxiety" kõige sobivamana siia kassetile, kuigi artistil on mitmeid veelgi enam mind puudutavaid töid. Future Braini "Carolco" on väga hea lugu ja väga mõnusa nimega, tasub teil vaid pilti googeldada ja taipate. Kogumikul selline poolenisti boonuslugu, Future Brain üritusel üles ei astnud, küll aga mängis bändi muusika looja Martin Tõnumaa seal plaate. Edasi siis boonusträkid. Vanad lemmikud ja TCD kuldlapsed Aamen ning Cosmos Laguna, neile lisaks tulevane staar, tumeambienti viljelev Izhorian.

Bändid lahedad, kasseti salvestamisega oli aga seekord eriline ooper. Kõigepealt lõi ajagraafik selga, no kuidagi ei jõudnud sellega eos alustada ja kui lõpuks sain asja kallale asuda selgus, et toorikutena kasutatud india kassetid on kõik eri pikkusega ja sellest tingituna pidin tegema 3 erinevat masterit. Ja hoolimata sellest tuli sisse praaki nii kuis ludiseb, tänu lindipikkusele on mõne kasseti algus kuni 5 minutit nihkunud. Sellest mis A ja mis B pool ei tasu rääkidagi, ei leidnud lihtsalt aega kõiki linte õigeks kerida. Ei kiida ma ka salvestise kvaliteeti, india mõõtu seegi nii, et lõpuks üks super lo-fi reliis mis loodab sellele, et kingutud hobuse suhu pole paslik vaadata. Ümbrisena 250 grammine kartong mustvalge digiprindiga ( trükikoda venitas samuti, peavalu peavalu) ning selle peal värviline kleebis. Iga kassetisaaja pidi ise ümbrise välja lõikama, kleebise peale panema ning lõpuks töö slipcase´iks kokku liimima.