Juba kolm aastat tagasi märkasin, et minu blogi on Uba fotoblogi lemmiklinkide all, kuid mitte otseviitega, vaid suunaga labelile Jaapan, ehk siis klikkides kuvab aimult jaapanis tehtud filme mida ma arvustanud olen. Tundus lahe, et lugeja teab täpselt mida ta tahab, ei mingit siplemist pungidokkide, serbia draamade ja NY undergroundkino võrgus, vaid ainult "made in nippon" tooted. Tänavu talvel kohtusin Mihkliga, ehk Manic´uga ka näost-näkku ja selgus, et poiss on üks Baka animefoorumile alusepanijatest ning jaapani kraami käib uudistamas huvist sealse animatsiooni vastu. Selgus veel, et ta mängib ansamblis Revolver mis oli minu kõrvade jaoks maha saanud ühe erirti halva looga "Prozac noorus". No olgem ausad, mainida prozacit on sama aegunud kui teha laul nimega "Free Nelson Mandela!". Nende teine lugu, Saku Rock´i six-pack´iga kaasa antavalt CD-lt kuuldud "Allakäigutrepist üles", aga juba andis aimu, et sealt võiks isegi korralikku mussi tulema hakata.
Nimi: Mihkel Uba
Bänd: Revolver (mängin bassi ja laulan tausta)
MySpace:
RevolverKoduleht:
RevolverKoduleht:
Mihkel Uba1.
Millised filmid sulle muljet on avaldanud, ehk mis on sinu lemmikfilmid?Julgen tunnistada, et olen täiesti tavaline poisike, kes naudib au ja uhkuse teemat ning supervõimeid ja amokki jooksvaid kangelasi (või vendi). Seega igasugused võitluskunstide, maagia, mõõkade ja draakonitega segatud asjad on teema. Vabaduse, õiguse ja au ees suremine on ka pisarakiskuja - eriti kui seda toetab sobiv muusika - Kenji Kawai või Hans Zimmer näiteks. Samas ma ei julge ühtegi eelnevasse kirjeldusse sobivat filmi oma lemmikuks lugeda.
Samas meeldib mulle vaadata filme, kus on keeruline ja põnev kaameratöö ning kus kaadrisse on avalikult peidetud rohkem, kui kohe silma paistab. Vahepeal olen avastanud end jälgimast hoopis pildi kompositsiooni ja leidnud end mõtlemast, kuidas midagi sellist ise pildile jäädvustada. Fotograafi kutseviga ehk, aga tegelikult on põnevam ja rohkem rahuldust pakkuv avastada ja leida igal vaatamisel või tagantjärgi meenutamisel midagi uut kui neelata ette näritud toitu. Kuna ma kohati fännan ka näitlejaid üldiselt, siis ei saa mainimata jätta, et väga lähevad korda teosed, kus tähtsalt kohal J. Depp või B. Pitt, seda nii silmailu kui näitlemisoskuse pärast.
Blow,
Se7en,
Fear and Loathing in Las Vegas,
Burn After Reading, jne jne jne. Kuid kui nüüd lemmikfilmide juurde jõuda, siis eks seal peab olema mõlemat ülalmainitud punktidest.
The Boondock Saints on üks neist. Imelik film, mis mingil kummalisel moel mind inspireerida suudab.. küll mitte otseselt, aga kuidagi positiivselt tegutsema sundides. Super näitlejad ka muidugi.
Küsimuse lõpetuseks ei saa ma mainimata jätta, et väga suurt rolli mind mõjutanud filmide hulgas mängivad päikesetõusumaa animatsioonid - "
Ghost in the Shell", "
Akira", "
FLCL", "
Kenshin: Tsuiokuhen" ja muidugi Studio Ghibli looming.
2.
Milline oli viimane meeldejääv filmielamus?Eks neid visuaalselt kauneid aga sisult suht tühju toredaid meelelahutustükke on nüüd viimasel ajal tulnud rohkem ja veel, aga positiivselt meeldejääv on raudselt Boondock Saintsi teine osa, mis neil nüüd lõpuks valmis sai. Eks esimesega sai neil latt kuradi kõrgele seatud ja teatud elementides tundus nagu tagasikäik, kuid filmi jooksul suutsin õnneks võrdleva alateadvuse maha suruda ning nautisin sealset kohati jaburat absurdihuumorit ja tohutult lihtsat samas suurt kaameratööd ikka väga. Filmi mõnusalt lõhutud ülesehitud ja jaburalt humoorikas hea-paha-klishee-ajalugu hoidsid pidevat muiet suunurgas. Kindlasti film, mida surun sõpradele peale ja soovitan teistelegi. Meeldejäävaid negatiivseid elamusi õnneks palju pole (kuigi lihtsalt
negatiivseid tuleb mõttesse vaikselt küll), siis ühe filmi tahaks ikkagi välja tuua. Lubavalt ja päris asjalikult ning tegelikult ka väga põnevalt käima tõmmatud film nimega "
Daybreakers" lõppes ikka väga jubedalt oma "zoom-in-to-the-hero-with-rising-sun-on-the-back" kaadritega. Oli vaja see südamelt ära saada.
3.
Mis muusikat viimasel ajal kuulanud oled või julged soovitada?Üsna pikalt on minu playlistis olnud vahemereäärselt suitsune Cojones Horvaatiast (
MySpace). Ning kuna mu hetkemuusika (juba pikemat aega) üldse ringleb selle suitsuse roki ümber, siis soovitada julgeks veel kollektiive nagu Truckfighters, Ufomammut (uus album väljas), Alabama Thunderpussy ning minu jaoks uus aga miljonite jaoks juba vana uudis Rebel Meets Rebel (ehk hevikantri). Kodumaalt on aga raudselt kuulamist väärt Nevesis (obviously) ning Põhja Konn.
Tänan Mihkel!
Revolver ühest Mihkli lemmikanimest FLCL.
Christoph Ransmayr - Jää ja pimeduse õud
