Hobianima 2008

Pannkoogirõõm - Diana Lazarevskaja, Andrei Lazarevski, Anna Petuhhova, Paula Johanna Adamson 2008
Eestimaa - Dain Maano Muru 2008
Legode laulupidu - Eke Rätsep, Marcus Lauri 2008
Eesti spordib - Kaur Laasi
Hoia käest - Mari Tammar, Tõnis Tuuga, Jaak Vaabel 2008
Eesti mees - Kudrun Vungi 2008

Peale proffe ( vaata Must lagi ) otsustasin harrastusanimaatorite loominguga tutvust teha. Laste tööd olid kõik mõnusad, tore vaadata ja soe tunne hinge. Täiskasvanute koha pealt aga viriseks veidi animatsiooni Hoia käest tegijatega, sest hoiatav-õpetlik-manitseva sisuga film ei tohiks nii kaua kesta, vaatajal jõuab tekkida trots sõnumi vastu ja tulemus, kui mitte just vastupidine, siis vähemalt lääge mekiga. Lapsed olid tublid aga täiskasvanud võiks veel pingutada.

Eesti spordib - Kaur Laasi animafilm.

Best Of Krautrock Vol.1

Best Of Krautrock Vol.1 2006

1. Amon Düül II - Between The Eyes
2. Can - Paperhouse
3. Frumpy - Take Care Of Illusion
4. Lucifer's Friend - Ride The Sky
5. Epitaph - Early Morning
6. Birth Control - The Work Is Done
7. Passport - Uranus
8. Guru Guru - Oxymoron
9. Popol Vuh - Bettina
10. Kraftwerk - Rückstoss-Gondoliere
11. Embryo - Calcutta Streets
12. Novalis - Sonnenwende
13. Lothar Meid - Helden aus dem Untergrund
14. Eloy - Decay Of Logos
15. Jane - Expectation


No mõned bändidest olid küll sellise helipildiga, et kui saundi väheke raskemaks keerata, siis kuulaks täiesti tänapäevast stonerit või doomi. Aga muidugi oli ka leelotamisesse ja liigsesse psühhedeeltamisesse langemisi, ega muidu ju neid lugusid seitsmekümnendatel linti ei saanud. Amon Düül II, ehk kõige esimene lugu oli kõige parem kui nüüd Lucifer's Friend välja arvata ja seda tuleb teha, sest viimane on laias laastus pussy bänd ja Ride The Sky selline hitlugu.

Ega Kraftwerk´ita saa.

Black Ceiling - Must lagi

Autumn Elegy - Sügiseleegia - Janno Põldmaa 2007
The Very Last Cigarette - Viimane sigaret - Kaspar Jancis 2007
Light In The Night - Tuled öös - Heiki Ernits 2007
Tablemat Of Baltic Sea - Läänemerelinik - Ülo Pikkov 2007
A Vegetated Director - Taimne direktor - Priit Tender 2007
I Feel A Lifelong Bullet In The Back Of My Head - Ma kuklas tunnen... - Priit Pärn, Olga Marchenko 2007
Substantia Stellaris - Mati Kütt 2007

Kogumik animeeritud luulet kus sai kuulda Heiti Talviku, Arvi Siigi, Andres Ehina, Jüri Üdi, Ilmar Laabani ja teiste loomingut. Luulet ma arvustama ei hakka, teen juttu mis pildi küljelt silma jäi. Esimesed kolm saadaksin kohe trenni tagasi, Põldma ja Ernits tundusid justkui häirituna, et neid Lottetamise kõrvalt ära kisti ning olid pealiskaudsed visandid lauale pannud, Jancis aga ei tundu siiani oma isikupära leidnud olevat. Pikkovi töös oli küll vaimukus sees, kuid selline so what? Korra mõttes kiidad lahendust, kuid peagi unustad. Tender oli küll oma õpetaja truu õpilane olnud, kuid vähemalt paistsid silma pisiasjad mis tööle sädet andsid. Pärna ja tema elukaaslase töö aga tundus teistkordsel vaatamisel ( Gabriela Ferri DVD boonuste hulgas on see animatsioon samuti ) hulga parem olevat, rütm oli väga haarav ja kui keegi viitsiks selle anima nooti panna, saaks head riff-rock´i. Mati Kütti aga lausa krooniks kuldsega, tema töös oli luule ja visuaal väga hästi koos kõlamas, tekst oli lavastaja poolt sünteesitud ja tulemus vaimustav. Luule ärkas ellu.Peaks veel mainima, et käesolevat DVD-d otsisin üsna pikalt taga ja lõpuks õnnestus osta Laseringist viimane eksemplar. Muidugi selgus kohe, et neti teel oleks saanud Raamatukoist tellida, kuid selleks ajaks olin juba läbi käinud tosin raamatu ja plaadipoodi, proovinud raamatukogudest laenata ja jälitanud asjatundjate vihje peale tulutult mõningaid müügiauke. Võib-olla on tegu juba pisikese kohaliku rariteediga, igal juhul pakendi koha pealt kaunima kodumaise DVD-ga kindlasti. Kahju vaid, et sisu välimusega tasakaalus ei olnud. 2,5/5

Luuleraamat DVD karbis.

Japanese Gum - Hey Folks! Nevermind, We are all falling down!

Japanese Gum - Hey Folks! Nevermind, We are all falling down!
Friend of Mine Records 2009

1. No Help For The Wicked (The Month Of The Dictators)
2. Big Whale
3. %
4. Sunless Summer
5. Under A Pale Cold Sky
6. Chlorine Blue
7. Cluster Of Bees
8. Ghost – Mistake
9. Converge
10. 09
11. Raskol’nikov

Olen siin nädala jagu sõbra bändile Tolmunud Mesipuu väikestviisi promo üritanud teha, visanud nende albumi "Puusse panen" tasuta allalaadimise kohale viitavat linki kodumaiste foorumite lehtedele, jaganud sõpradele otsepostitustega, reklaaminud neti nn. sõbrasaitidel nagu Orku ja Facebook ning saatnud autoriteetsematele stoner/doom´i blogidele kirju. Tänu sellele ei tohi aga ma ka ignoreerida analoogseid enesele saabuvaid e-mail´e kus viisakalt palutakse muusikale pilk peale visata ja kui meeldib, siis ka paar rida blogi jaoks kribada. Itaalia ansambli Japanese Gum downloadlink ja palvekiri potsatas mu postkasti nädal tagasi. Esimene emotsioon peale paari loo kuulamist oli, et kui mu enese tehtud muusika sedalaadi kõlaks, ei oleks minul küll mitte midagi häbeneda, pakuksin meelsasti kõigile kuulata ja ei muretseks vastukaja pärast. Ega tegu ole millegi erilisega aga seda elektro-kitarr mussi oskab duo nii tagasihoidlikult ja armsalt pakkuda, et igati mõnus kuulata. Mitte liiga puhas, veitsa krobeline ja kombitav, kohati rokkivam ja siis jälle tasastesse ambient voogudesse vajuv. Meenutas vahest kõige enam hetkel suurt populaarsust nautivat The Big Pink´i aga kuna ma ei ole just sedalaadi ( Kohvirecords?) muusika fän, siis oskan soovituseks vaid paralleeli vedada, samuti duoga ju tegemist.

Japanese Gum´i albumi download.

Pildid bändi MySpace lehelt.

Võrokese

Võrokese - Sulev Keedus 1983

Veider on öelda eesti dokumentaalfilmi kohta, et näidati kinoekraanilt uncut versiooni, kuid seekord peab see määritlus paika. Noore mehena ei osanud Keedus veel kõiki parteitsensorite vangerdusi kaasa teha ja ette nähe ning ega see olnudki tema meelsusega kaasas käiv iseloomuomadus. Lavastaja ei mõelnud kaamerale märku andes, et objektiivi ette jääv inimene on kunagi liiga lõbusat elu elanud naisterahvas, religioosset salasõnumit kandev pastor või tasase akvarellikunstniku maski taha peitunud fašistlikus armees teeninud kõrilõikaja, tema tegi filmi Võru linnast ja selle elanikest nii nagu südamele õige tundus. Aga nõuti, et Võru Tellisest ja Võru Juustust, kunstnikud tuleb asendada traktoristidega ja juudid piimanaistega, rohkem sotsialistlikku tulevikku ja vähem eesti rahvuslikku minevikku. Filmi monteerisid lavastaja keeldumise korral teised mehed ja alles nüüd oli võimalus seda Kino Majas toimuva Eesti dokumentaalfilmi konverentsi raames esmakordselt täies pikkuses näha. Võrokese valmimisaastaks oli 1983, kuid kogu teos oli otsekui kakskümmend aastat varem linti võetud kuva mõnest pohjanmaa väikelinnast. Väga soomlaslik, kohe täiesti üks ühele nende YLE dokumentaalringvaadetega mida mõnikord päevas ajal augu täiteks lasti. Eks samamoodi augutäitena tundus olevat ka Sulev Keeduse film, hea unisel pärastlõunal telkust poole silmaga vaadata. Eesti elu aastal 1983, ikka ju natuke huvitab. 3/5

Üle sajandi vanad fotod Võrust. Ka lavastaja oli kasutanud oma filmis ajaloolisi dokumentaalkaadreid.

Songcatcher

Songcatcher - Maggie Greenwald 2000

20. sajandi algus, Appalachia mäestik. Šovinismis pettunud naine paneb maha oma muusikateadlase ameti ning kolib õe juurde külakooli kus mägederahva lastele õpetatakse novaatorlikult kirjatarkust ilma kristliku põhjata. Peagi avastab ta, et kõik mägedes laulavad aastasadu varem Briti saarestikust kaasa toodud ballaade, suust suhu on levinud folklood mis isegi kodumaal Albionis juba unustustehõlma vajunud. Naine taipab millise muusikalise varasalve otsa ta on sattunud ning asub kohalikega sõprust sobitades nende armastuslaule nooti kirjutama. Laulupüüdja oli armas filmike. Vaataja tajub juba alul, et midagi halba toimuda ei saa ja kui toimubki, siis filmi lõpus on taas kõigil naeratus suul. Samuti adub koheselt, et tuleb nunnut romantikat, kiiksuga tegelasi ning hulgaliselt muusikat. Just viimasel on filmis rõhk asetatud ning igaüks kes peab lugu iiri ballaadidest ja Inglise folklaulust, saab siit kõva noosi hingeminevaid ja kaunikõlalisi vokaalietteasteid. Film armastusest oma rahvatraditsioonide ja muusika vastu. 3,5/5

Muusikat ja tantsu.

Thiefs in Law - Vory v Zakone - Воры в законе

Vory v Zakone, 20 - 21 century - Ivan Bannikov

Veider DVD. Kõigepealt on dramatiseeritud dokumentaalfilm bandiit Koba, ehk isake Stalini elust. Selline kodukootud teleteater kus lobisetakse ja jooberdatakse niisama ning mis teoreetiliselt peaks vaatajale tutvustama kriminaalsete grupeeringute teket 20. sajandi alul ning Kommunistliku Partei osa selles, kuid praktiliselt ajas oma infovaeguses pidevalt haigutama. Siis on teine osa mis juba hulga huvitavam ning rääkis viiekümnendate varaste ning suukade vahelisest sõjast ja autoriteetidest nagu näiteks Vasja Briljant või Jaapanlane Miška. Ja siis boonusena film Seaduslikud vargad 2 kus väga hoogsalt ja teabetihedalt tõmmati kahekümne minutiga kokku kahes esimeses osas räägitu ning pakuti veel samapalju uut informatsiooni juurde. Väheke "Kriminaalse Venemaa" nimelist dokumentaalsarja meenutav dokfilm oli küll amatöörse ( lavastaja on platnoilaule esitav estraaditäht ja mitte professionaalne filmitegija ) maiguga, kuid kel huvi naaberriigi kuritegeliku maailma ajaloo vastu, see saab siit alustuseks üsna korraliku ülevaate. Pean muidugi silmas seda nn. kolmandat dokki, esimese filmi oma kahe osaga võib vabalt vahele jätta. 3/5

Kõige kuulsam nõukogude vanglaautoriteet - Vasja Briljant.

Nico - Live In Tokyo

Nico - Live In Tokyo 1986

01. My Heart Is Empty
02. Lips
03. Tananore
04. Janitor Of Lunacy
05. You Forget To Answer
06. 60/40
07. My Funny Valentine
08. All Tomorrow's Parties
09. Das Lied Vom Einsamen Madchen
10. Femme Fatale
11. The End

Nico´s on midagi sama müstilist ja salapärast kui Kate Bush´is, kuid viimast kuulan meelsamini kui viikingnaise leelotamist. Mulle meeldib Nico laulude atmosfäär ja tunne mida need tekitavad hulga rohkem kui laulud ise, ei tea ma peast ühtegi ta plaadinime, kuid muusika tunneks vast kõla järgi ära. Käesolev ei olnud mitte kõige parem Nico live, näiteks An Underground Experience või All Tomorrow's Parties olid palju paremad kontsert DVD-d.

Under the Salt

Bajo la sal - Mario Muñoz 2008

Väga põhjamaise fiiliga film ja kohe kindlasti aitas sellele tugevasti kaasa tõik, et tegevus toimus Mehhiko mägismaal soolamaardlatega kaetud alal kus kogu sõiduteedest vaba pind sillerdas soolakristallides ning meenutas kangesti paar nädalat maas püsinud lund. Aga ka krimka ise oli rohkem põhjamaise ülesehituse ja voolavusega kui kuum latiinotriller, pigem Jar City ja Insomnia kui Amores perros või El mariachi. Oli aeglane, detailidele keskenduv, atmosfääri loov, toimumispaigana väikelinna olusid arvesse võttes kammerlik ning tasakaalukas, just selline nauditav kriminull mis vaikselt lõpuni pinevust kruvib. 90% põhjamaine aga lõpukümnendik oli selline odav hollywood, et kogu Mario Muñoz´i vaev üht head sarimõrvariga thrillerit teha, lendas prügikasti. Taaskord põnevik kus suured massiivsed soolaväljad, paiga isoleeritus ja selge mägede õhk lõid vapustava tundetausta kogu filmile, kuid libastumine liiga labastesse lahenditesse lõhkus kogu hoolega kokkuseatud pildi. 2,5/5

Šerifid soolal.

First Squad: The Moment of Truth - Первый отряд

Fâsuto sukuwaddo - Yoshiharu Ashino 2009

First Squad´i sai oodatud üle aasta. Netis nähtud screenid ja projekti taga seisnud Studio 4°C nimi mõjusid paljutõotavatena, kibelust jagus ja mitte vaid minu jaoks, kel vähegi animemaailmas huvi sees, panid teost tähele. Nagu tihti juhtub, pääses ka seekord täiesti meelest minema, et selline animatsoioon veel 2009 aastanumbri sees vaatajani jõuab ja kui ei oleks olnud tuttava moskvalasest netituttava viidet, oleks kindlasti jäänudki märkamata, et ingliskeelsete subbidega avi juba mõnda nädalat netis kükitab. Venelasest sõps oli filmist vaimustuses ja see on ka mõistetav. Vaevalt jätab kedagi naaberriigi animefännidest külmaks fakt, et nende suurest unustamatust ainuomasest ja jumalikult pühast Isamaasõjast on olemas animeeritud filmiversioon ning veel selline kus raudbetoonina kindlalt seisev vene sõdur on kangelase rollis. See ei ole linaloo koha pealt sarkastiliselt öeldud, vaid pidades silmas vene rahva viimasel ajal üsna suurenevat ainuõiguse omamist Teise Maailma sündmustele, anime enda vaatenurgast sobis sõjakontekst suurepäraselt ja jaapanlaste jaoks siin eksootikat jagus. Minu suur soov ja eluunistus on vändata film Sinimägede lahinguist kus lisaks kuulidele peetakse sõda ka maagia tasandil ja rindel kohtuvad nii ellu äratatud laibad kui iidsed Eesti paganlikud jumalad. Samalaadne lähenemine oli ka Esimeses rühmas, kuid kui ma nüüd võtan võrdlusele enda peas toimuva fantaasimängu ja Yoshiharu Ashino poolt animeeritu, siis jääb viimane kohe päris jänni. Nimelt oli kauaoodatud sõjaanime hoolimata huvitavast stoorist väga pealiskaudne ja eluvaimuta. Mõtted olid tegijail õigetel radadel uitavad, kuid teostus jäi soovida, seda tegelikult nii keskpärase animeerimistehnika aga ka loo enese lahendite külje pealt. Väheke üle tunni oli teema korralikuks serveerimiseks kriminaalselt vähe ja ideaalis oleks pidanud kogu tegevus vähemalt 120 minutit aega võtma, siis oleks saanud tegelaskujud end iseseisvaiks omanäolisteks välja mängida, stsenaarium pari-kolme käänaku võrra keerulisem olla ja kogu taust, ehk siis 1942 aasta Venemaa oma ajaloolis-realistlikus kuvas detailitäpsemalt esile kerkida. Oleks, oleks... Aga ei olnud ja nüüd tundub, et ainus originaalne ja omapärane moment kogu linaloo juures oli püüd kokku segada mockumentary stiili ja animet, no vähemalt minu silmade jaoks oli selline lähenemine uudne. Samuti vene ja saksa keele kasutamine anime originaalaudiona. Muidu aga kõlatu ja värvitu OVA, ei midagi üllatavat visuaalselt ega stooripõhiselt. Film mida vaadata tasub aga ootustelatt tuleb asetada nii juunioride keskmisele kõrgusele. 2/5

Positiivsena võib mainida veel tegijate poolset ajuvaba popile pulp teemale lähenemist mis andis märku, et ega nad ise ka filmi väga tõsiselt võta. Näiteks see, et teismeline vene tüdruk tappis vastaseid katanaga oli just üks neist absurdi langevatest hetkedest.

Battlestar Galactica : The Plan

Battlestar Galactica: The Plan - Edward James Olmos 2009

Ei suuda nad seda Battlestar Galactica nimelist lüpsilehma veel tapamajja saata, vähemalt nii kaua veel mitte kui piima tilgutab. Seekord oli admiral Edward James Olmos ise see kes otsustas sarjast veel piskut välja pigistada. Ei ütle, et halb mõte, sest heitsin ju sarja arvustamise ajal pidevalt ette loogikavigade sissejäämist ning seletust vajavatest momentidest ülelibisemist. Nüüd oli püütud mõningatele küsimustele vastuseid anda, näidates varem kaadri taga toimuvat läbi cylonite silmade ja võib öelda, et 45 minutit selles ka õnnestuti. Kusagilt keskelt muutus aga juba üsna igavaks, ei suutnud mina sealtmaalt edasi muud põhjust filmi tegemiseks näha kui fännidelt rahakoorimist. Tore, et selline boonusfilm tehti ( ja neid tuleb jutu järgi veel teisigi ) aga midagi haaravat pakkuda ei suudetud. 2,5/5

You´re such a hunk!

Zu: Warriors from the Magic Mountain

San suk san geen hap - Hark Tsui 1983

Nii see on! Maailma kõige tuntum ja klassikalisem HK wuxia oli mul siiani nägemata. Kui nüüd juuksekarva lõhki ajada, siis peaaegu nägemata, sest mõned aastad tagasi juhtusin ETV pealt seda hullumöllu pool tundi kaema aga kuna algust ei näinud, otsustasin ka mitte lõpuni vaadata, vaid jääda lootma kunagi kätte juhtuva DVD peale. Võttis mõned aastad aega ja see moment koitis, HK Legends´i sarjas väljalastud disk maandus tasaselt mu kelgul ja vupsti ta juba masinasse sõitis. Ähvarduskirjad, menüü ja pilt. Tsui Hark´i fantaasiafilm algas nii hoogsate rumalustega, et kirusin end taga, kuna ei olnud varem viitsinud tõsisemat tööd filmi hankimise nimel teha. Naljad olid ollid, fantaasiamäng püsis laes ja võitluskoreograafia tänu koomiliselt mõjuvale animatsioonitehnika kasutamisele ülinauditav. Karakterid klassikalises mõõtmes super head ja stoori just selline nagu ühes wuxias olma peab, ehk siis korralikult maagiat, iidseid tarkuseid, salajasi teadmisi, kemplemist ja lendamist ning kogu seikluslikkuse taustal veel ka hüpernaiivne armulugu.Ometigi hõiskasin enne õhtut. Filmi viimased kakskümmend minutit muutusid jamaks ja seda üsna kummalisel viisil. Kui tavaliselt on igasugune psühhedeeliamaiguga lähenemine HK fantasy-filmidele kasuks tulnud, siis seekord tundus vikerkaarelahing üsna igava ja sobimatuna. Kõik varasemad teoses nähtud kokkupõrked olid kordi paremad kui see lõpus pakutav oma aja eriefektide pillerkaar. Väga hea film ja siis järsku lõpetavad maitsetult, küll värvikirevalt ja hoogsalt, kuid ilma hinge ja rõõmuta. 3,5/5

Filmis teeb väikese kõrvalosa ka Sammo Hung ja lõpuni jäi mulje, et mees ilmub kohe-kohe taas ekraanile. Kahjuks aga nii ei juhtunud.

Hollywood Insiders : Full Disclosure

Hollywood Insiders : Full Disclosure - Ricin 2009

Hollywood Insiders´i seeria viimane dokfilm rääkis masoonlikest sümbolitest Hollywoodi kassafilmides. Põhjaks oli võetud The Man Who Would Be King ja sellega hakati paralleelitama hilisemaid töid. Mõne puhul võis tõesti sarnasusi eeskujule ja viiteid illuminaatidele märgata, kuid kohati läks tegijal liigseks lahmimiseks lahti, kui enam millesti rääkida ei olnud, haaras kinni vaieldava väärtusega pisiasjadest. Põnevaim osa oli John A. Keel´i raamatusarja "The Mothman Prophecies" taustad ja paar lõiku mis valgustasid Gotham City Joker´i reptiloidset olekut, muidu aga lihtsalt mõnus filmialane meelelahutuslik bullshit. Aga kus suitsu, seal tuld ja paar infokildu nopib välja küll. 2,5/5

Filmid mille masoonlikke sümboleid sisaldavatest pildikeeltest dokis juttu tehakse.

Hell in the Pacific

Hell in the Pacific - John Boorman 1968

Ootamatult avastavad end üksikul saarel kahekesi USA lendur ( Lee Marvin ) ning jaapani ohvitser ( Toshirô Mifune ). On käimas Teine Maailmasõda mis jagab automaatselt kaks sõdurit vaenlaste leeri ja pool filmist kujutabki meeste püüdu üksteisel kõri läbi lõigata ning hiljem väheke rahunenutena lihtsalt oskust teineteisele mitte jalgu jääda. Olukord ellujäämise nimel aga nõuab kahe mehe koostööd ja peagi löövad, vastasleeris võidelnud ja lisaks vaenubarjäärile veel ka keelist tõket omavad, mehed käed, et koos välja rabeleda.Filmi mäletasin lapsepõlvest. Vaadates selgus, et väheke valesti mäletasin, sest seal kus minu ettekujutuse järgi oli kahe mehe võitlustandriks kogu väikesaar ning film koosnes pidevatest teineteise ründamistest, oli tegelikkuses vaid mererand ja lööma asemel üsna pinev, kuid tasane kassi-hiire mäng. Samuti oli mul meelest pühitud kogu merereis, minu mäletamist mööda toimus lõppvaatus saare keskel asuval mäel ja mitte hea hulk meremiile eemal. Hell in the Pacific´ul on klassikalise sõjafilmi maik nii tugevalt juures, et ükskõik mida filmis vaatad, ikka ei saa paha sõna öelda, sest üldpildis on tegu suurepärase looga. On lavastajal õnnestunud vältida liigset sentimenti ning ka lõpulahendusega tõmmata ots tugevalt kinni ning mitte vajuda odava draamatunde taha. Hea sõjadraama, tegelaste üksteise vahelist ületrumpamist pakkuv thriller ja lõpuks film sõprusest. Kahju vaid, et ma kiirustades kuvasuhet ei uurinud ja 4:3 pildiga DVD mõtlematult ära ostsin, võiks ikka anamorfne laiekraan olla. 4/5

Kaks kanget.

Intrepidos Punks

Intrepidos Punks - Francisco Guerrero 1980

Juhtus mulle avi silma ja kuna screenid nägid piisavalt friigid välja ja infofail lubas ingliskeelseid subtiitreid lisaks, siis otsustasin sellele Mehhiko b-filmile šansi anda. Kahjuks aga selgus diski masinasse lükates, et eng sub on hoopis rus sub mida mu Pioneer välja lugeda ei oska, kuid kerge pettumuse saatel otsustasin siiski hispaaniakeelsena lõpuni vaadata, teada ju oli, et toimub üks camp´i trall segatud vägivallatsemisega. Grupp mehhiko punkareid piinamas,, röövimas ja tapmas süütuid inimesi, kusjuures suurem osa punkidest olid nii umbes viiekümne aastased ja habemetega. Rohkem nagu Rodendronite Invasiooni mõõtu kinolugu, kuid autokooli õpikut lehitsedes kõlbas silmanurgast vaadata küll. 2,5/5

Tsikligängi pomod El Tarzàn ja Printsess Lea.