Paadunud palgamõrtsukas number 47 on tagasi. Uus lugu, kohati ka uued, värvikad tegelased. Mängulaud aga keeratakse peategelase vastu. Kui sihtmärgiks seatakse endine sõber, siis tekib peategelasel ootamatult südametunnistus. Ning sedasi lähevad tapmisnimekirja endised ülemused ja nende sõbrad. Siit sünnib mängu jaoks nii head kui ka vähem head.
Eelmises Hitmani sarja mängud olid osavalt üles seatud ruumilised mõistatused. Mängijat premeeriti selle eest, et ta oma sihtmärgi ilma kedagi teist puutumatu ja salaja suutis ära koksata. Osaliselt on see nüüdki sedasi. Kahjuks on eesmärgipäraste missioonide vahel rumalavõitu sirgjoonelised põgenemised ja peitmised. Mis lugu pisut hekseldavad. Mängu on sisse kirjutatud põnevaid, ehkki kaootilisi karaktereid. Kas need kõigile ka meeldima peaks, on iseasi. Mäng soosib korduvat läbimist ja seal, kus järgitakse sarja alustalasid, töötab kõik edukalt. Mujal, kus uudismaad uuristatakse, kukub asi läbi õhukese jää. Sellest hoolimata on mäng oskuslikult kokku pandud. Põnev meelelahutus kannatlikule mängurile mistahes masinal.
1 comment:
Hitmani mängud on olnud ühed mõnusamd arvutimängu elamused üldse, Silent Assassin ja Blood Money on läbi mängitud kümneid kordi...
Post a Comment