Sunday, September 24, 2006

The King and the Clown

Wang-ui namja - Jun-ik Lee 2005

Umbes pool aastat tagasi sattusin kahe sõbrannast teismelise korea tüdruku nunnult roosa blogi peale. Hiina ja korea popstaaridest noormeeste piltide seas oli ka The King and the Clown´i arvustus, kus valdavalt kasutati sõnu ilus ja imeline. Tegin väikest eelluuret ning kõik filmist kirjutatud arvustused ja pildid olid positiivset muljet jätvad. Otsustasin endalegi selle ajaloolise teose hankida, kuid millegipärast unustasin peale DVD saabumist seda vaadata. Eile lugesin oma üllatuseks Ancientboy blogist, et tegu on gay filmi ja Oscari kandidaadiga parimale välismaisele filmile. Vaevalt see film nüüd Oscari võidab, kuigi sisu on selle vääriline, emotsionaalne ja mitte väga keeruka ülesehitusega. Auhind peaks tulema hoopis parimate kostüümide kategoorias. Ma pole küll tekstiili ekspert, kuid minu arust nägid kehakatted suursuguselt ilusad, rõõmsalt värvikirevad ja ajastutruud välja. Rõivad olid kõik sobilikud, alates kaltsupuntrast kerjuse ümber kuni kuninga kuldtikanditega kimonoteni. Film ise oli selline korea versioon The Madness of King George´ist, ehk türannist kuningas Yeonsan-gun'i hullumeelsus. Mitte just kõige õiglasem ja nupukam valitseja ( Jin-yeong Jeong - parim osatäitmine filmis ) kutsub oma paleesse trupi rändnäitlejaid, et nad esitaksid korrupeerunud ministreid pilkava etenduse. Peatselt on trikitajad aga tiritud räpastesse võimutülidesse ja paleeintriigidesse, kus eluga pääsemise lootus on napp. Kui veel psüühiliselt ebastabiilne kuningas armub naisosi täitvasse femiinsesse näitlejasse leiab õukond piisava süü tema vastu mässama hakata.
Põhineb näidendil ja seda on märgata. Tegevus püsib pidevalt etenduste jaoks mõeldud väljakul, kuninga magamistoas või moosekantidele antud paleetiivas. Ka näitlejaid on põhimõtteliselt vaid viis, ülejäänutele on antud vaid paarilauseline roll. Kunigas, naiselik näitleja, tema klounist "kaaslane", favoriidist konkubiin ja kaval, kuid ausameelne kuninglik nõuandja hoiavad kogu filmi ülal. Homoteema on varjatud, peale ühe vaidi pikema kallistuse ja kiire musi ei näidata midagi vihjavamat. Ometi on meestevaheline armastus filmi läbiv liin ja tugevalt tajutav, meenutades kohati Chen Kaige Farewell My Concubine´i. Puhtalt gayfilmina võtta ei tasu. Rohkem ajalooline pilguheit Korea argipäeva ellu ja kommetesse Joseon´i valitsejadünastia ajal 16. sajandi alguses. Ajastufilmina töötab suurepäraselt. 3,5/5
Veidrikust valitseja ja kaunitarist armuke enne pedede invasiooni.

No comments: