Poon vs. Tont

Poon vs. Tont
Trash Can Dance 2015
TCD76 kassett

A: 26:35

1 Karvakera ja lilleke - korter
2 Jeesus ja juustusai
3 Robustne ja primitiivne
4 Poon - Intervjuu
5 Tont - Väljas pimeduse peidus (Poon remix)
6 Poon - SOS (Tont remix)
7 Kohtumine Albert Schweitzeriga Käsmu rannas

B 24:16

1 Nemad teatavad
2 Puhas nauding
3 Pärdikute saabumine
4 Linna tume pool
5 Nurkvästrik-nibukeeraja
6 Manala põhjamuda
7 Arutlusi elust (bonus track)

Tiraaž 32 tk. (2x16 erineva kujundusega)
Kasseti hind 3. eurot.
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)hot.ee.

Tont on paari aasta ja viie EP-ga kirjutanud end paljude muusikasõprade südamesse. Me kõik armastame Tonti. Armastame tema muusikat ja ka teda ennast, seda abivalmis olekuga naeratavat noormeest. Igor Mang näeks tõenäoliselt Tonti kohates kohe ta ümber olevat kuldkollast soojust kiirgavat aurat ning must mangikoer liputaks saba. Tont on südamlikkuse maine kehastus. Ja siis on see Poon. Oeh... Igaljuhul kuuldes pool aastat tagasi nende projektist koos muusikat teha, ei oodanud ma lõpptulemusena mitte midagi nii halba kui see kassetimaterjal. Ma olin kindel, et Tont suudab oma hingeheadusega Poonis märatsevad deemonid vaigistada, maalida mustad, hallid ja roostetoonid vikerkaarevõõbaga üle, kuid õnnetuseks läks teistpidi ning juhtus kõige hirmsam - Poon hävitas Tondi, rikkus tema mõttemaailma, mürgitas hinge. Kohtasin Tonti peale lindistussessiooni lõppemist Plaaditurul. Mees oli näost halliks läinud, silmaalused kottis ning hingeõhus kirbet lõhna. Pomises vaid, et see Poon on jälk inimene, vastik oli temaga koostööd teha ning püüda muusikat luua. Pea pisar tuli Tondile silma kui ta kähises kui rõve kõik see oli. Kuidas Poon olevat teda sundinud jooma lõppematutes kogustes alkoholi, sööma anorgaanilist sojajuustu ning näidanud talle oma mobiililt omaniku poolt filmitud pornoklippe mis, isegi peale kooseluseaduse vastuvõtmist, tundusid loomuvastastena. Mis kõik toimus salvestamise ajal peale mäluaugu saabumist, seda ei tahtvat Tont kunagi teada saada. Üldiselt üks vastik värdjalik jõledus. Trash Can Dance muidugi ei põrka millegi eest tagasi ning nüüd on nende vaimsete sodoomiate (aga võibolla ka füüsiliste!) tulemus kassetile pandud. Poon versus Tont. Must versus valge. Uranus versus Päike. EKRE versus Sotsid.

Kassett on taaskasutatud valdavalt läbipaistva korpusega meedial C56-C58, sekka ka mõned lumivalged ning süsimustad korpused. Kassetil on värviprindis kleebised ning see on asetatud 350 grammisest värviprindiga kaetud kartngist slipcase´i. Kassetikaasi on 16 erinevat, igal neist üks pilt aastal 1830 prantsusmaal ilmunud raamatust "Le Livre Sans Titre". Pildid kujutavad ühe korraliku ja viksi noormehe vaimset ning füüsilist allakäiku peale onaneerima hakkamist. Peale tutvust pahega mis sööb hinge seest ning murendab keha. Need pildid on valitud, sest kujutavad ilmekalt Tondi allakäiku peale seda kui ta tegi vale otsuse püüda Pooniga koos musitseerida. Aga loodame siiski paranemise peale, palume poliitkorrektselt abi kõikidelt jumalatelt ning läidame küünla igaks juhuks ka Helen Sildna ukse ees. Ja kui te seda kassetti osta ei taha, siis ma mõistan teid väga hästi. Midagi olemuselt nii jälki ei tahaks ka mina oma kodus hea meelega hoida.

Autharktos - Comb Sign MC

Autharktos - Comb Sign
Trash Can Dance 2015
TCD34 kassett

A:

1. Comb Sign 03:19
2. Enne Algust 05:36
3. HS18831701 16:56
4. T.A.L.P.P 07:36

B:

1. Komputeroid Lavvv 09:47
2. Vaporoid 14:44
3. Woorpid 09:00

Nummerdatud tiraaž 18 tk.
Plaadi hind 3. eurot.
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)hot.ee. 

Kaks aastat tagasi ilmus see album TCD alt CDR-i kujul, nüüd siis väga limiteeritud kassetil. Käesolev plaat on autori kõige ambientlikum mõistes, et kui kogu helieksperimenteerija Autharktos´e loomingut võib ambienti alla liigitada, siis see plaat on tema kõige rahulikum ning kõrva kriipivatest üllatustest vabam. Alul suisa monotoonne, kuid iga träkiga hakkab meeleolu ja helidemängu juurde tulema nii, et viimaste lugudeni jõudes on lausa lust ja pillerkaar lahti. Vaikselt käima vedav värvilind mis iga uue palaga ühe tooni taas juurde saab ja plaadilõpus täiskirevuses tiibu lehvitab. Kasseti puhul on lugude paigutust väheke ümber sätitud, et A ja B pool enam-vähem võrdse kestusega oleks. Kasutatud on uussalvestisega C68-C70 läbipaistva korpusega kassetimeediat millel värviprindis kaas. Ühekülgses värviprindis vaheleht 160 grammisel paberil ning tavaline läbipaistev kassetikarp. Tegemist on isegi TCD suguse väikevalmistaja jaoks pisikese hulgaga ning tiraaž kõigest 18 käsitsinummerdatud eksemplari.

Riivaja

Riivaja
Trash Can Dance 2015
TCD78 kassett

A:

01. KJP - Yee (2013)
02. Põhjast - Unreleased Rehearsal Track (2008)
03. Urod Stewart - Persekülgekuivandsitt (2014)
04. Munnivardad - Võidumehed (2014)
05. JK-TsYkkel - Riku süsteemi (2014)
06. Sociasylum - Groundwork (2014)
07. The Primer - The Sun Will Rise Again (2014)
08. Ihop Eidai - Mental Documental (2009)
09. The Sun of Elkon John - Les Robots Pueden Robopunk (2007)
10. DVS - Gorshochek s zolotom (2015)
11. Sven Maibaum Projekt - Armastuse Universum (Raadio Kohila TR-909 porno remix)(2012)
12. Must Päike - Raal MB II K 5 (2013)
13. Käärkäsi - Deemon (2010)
14. Randroid - Põhjakiht (2006)
15. Roland Seer - Tahaks tagasi maale (2012)
16. Aldo Mett - Perfidioot (2013)
17. Henri Hütt - Suured Hallid (Burning Piano Setup) (2014)

B:

01. Day of the Triangle - Complex Trees Near Physics Building (2015)
02. Endamisi Salamisi - Flat Back (2014)
03. Unearth Noise with Pp Kaubi - kala-kala-kala-kala (2014)
04. Qliver - Sookail (2014)
05. Fhtagn - Nõiaudu (2014)
06. Trachea - Mental Unstability (2014)
07. Sorts - Lost (1998)
08. Thy Lord - Unreleased Demo Song (1998)
09. Bestia - Tüdinud tühjusest (2015)
10. Kaarel Mihk - Primitiiv (2015)

Esialgne tiraaž 240
Kestus 88 minutit ja 16 sekundit
Kassett on mõeldud tasuta jagamiseks.

"Riivaja" on kogumik mille kokku panemiseks palusin Facebooki teel enesele lugusid saata ning 30 tunni jooksul oli kassetimaterjal koos. No peaaegu koos, sest neljalt artistilt palusin ma siiski ise luba nende Soundcloudis kuuldud lugu sellele kogumikule panna ning neilt lemmikutelt vastuse saamine võttis paar päeva. Idee on iseenesest kopeerimine, sest nii mitmedki UG leibelid "kerjavad" sedaviisi oma FB jälgijaskonnalt träkke, et neist mõni digikogumik või CDR vorpida. Nüüd siis mina samuti samal rajal ning jäin ise tulemusega väga rahule - kõigist saadetud pakutud lugudest sai vaid üks välja praagitud ning seegi mitte kehva muusika, vaid pigem põhjusel, et ma ei osanud lugu kuhugi sobitada. Kogumik algab mõnusa garaažrockiga, liigub sealt edasi pungi manu ning valjeneb hardcoreks, et siis rajuma masinamuusikaga taas rajada teed väheke veidramatele, aga samuti traditsioonilisematele elektroonilistele paladele ja postrocklikele mõtisklustele. Kasseti B-pool veab ennast alul kainis ambiendis, põikab korraks šamaanide maailma, et sealt naasta doomisemana ja valmis moonduma black metaliks. Ei ole müramuusikat, ega liigset eksperimenteerimist, vaid lihtsalt mõnusat punki, funki ja metalit.

Meediana on taaskasutatud C90 helikassetid, valdavalt Sony, Maxell, BASF, Denon ja Fuji lindid, aga sekka ka segalast kraami nagu Agfa, Memorex, TDK või JVC. Taaskasutatud on ka kassetikarbid, vanad ja väsinud, kuid valmis uut isandat teenima. Ümbriseprint on mustvalge ja ühekülgne 100 grammisel paberil, mõnel kassetil on ka kleebis kirjaga Riivaja, et varjata sinna pastakaga soditud suguelundite joonistusi. Esialgne tiraaž 240 kassetti mis jagatakse ära tasuta.

Rainer Jancis - Hunger

Rainer Jancis - Hunger
Trash Can Dance 2015
TCD77 kassett

A : Hunger  3:48

B:  Hiiyuhhei   4:41

Kuula!

Tiraaž 35
Kestus 8 minutit ja 30 sekundit
Hind 5 eurot
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)hot.ee.

Rainer Jancisel on koostöös Mart Aviga suverinnal ilmumas täispikk album, mis sisaldab Raineri loodud muusikat ning Mardi poolt vokaali ning lüürikat pakkuvat panust.  CD albumile järgneb kõigi eelduste kohaselt vinüül, otsa aga teeb lahti helikassett - kahe looga singel. Singli põhilugu, ehk A küljel asuv "Hunger" tõi minule silme ette üheksakümnendate alguse indieskene, siit suurima paralleelina Morrissey. Kohati täppub ka Mart Avi vokaal hetkeks Moz´i omaga, kuid pigem loob mu peas seda kuvandit träki muusikaline ülesehitus, kust kumab justkui läbi briti rockstaari ignorantset enesekindlust, ülbet üllatamisiha ning valmisolekut segada hämarklubi undergroundi ning ameerikalikkust popmuusikasse. B poolel on instrumentaalne demolugu, mis alul haigutab oma kurva kitarriga minuti jagu postrocki ilmingus, aga vaikselt keerab end ülesse ning kolmandal minutil laseb taeva poole juba värvilisi rakette ning pakub mõnusat, isegi tantsakat, psühhedeelset gruuvi. Kassetil olev B-träkk sellisel kujul albumil ei ilmu.

Meediana on kasutatud C10 virgin tape kassette valge korpusega, millel on värviprindis kassetikleebis. Karp standartne läbipaistev. Vaheleht on kassetisinglile omaselt ühekülgse värviprindiga ning 160 grammisel paberil. Kujunduses võtsin šnitti kaheksakümnendate promosinglite layout´ist ning lisasin sinna piisakese The Smiths´i kassettide kujundusesteetikat. Tiraaž on 35 kassetti, neist 5 läbipaistva korpusega kassettmeedial.

Mavra - Mavra

Mavra - Mavra
Trash Can Dance 2015
TCD75 CDR

1. Viva la muerte
2. Hours
3. Keziah
4. Su tung on imeline
5. Folderer
6. Knell

Kuula!
Kuula!

Tiraaž 49
Kestus 47 minutit ja 30 sekundit
Hind 4 eurot
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)hot.ee.

Mavra seitseteist aastat tagasi, ehk a1998 loodud salvestised on kujumuutvad. Helimuutvad. Kameeleonlikud. Selle järelduseni jõudsin ma täna tööl plaati taaskord kuulates, seekord aga hoopis teises ruumis asuvast teisest makist ning see mida ma kuulsin oli hoopis teine muusika. Teistsugune kui ma päev varem kuulnud olin. Ja siis meenus, et aasta tagasi mp3 faile esmakordselt kuulates või kolm kuud tagasi wav´e diskile panemise eel kõlarites jooksutatult, oli mu arvamus samuti hoopis muu kui nüüd. Ma ei ütle absoluutselt lahti oma varasematest leibeldustest nagu noise, dark ambient ja elektrooniline abstraktsionism, ega vaidle vastu ka välismaistele kuulajatele, kes on Mavra kohta öelnud drone ja black ambient, kuulnud ritualistlikku rütmilisust ning krautrockile omaseid saunde. Aga see märgitamine ei vii kuhugi, sest juba järgmisel hetkel kõlab Mavra hoopis millegi uuena, täiesti teises meeleolus olevana. Rütmi alla matud helivoog võib omakorda rütmi varjutama hakata, helgema tundega ambient kurjakuulutavalt hambaid näidata ning plaadi lemmiklugu tunduda kõige igavama isikupäratuma muusikapalana. Et siis järgmine kord kuulajale taas kõike peapeale pööratuna pakkuda. Kui ma loen, et Mavra looming sisaldab lõike sämpleid vanadelt heliplaatidelt ning filmidest ja ma arvan neid ära tundvat, siis peaks see ju ometigi olema mingitlaadi ankruks mis muusikat selles muutuvas meres paigal hoiab, kuid isegi siin ei leia ma rahu, sest juba järgmisel kuulamisel poeb hinge kahtlus kas mu mälu on õigesti need laenud identifitseerinud? Mitte, et see tähtis oleks, aga alateadlikult sa ju ikka otsid pidepunkti, mingit hetke millega saad kõrvutada, mis tuttavlikku turvalisust pakub. Mavra puhul on see nihkuva olemusega, ega taha sinule kontrolli anda, vaid ilmuv välja ootamatul hetkel ootamatutes kohtades.

Muusika autori Veiko Rebasega minimalistlikku plaadikujundust kokku pannes ei taibanud ma tegelikult lõpuni selle sobivust. Nüüd, kui album on ennast mitmeid kordi uute nurkade alla pööranud, pakkudes taas ja taas midagi uut ning samas varjates varempakutud, tundub see kujunduse tagasihoidlikkus ääretult sobivana. 47 minutit Mavra muusikat pakub mitmeid tõlgendamisvõimalusi ning samas diski napid tekstid ja pildiprindid lasevad seda muusikat võtta valge lehena, toppimata sa ajju pisimatki eelarvamusekübet. Diski puhul on kasutatud tuhmi hõbehalli seljaga toorikut millel on värviprint neljas erinevas variatsioonis. Karp on sinakaslillat tooni läbipaiste standartne jewel case ning selle vahel mustvalge digiprindiga grafokile. Tegemist on re-reliisiga. Mavra sama album, kuid teistsuguse kaanekujundusega, anti nimelt a 4 aastat tagasi San Franciscos Aquarius Recordsi poolt välja ning tegemist tõenäoliselt ainsa piiritaga ilmunud plaadiga mille ühtegi koopiat eestis ei ole. Jah, isegi artistil mitte.

Ilya I Alisa ‎/ Илья и Алиса – I Entered The Dark Forest / Я Вошел В Темный Лес

Ilya I Alisa ‎/ Илья и Алиса – I Entered The Dark Forest / Я Вошел В Темный Лес
Trash Can Dance 2015
TCD72 kassett

01. The Final Bus Stop / На конечной автобуса
02. The Insect Being / Насекомов
03. The Birds Of Devastation / Птицы
04. My Little Pony / Маленький Пони
05. Ten Ways To Find A Girlfriend / Десять Вариантов
06. Eufrat / Евфрат
07. Videoinspection / Видеоконтроль
08. Passacaglia
09. A Letter From Africa / Письмо
10. The Giant / Великан
11. The Cornflower / Василек
12. Music Is Everywhere / Музыка (Звучит Везде)

Kuula ja lae alla!

Tiraaž 40
Kestus 34 minutit
Hind 3 eurot
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)hot.ee.

Ilya I Alisa taga on kiidetud poeet Ilya Bogatyryov. Kahjuks minu kesine venekeele oskus ei lase mul osa saada sõnaseadja keeleliste mängude kõigist geniaalsetest vimkadest, kuid siit sealt ma midagi haaran ning aeg-ajalt kisub muige suule. Mina suhtun Ilya Bogatyryovi muusikasse rohkem selle helilise kui sõnalise külje pealt ning nostalgiliselt platformilt, sest kogu kasseti looming tervikuna meenutab kaheksakümnendate lõpu vene alternatiivmuusikat. Täpsemini öeldes on see justkui ASSA filmi avaldamata jäänud soundtrack. Ei kulge filmiga paralleelis, kuid siit leiab sarnase helilise õhustiku - on käredamalt üle keelte veatud kitarrirock´i, staatilist postpunk´i, õrna poeesiat ja müstilist folklorismi, aga samuti süntide-rütmimasinate futubiiti, ühesõnaga see ala kus avangard ja popmuusika sinasõprust joovad. On ka vene muusikale niivõrd omast teatraalsust ning artisti kunstnikukesksust, kuid viimased omadused ei ole õnneks esirinnas, vaid pigem maitsekalt muusikasse paigutunult, andes lihtsalt juurde ühe niivõrd omase tahu. Trash Can Dance kõnnib ikka neil radadel mis tutvustab eesti põrandaalust muusikat ja kuigi Ilya I Alisa on oma vormilt ääretult vene pärane artisti-indie, on tegu ikkagi meie oma eesti artisti loominguga. Kohalik venekeelne underground on vägagi viljakas ning kavatsen seal tulevikus veel kaevetöid teha, et aardeid ilmavalgele tuua. Aardeid mis loomulikult venekeelt kõnelevate noorte hulgas juba ammu tuntud ning popid, kuid mida niinimetatud eesti muusikaskene vast veel kuulnud ei ole. Miks mitte siis alustada mitmetahulisest Ilya I Alisast.

Meediana on taaskasutatud muinasjutukassetid C70, sama salvestis mõlemal poolel. Vaheleht värvilise digiprindiga 120 grammisel paberil ning mõlemat pidi volditav, ehk siis vastavalt kuulaja soovile, kas ingliskeelne info väljaspool või venekeelne. Kassetikleebis värviprindis ja vastavalt volditud vahelehtedele kas siis ingliskeelse või venekeelse kirjaga. Kujunduse autoriks on Ilya Bogatyryov. Kassetikarp avaline läbipaistev.

Villem Jahu - Live Recording 2012 - 2014

Villem Jahu - Live Recording 2012 - 2014
Trash Can Dance 2015
TCD70

A: Ptarmigan 2012 / Polymer 2013
B: Kodu Baar 2014 / Vorstimäe 2014

Tiraaž 30
Kestus 58 minutit
Hind 4 eurot
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)hot.ee.

Mul hea tuttav, kes väidab, et tema ei kannata noise´i üldse helikandjalt kuulata, vaid peab seda alati tegema kontsertil, olles niinimetatud helimüüri sees. Minul hoopis vastupidi, sest live´i ajal vaja sajale muule asjale tähelepanu pöörata ning muusika enese kuulamine ei ole mitte seal tegevuste tipus. Villem Jahu on usin esineja, on ju käesolevgi materjal kokku miksitud neljast erinevast kontsertist, kuid mina ei ole ühelegi neist jõudnud ja siiani vaid artisti poolt tehtud salvestiste põhjal pilti peas kokku pannud. Kassetil olevat salvestust kuulates hakkas mu peas jooksma paralleel...ääää...Star Wars´iga. Täpsemalt öeldes Seppo Nunnaneni fännipõhisele audiotööga "Every Dude Likes Noise", kus tutvustati Star Wars´i filmis kuulda olevaid taustahelisid. Selles helitöös oli välja roogitud absoluutselt igasugune SW-i originaalmuusika ning kõik dialoogid ning jäetud alles vaid masinate kriginad, lasermõõkade särisemised, uste surisevad sulgumishelid, kompuutrite piipsatused, Darth Vader´i kurjakuulutav hingamine ja Chewbacca kurvad ulvatused. Kui Nunnanen surus kõik need filmis kuulda olevad hääled ja helid eriti külg-külje kõrval kokku ning sai sedaviisi umbes kaheksa minuti jagu materjali, siis Jahu kontsertsalvestistel on need samad hääled hõredamalt heidetud, kuid sa leiad need, tunned ära. Loomulikult saan ma aru, et mu aju hakkab vingerpussi mängima ning helisid minu mõttele sobivamaks vormima, kuid just see ongi ju noise´i puhul nii lahe, et võid saundi abstraktsusel lubade oma vaimusilmas kõike teha, moonduda ükskõik milleks, ükskõik milliseks. Villem Jahu heliimprovisatsioone lava ees kuulates ning artisti pilguga jälgides on aga kõik hulga kontsentreeritum, juba mingitlaadi raamidesse valmis asetatud ning vaevalt läheksid mu mõtted sel juhul George Lucas´e loodud maailmate manu. Võib-olla avaksid mõtted teisi huvitavaid kambreid, kuid kohe kindlasti liiguksid nad paar korda baarileti ja suitsunurga suunas.

Meediana on kasutatud C60 läbipaistvaid, niinimetatud prison clear (USA vanglate standart, kus salakauba sisseveo piiramiseks on vanglates lubatud aid täiesti läbipaistvad helikassetid)), kassetikorpuseid. Tavaline läbipaistev karp. Vaheleht prinditud läbipaistvale grafokilele ning A ja B pool on paika pandud kassetikruvide järgi, sest umbes 90% ulatuses on kassetikruvid alati kasseti A poolel. Muusika autor Villem Jahu va. B1, kus on kaasategev ka Juhan Vihterpal. Kassett on limiteeritud kolmekümnele koopiale.

Noise School

Noise School
Trash Can Dance 2015
TCD69 kassett

A:

POON VS. TONT - Robustne ja primitiivne 1:13
THREES AND WILL - Kinjika Died On The Fifth 4:18
VIRU REALIST - How Does It Affect Me In Far Future 23:40
TAHM - Penetration Park 5:34
FRODEEVO - Lumi/Kuulame kuulame/Lame kuu 0:54
GOEBBELS AND THE PLASMAMAMMOTHS - Xipe Totec Comes 4:04
EDASI - Kriegshertze Und Volkemörde In Den Letzten 150 Jahren 4:30

B:

ASIAN LIGHTS - Indian Nights 8:56
POON - Elagu absurd 3:30
KAAREL MIHK - Taht 7:20
JAKOB ROSIN - Car Wash From Inside 9:08
PROJEKT UNISON - Camshaft 2 7:29
OUDEIS - Noise In Itself 4:23
МЕДИТАЦИЯ - Дверь закрывается 4:53

Tiraaž 96
Kestus 87 minutit
Hind 3 eurot
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)hot.ee.


Poon´i ja Tondi avaloo koha pealt oli mul koheselt selge, et sellest tuleb kogumikku alustada, on neil ju träki nimeks ja teemakski parodeertivalt "Robustne ja primitiivne" ning eks selle alla võib laias laastus paigutada kogu kassetil oleva materjali. Robustselt ja primitiivselt on kogumik ka kokku pandud, nii lugude valiku kergekäelisuse, mõnede artistide vägivaldse noise´i sildiga leibeldamise kui ka kassetimasteri tehnilisuse läbi. Esialgne plaan oli võtta artistidelt päris pikad lood nii, et kogumikule oleks paigutunud poole vähem muusikapalu, kuid lõpuks tuli vaid Viru Realisti loomingust üle poole kassetikülge hõlmav träkk ning ülejäänud lugusid noppides ei pööranud ma enam kestustele tähelepanu. Samuti ei hakanud ma ühegi artisti loomingut terasema silmaga läbi kammima, vaid kopi-pastisin eraldi folderisse neid träkke mis esmaselt meelde tulid, mulle enesele paremini kõrva olid jäänud. Suuremat tähelepanu pöörasin Asian Lights´i le, sest tema loomingut sai võetud just selle kogumiku tarbeks salvestatud 3 looga audiokassetilt ning EDASI puhul, kus eesmärgiks oligi leida vana avaldamata materjali hulgast mõni sobilik. Mõlema puhul oli valikuku tegemine 3 träki vahel ja neid sai õige otsuse tegemiseks mitmeid kordi läbi kuulatud. Suurt tähelepanu ei pööranud ma lugude asetusele, sättides paika vaid mõlema külje lõpulood, kuhu tahtsin rahulikumat südamlikumat muusikat ning kuna Asian Lights sai faili asemel salvestatud kassetilt, siis lindistamise mõttes lihtsaim oli seda asetada B külje algusträkiks. Ütlemn siis nii, et vaid kasseti mõlema külje algus ja lõpulood sai suurema tähelepanuga paika asetatud. Pead ei vaevanud ma ka helikõrguste täppis kruttimisega ning iga träki puhul heelbli tõstmise-langetamise asemel võtsin kuldse keskmise, mis küll üldmuljes jättis mõned lood valjema, mõned vaiksema heliga. Tõenäoliselt kostub see välja kõige paremini Jakob Rosina autopesulas salvestatud field recording träki puhul, kus vahepeal pead heli tabamiseks kõrva pingutama ning siis taas, kui pesula harjad mikrofonile lähenevad, on tunne justkui tungiksid plastikharjased oma kraapivas valjususes lausa läbi kõlarimembraani. Kuna üsna koheselt oli selge, et kõik artistid peale ei mahu ja seetõttu tuleb teha ka teine samalaadne kogumik, siis ei lasknud ma ennast ka häirida valiku tegemisel, et keda võtta ja keda jätta. A poolele rohkem kitarride toetatud mussi ja B poolele masina oma, ainsaks piiranguks lindi külje 45 minutiline kestus.

Meediana kasutasin TDK D tüüpi C90 kasseti sorteeritud ning taaskasutatud linte ja siinkohal tänu kõigile kes mulle oma vnu kassette kinkinud on. Mitmedki ilusa muusika artistid on nüüd asendatud inetu muusika artistidega, he he! Kassetikarbid samuti valdavalt taaskasutatud TDK õhem slim, aga hulka sattusid ka mõned Maxelli samalaadsed tumedalt toonitatud karbid. Vaheleht on värviprindis 300 grammisele paberile ning värvilise digiprindi masinast on tulnud ka kleebised. Kaanel oleva, Rahandusministeeriumi kujutava, foto autoriks on Airi Leonidov.

Khurdhost - Under the Oath of the Old Oak

Khurdhost - Under the Oath of the Old Oak
Trash Can Dance 2015
TCD71 kassett

1. Creepy Pagan Night 01:41
2. Lean Years 04:48
3. Under the Oath of the Old Oak 03:46
4. Set Out for a Place in Valhalla 03:50 

Tiraaž 36
Kestus 14 minutit 05 sekundit
Hind 3 eurot
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)hot.ee.


Hiljem taipasin, et thrash metalist otsisin ma hardcore punki. Siis tuli death ja siis tuli black metal, aga minu hardcore´i lembus oli sellel hetkel leidnud selle monotoonses belgia uues biidis, järgnenud EBM-is ja ameerika industriaalis. BM näitas sel ajal mu jaoks ühelt poolt koomiliselt teatraalset külge, teisalt aga justkui sektilikku kinnist ringi, kuhu niisama uudishimu rahuldama ei tulda. Alles aastaid hiljem tuli BM mu ellu, alul töökaaslase innustuse najal ning siis kohe tänu Mihkel Kleisi taas tärganud huvile. Viimane asus oma avastusi neti teel tutvustama ja ei olegi imestada, et minu maitset hakkas teda järgides kujundama hoopis veidrama kõlaga eksperimentaalsem või siis primitiivselt karm BM. Nüüd ma nägin bläkis küll seda punki, seda hardcore´i ja ka tuima biidi võlu. Käesoleva salvestise kohta kuulsin samuti soovitust Kleisilt, kes nimetas "Under the Oath of the Old Oak´i" parimaks black metalik mis eestis kunagi tehtud. Ma ise nii julgelt ei väida, sest eesti mussi kollektsineerides on kuulatud ka paljusid traditsioonilisemaid BM albumeid, mis mulle väga hinge kleepunud, kuid EP materjali lummus haaras ka mind. Ja siin nagu Tankisti puhulgi on mind köitvaks teguriks nooruslikust entusiasmist loodu, südamest tulnud tahtmine teha kurja muusikat. Kas 15 aastasel salvestajal oli see viha päriselt hinges või püüdis ta seda lindistamise ajal võimendada, ei oma lõpuks tähtsust, sest vanusest lähtuvalt ei ole sa nagunii ühelgi hetkel fake, vaid võtad kõike hingega. Sekundaarseteks jäävad ka pillimänguoskus ning tehniline seade, sest lõpuks kõlab tehniline black metal sama vääralt kui tehniliselt tasemel punk rock. Lõpetuseks mainin, et kui Khurdhost´i "Under the Oath of the Old Oak" salvestati nüüdseks 10 aastat tagasi ja oma viimase bändi kohta on artist öelnud, et sedalaadi muusikat on ta alati teha tahtnud, siis täna hommikul kuulates esimesi ja viimaseid salvestisi paralleelselt, on märgata arengut, aga samas ka siiani kõrva torkavaid sarnasusi.Tõsi9, seda punk  rock´i mille ümber mu maailm siiani paljuski keerleb, uue materjali hulgas ei leia, debüüdilt aga küll. Meediana taaskasutatud musta korpusega C40 kassetid, karp musta põhjaga. Vaheleht mustvalges digitrükis 300 grammisel paberil.