Jonas Van den Bossche / Jelena Glazova - Live at Nabaklab
Trash Can Dance 2017
TCD 127 kassett
A:
Distant Light 19:57
B:
Super Marquee 11:41
Kuula, osta ja lae alla!
Kestus 31 minutit ja 43 sekundit.
Kogus 72 tk
Kasseti hind on 5 eurot
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)gmail.com.
Jonas Van den Bossche´il on oma nägemus, oma kontseptsioon Jelena Glazovaga ühesloodud muusikale ja seda saate lugede ülal asuvat bandcampi linki järgides või kasseti siseküljelt. Mind viis fantaasialend nende ühist helitööd kuulates hoopis mujale, kandis ajamasinaga aastasse 1957 ja tegevuspaika Berliin. Kahe noore loodud helideilm on minu meeltele justkui külma sõja aegne spiooni argipäev. Ei mingit Flemingilikku ülepaisutatust, ega John le Carré seebiooperlikku põnevust, vaid luurajate hall trööstitu argipäev, pedantselt korduvad toimingud, bürokraatlik pisitäpsus ning selle kõige taustal kerkiv pettumustejada kodust kaasa saadud ideoloogiates. "Live at Nabaklab" kõlab justkui ühe pisikese luuremutrikese päev konspiratiivkorteris. Kell venib tigulikult, pilk järgib kahtlustavalt igat tänavanurgal pikemalt peatuvat autot või kangialusesse liiga kauaks jäänud suitsetajat. Iga teine tund tuleb tunne, et käsirelva peaks igaks juhuks veel lahti võtma ning puhastama, iga kuue tunni tagant tuleb aga teha raadiosaatjaga eetrikontroll. Ja kõrvalkorteris võib istuda teine selline hall pisispioon ja vastasmajas kindlasti kolmas ning ümber nende on õhk raadiosaatjate poolt edastatavatest salasõnumitest paks, lausa käegakatsutavalt nii raadiolainetena, kui kuulujuttudena levivast informatsioonist tahe. Kuigi Berliin oli sellel ajal erinevate agentuuride sõnumisaatjatest pungil, võib ju tinglikult jagada linnas resideeruvad agendid kaheks, jättes ühele poole ida ja teisele lääne, kusjuures helitöö muusikas esindavad Jelena Glazova eksperimentaalsed helitaustad idale omast kammitsetust, kompromissitut konkreetsust ning halli ahistatust ning Jonas Van den Bossche´i kitarr samas seal peal justkui läänellik saundikuulutaja, kandes kaasas Läänesektori rock´n´rolli ja bluesi, aga ka kohviubade aroomi, närimiskummi imalmagusat lõhna ning nailonsukkade eksootiliselt mõjuvat keemilist hõngu. Eesriie on vahel, aga müüri veel ehitatud ei ole ning kuigi keegi sektorite vahel pendeldamist hea pilgu ei vaata, on kavalamatel teatud liikumisvabadus ja koostöö veel säilinud. Jonas Van den Bossche´i ja Jelena Glazova koostöö "Live at Nabaklab" oli minu meelelennule justkui selle ajastuhetke peegeldus.
