Wochtzchée - T400

Wochtzchée - T400
Wochtzchée 2013

1. T400 04:00
2. Jääkiired 04:38
3. Masinkaja Masinaga 05:34
4. Algusemaiguline Lõpp 05:28

Kuula - osta!

Öeldakse, et heal lapsel mitu nime ja Taavi Tulevi muusikaprojektidel neid tõesti jagub. Ei vaidle vastu, et Taavi ise on hea laps ning kõik tema muusikalised tööd jäänud alati keskpärasusest kõrgemale, seega samuti väga head. Nüüd siis Wochtzchée nime all uus nelja looga neti-EP, mille vamem vend füüsiliselmeedial on päris tugevalt omanäoline reliis - limiteeritud ühe träkiga plaat mida sa kunagi ei kuula, sest selleks peaksid lõhkuma plastikümbrise. Aga kuulata saab bandcampis ning vajaduselka formaati koduarvuti jaoks osta.

Kui ma siin kuid tagasi vaimustusin Taavi Tulevi albumist "Televiisor On Tuksis", siis sinna kõrvale asetaksin samuti uue EP "T400". Ei räägi muusikalistest sarnasustest, vast leidub neidki, vaid hoopis tunnetuslikust - sama tugeva emotsionaalse löögiga olid mu jaoks mõlemad. Nagu välk selgest taevast, et paneb mängima, kerib paarkümmend sekundit ning siis lööb sutsaka ära, taipad poolehmatusega, et see sulle väga meeldib, see inspireerib sind ning täidab just õiged tühikud. Kui EDASI loomingu puhul olen täheldanud, et sekundeid peale seda kui oled mingist helist puudust tundnud, see kohe ka kostub, siis käesoleva albumiga on samalaadne lugu - tekib peas tunne, et miskit võiks lisaks olla ja siin see ongi. Tahad natuke helget sündipopilikkust, palun väga, soovid pikemalt uneleda, me lubame seda, soovid karmimat värinat, ei ole kadedad! Wochtzchée isegi astub sammu kaugemale ja ennetab su mõtteid, teades juba ette kõiki su meelesoove. "T400" on minu jaoks debüüdist heledama helikeelega, minimalistlikumalt peeneb ja sätetes täpsem suurepärane ambientitöö. Hea algus uue täispika albumi ootusele.

Orphan Black - 1. season

Orphan Black - 1. season - created by John Fawcett, Graeme Manson 2013

Üks viimase aja põnevamaid seriaalivaatamisi. Ja põnevust siin tõesti jagub, ehitatakse teist päris kenasti, mätsitakse korralikult ning lisatakse aeg-ajalt paar pisipõnevust veel lisaks. Aga ometigi ei seisa selle sarja väärtus ainuüksi põnevusel, sci-fi taustal seda vähem, vaid hoopis huumoril, mille britid on suutnud täiskomplektis üle ookeani toimetada, sest tegu ju BBC America jaoks toodetudsarjaga.Viimane tähendab seda, et briti telekvaliteet on säilitatud, kuid tegevus toimub ameerikas ning formaat rohkem sinna USA sarjade kanti. Kerge õrn, isegi üsna labane (kloonid) kui nüüd nii otse mõelda, ulmeline taust, korralikult sätitud läbiv kui ka situatsioonipõnevus ning lõpuks veel killukesed seda briti musta huumorit - väga muhe vaatamine, mis ei püüagi enamat kui olla hea meelelahutus. 4/5

Kaks lemmikut - rentboy Felix ja üks kloonidest, pereema Alison.

Wick Blaze

Wick Blaze
Trash Can Dance 2013
TCD38 kassett

A. Sleep Furiously 9:57   (kuula - lae alla)
B. Stories From The City 8:58   (kuula - lae alla)

Kestvus 19 minutit
Tiraaž 25 tk.
Hind 3 eurot
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)hot.ee. 

Wick Blaze on inspiratsiooni ammutanud ning oma helitöödes kasutanud mitmeid erinevaid elektroonilise muusika žanreid, millest vast enim on mõjule pääsenud house, seegi aga kerge tumeda kõrvaltooniga. EP mõõtu kasseti jaoks valisin välja kaks artisti süngeimat pala. Sleep Furiously - öös kerivad helid mida oma peas võib kuulda teleka ette uinuja ja kus unenäohääled lähevad segi televisiooni vahendusel saadetutega ning loovad oma maailma, sellise ohtliku ja ähvardava kõverpeeglireaalsuse. Stories From The City on väsimusedub, kus sõpruskond on jäänud hommikul suitsusesse tolmusesse inimtühjusest inetusse peosaali hängima, kes otsib taga oma jopet, kes tukub tooli ja kes püüab veel viimaste klaasipõhjadega dope´i mõju tagasi meelitada, kuigi ammu nõuab aeg seda, et peaks edasi astuma hakkama, kas siis koju või mõne sõbra juurde, aga kindlasti edasi liikuma. Selline on minu nägemus neist kahest palast, artistil on loomulikult omad lood jutustada ja seda toonitab Wick Blaze´i enese poolt tehtud mustvalge kaanekujudus kus figureerimas anonüümsed hundid ning metskitsed. Mustvalge minimalistlik kujundus koos valge 20 minutilise kassetiga tõi minu jaoks silmade ette üheksakümnendate alguse BM bändide demod, väheke küll kenamini sätitud, kuid samas ikka päris toore UG tundega.