Minu "Oscarid" juba jagatud - 2006 parimad filmid

Oscar Goldmanid 2006

Otsustasin teha väikese kokkuvõtte minu jaoks eelmise aasta parimatest filmidest. Tegemist on loomulikult üksnes minu isikliku arvamusega ja tean, et nimekiri võib tulla üsna ebaobjektiivne. Tihti piisab ühest pisikesest hetkest, et film mulle meeldiks aga see töötab kahjuks ka vastupidi. Nii mõnigi väike ebaloogilisus ( jah ma tean, mul peab alati kõik filmides loogilisena tunduma ) võib terve linaloo nautimise ära rikkuda. Anyway, blogi abil püüdsin kinni mõned filmid ja panen nad oma 15-ne ustava lugeja jaoks siia kirja. Pildid on kõik Oscarist, seekord küll hoopis fiktiivsest kultustegelasest Oscar Goldmanist kollektsioneeritava action nukuna.
*Parim action* - Election 2. Johnny To meisterlik järg oma aasta varem valminud Election´ile oli vaimustav tänu 180 kraadisele pöördele shanris. Kui esimene film oli 99% vägivallatu, siis järjeloo oskas geenius teha vastupidise - ultra verise ja armutu. Kaalukausil olid veel türklaste salaagent versus USA army Iraagis, ehk Valley of the Wolves: Iraq ja teine action põnevik Hong Kongist nimega Dog Bite Dog.
*Parim ajalooline* - Alatriste. Agustín Díaz Yanes´i kujutatud kapten Alatriste on nii kriitikutelt kui raamatusarja austajatelt kõvasti hurjutada saanud, kuid mulle tema pakutud tolmune, kuid aus mees meeldis. Ka Tristan + Isolde oli eelmise aasta ajastufilm mis silma ei häirinud.
*Parim sci-fi* - X-Men: The Last Stand. Brett Ratner´i X3 oli peale A Scanner Darkly ainus ulmekas mida eelmisel aastal valminud teostest nägin. X-mehed olid juba vanad lemmikud ja Dick´i järjekordne ekraniseering paras pettumus, polnud just raske valikut teha.
*Parim thriller* - Running Wild. Korealase Sung-su Kim´i politseipõnevik oli originaalse sisuga. Kõigepealt petetakse vaatajat, andes neile üpris lihtsat ja sirgjoonelist sisu, kuid siis keeratakse asi pea peale. Just siis kui mõtled, et tavaline põnevik, muutub kõik. Meeldisid veel prantsuse anarhistide püüdmisest rääkiv politseilugu Tiigri brigaad oma ajastuhõngu ja lahedate tegelastega.
*Parim horror* - Silk. Chao-Bin Su lavastatud aasta horror hit tuleb üllatuslikult Taiwanilt. Segu ulmest, draamast, horrorist ja actionist. Minu jaoks traditsioonivaba aasia õudusfilm, uudne nii mõnegi nurga pealt. Ka ühendriikides valminud Silent Hill ja The Hills Have Eyes olid tänu konkreetsele vägivallale head. Slither aga liiga fun, et selles kategoorias tõsiselt konkureerida.
*Parim komöödia* - Volver. Pedro Almodóvar´i viimast filmi võivad paljud pidada draamaks või isegi traagiliseks linalooks, minu jaoks oli see aga puhas musta huumori lõbu. Pettunud töökaaslane näiteks ei leidnud sellest esteetikat mida ta nii väga "Halva kasvatuse" puhul nautis. Mina ütlen esteetika my ass, meil on hoopis Penélope Cruz ja oleé´. Häid komöödiad sai vaadatud teisigi. Korea The Host, soome Matti, beerlandia Beerfest ja pisike nunnu Little Miss Sunshine.
*Parim dokumentaal* - Terrorstorm. Alex Jones julgeb rääkida kui eputis Michael Moore peab targemaks suu kinni hoida. Väsimatu inimõiguste eest võitleja ja inimeste väärkohtlemisest teataja nii oma raadioshow, internetilehe kui filmide kaudu. Minu respekt. Teise koha saaks arvatavasti Oscari kandidaat, hirmuäratava pilgu evangelistide maailmast heitev Jesus Camp. Pronks läheb ühendriikide maksusüsteemi kritiseerivale America: From Freedom to Fascism´ile.

*Parim draama* - A Dirty Carnival. Ühe mu uue lemmiklavastaja Ha Yu filmi võib pidada ka kriminaal thrilleriks. Kuritegeliku maailma mutrikeste elu on aga rohkem draama võtmes kui põnevusele rõhudes välja toodud. Realistlik vaada korea kriminaalide ellu. Hea realistlik draama oli ka digikaameraga filmitud HK/Hiina film Walking on the Wild Side, samuti kerge krimi maiguga.
*Parim lavastaja* - Johnny To. Mees mitte ainult ei teinud 2006-ndal aastal suurepärase järje Electionile vaid tõi HK kinno tagasi ka heroic bloodshed´i teema filmiga Exiled. Produktiivne režissöör kes oskab iga filmiga midagi uut ja ennenägematut pakkuda, geenius ühesõnaga.
*Aasta suurim pettumus* - Pan's Labyrinth. Guillermo del Toro fantaasiafilmi sai aasta jagu oodatud, kuid kahjuks oli tulemus minu jaoks napp. Isegi mitte alati iluga lööv, ning otsast lõpuni mittemidagiütlevalt igav.