Tadpole

Tadpole - Gary Winick 2000

Juba paar aastat taob peas, et tuleb seda filmi vaadata, tuleb vaadata. Tegu ju ikkagi nimeka uue New Yorgi indiekaga, kuis sa ilma saad. Suur oli aga üllatus kui selgus, et linalugu mul tegelikult juba paaril korral nähtud, kunagi oli see mul isegi videokassetil. Pole siis justkui ime, et paar lõiku mida netist olin nägema sattunud, tuttavad ette tulid, kuigi jah, et aga film samuti nähtud, see pähe ei karanud. Ei mäleta ka seda mis tundega seda kunagi vaadatud, aga nüüd igaljuhul meeldis väga ning seda tänu kenale armsale loole, NY indikino kohalolevale tundele ning suurepärasele digiformaadi kasutamisele, ehk siis oskusele teha mõistliku hinnaga head tööd.

Peaosaline oli minu isiklikust vaatenurgast väheke liiga isikupärane oma teadmiste ning eluhoiakutega, ühesõnaga selline tarkurist möku. Looserid meeldivad ikka rohkem ning ühe vähekenegi äpuma kuju puhul oleksid vast kõik noormehe armuafäärid ning naisvallutused veelgi teravamaid piirjooni omanud. Ebakindlust muidugi jagus ka kooli priimuse ellu ning eks neinde raamatuteadmiste ja elukogemusest õpitu kõrvutamine reaalsetes situatsioonides oligi üks huumori alustalasid. Aga jätame nüüd hetkeks selle Aaron Stanford´i poolt mängitud Oscari ja kiidame hoopis tema naisi, ehk siis kõrge viis Sigourney Weaver´ile ning kestvad ovatsioonid Bebe Neuwirth´i aadressil. Viimast hakkasin fännama juba Frasier´i teleseriaalist kus ta aeg ajalt Niles´i abikaasana läbi vilksatas, kuid siinses filmis võitis ta täiskäega. Väike nunnu romantiline komöödia, lihtsalt tehtud lihtne lugu. 3,5/5