Pantheon 2011
Alul ei saanud vedama, hiljem pidama, ehk siis esimese kolmandiku võrra koomiksist läbisin üsna raskelt, kirusin taga jutustamisstiili ning emotsemist, aga siis võeti naksti munad maha ja koomiks muutus hulga põnevamaks, storitellingut asusin innukalt nautima ning kui lõpuni jõudsin, siis oli tunne, et kuidas nüüd järsku juba tagakaas käes, vaja oleks ju veel vähemalt 100 lehekülje jagu materjali. Kõige paremat muljet mulle lõpuks siiski ei jäänud, sest Craig Thompson tundus liiga ambitsioonika koomiksikunstnikuna kes vere ja higiga pressib endast originaalsust välja, mitte ei lase sellel loomulikul teel voolata. Koomiks oli hea ja haarav, aga sisse jäi tunne justkui oleks kogu materjal liiga tehislik, liiga kunstiline ning seeläbi eba.
Tunnen sügavalt kaasa, hea et sul lapsed juba olemas on...
ReplyDeleteHöh höh....
ReplyDeleteYoutubeis olid lausa mingid kuskil tunniajalised loengud selle koomiksi kohta, akadeemilised sellised, autori osavõtul. Vbla on abiks mõistmisel, ma ise ei ole vaadanud aga mäletan et imestasin, et wtf siin sünnib - loengud! koomiksi kohta! Peab olema deep kraam.
ReplyDeleteMa ei jaksaks vaadata. Sa oled selline tüüp kel jõudu lisasid ja kommentaariridu läbi töötada, aga minul napib aega niigi. Jään siis pigem vahetu mulje juurde, he he!
ReplyDeleteSamas on kindlasti ka Alan Moore või Grant Morrisoni koomiksite kohta jutte. Eeldan vähemalt.
Trash