Ütle kes on su sõbrad ja ma ütlen kes oled sa ise. Paljuski on see Eddie Coyle´i koha peal vettpidav vanasõna. Aga räägime koheselt sellest kes on Eddie Coyle. Elatanud gangster, allilmas tuntud ning respekteeritud kurjategija kes nüüd vanaduspäevade hakul püüab madalat profiili hoides saada kokku piisavad summad, et kolida kaasaga lõunasse, Florida päikese kätte oma penskarikonte soojendama. Suures mängus mees enam ei osale, pangaröövid jäävad teiste teha, kuid mees annab nõu siin ja seal ning varustab linna karmimaid kutte tulirelvadega. Ta hea sõber mängib topeltmängu ja .... kes on su sõbrad, see oled sa ka ise.
Alles hiljutises blogipostituses kirjutasin, et Boston on karm linn kus armu ei anta ning käesolev linalugu oli just selline pehmendusteta krimithriller. Samal ajal kui valdav osa seitsmekümnendate krimkadest olid väheke pulp mekiga isegi novaatorlikkuses, siis see film tundus ülesehituselt justkui uue milleeniumi põnevikuna. Maalähedane, mitmetahuline ning armuti oma mängus kus ühel pool pätid ja teisal mendid, üks hoolimatus mõlemaid saatmas. Kõva krimka, vaid Robert Mitchum´i valik peaossa oli minu jaoks väär, kuid see põhineb isiklikel meeldimistel ja filmi enese väärtust teiste jaoks vast alla ei tiri. 4/5
Boston beat.
Tahan! Jagad?
ReplyDeleteLinki jagan
ReplyDelete