The Third Day

Ruz-e-sevom - Mohammad Hossein Latifi 2007

Juhuslikult hakkas silma, et selle aastasel PÖFF´il on kavas taas üks Kiarostami film. Kindlasti mitte halb, tõtake aga vaatama. Ise tegin aga hoopis tutvust teistlaadi kinoga, sest kuigi Kiarostami võib noppida auhindu välisfestaritel, tegi käesolev linalugu kodumaal Iraanis filmiauhindade jagamisel puhta töö, lisks mitmed priizid araabimaade filmiüritustelt. Kunstilisusest on asi kaugel, kõik püsib actionil ning ideoloogial, esimene neist kaheksakümnendate juustuseid möllufilme meenutav ning teine üsna nutikalt üles ehitatud, luues läbi armuasjade hulga mõistetavama. pildi toimuvast.

Baathi vägeda saabudes peidab peategelane oma sandist õe koduaeda, sest viimane ei ole võimeline põgenema. Majja tuleb õe kunagine kosilane, nüüdne iraagi väe ohvitser ja tajub, et midagi on korrast ära, lahkutud on kiiresti ning tegelikult peks neiu kusagil läheduses viibima. Samal ajal aga veenab vend oma võitluskaaslai, et tema õe päästmiseks tuleb orgunnide päästeoperatsioon, tungida läbi vaenlase ala nende koduaeda neidu ära tooma, kuigi see kõlab selge suitsiidimissioonina. Kamp julgeid iraani mehepoegi asubki teele maja poole mida valvab kunagine peig oma sõduritega ja peatselt vihisevadi kuulid.Vanakooli actionkino tänapäeva Iraani kommertsfilmis, huvitavam kui mõni sealne poolenisti keelatud söetoonides suhtedraama või lääne publikule suunatud kriitiline sõnavõtt islamitabudest. 3,5/5

Pettunud peig niidab mehi nagu loogu.

Brotherhood

Broderskab - Nicolo Donato 2009

Juleti vähemalt välja öelda, et homo võib ka rassist olla. Et üks vähemuses olemine ei tähenda kohest tolerantsust teiste vähemuste vastu ning lillad ei pea alati pruunide ja kollastega käest kinni hoides lillelippude all ühtse massina kurjade natside vastu välja astuma, vaid mõnele gyle võivad need natsionaalsotsialistlikud aated lausa meelt mööda olla. Lõpuni välja aga ikka ei mindud, sest kohe nii kui kaks kanget valge rassi eest võitlejat üksteist himuramalt silmitsema hakkasid, kiskus film väga banaalseks ja naiivseks.

Olgem realistid, kuidas kuramus sai ühele organisatsiooniga ühinenud omasooiharale tulla üllatusena, et ohh issand, siinsed kambapoisid ei salligi homosid! No nii palju idu on iga mehe ajus, et tajuda millised tuuled neis seltskondades puhuvad. Kas just nii nagu siinses filmis või mitte, kuid ehitada skinnikambas oma tulevik varjatud suhtele, ei ole just mõistlik otsus, varem või hiljem näitab ikka keegi näpuga.

Ja siis solvutakse kogu liikumise peale, et kui teie ei luba mul olla homo, siis mina ei taha olla radikaalne prempoolne, justkui peaksid need asjad mingis veidras tasakaalus olema. Lööte mind kui homo, lähen ja paitan hoopis türklasi, mitte ei viska molotovi kokteili perekond Sisserändajate tuppa, kuigi varem olin samasugune homo, kuid vihkasin neid pruunpersesid. Suhe ise oli imalat laadi ja piinlik vaadata ning lõpus keerati veel üks klišee otsa nagu neid filmis veel vähe oleks olnud. Alul veidike radikaalsemat muljet jättev film keeras lõpuks ikka kenaks poliitkorrektseks looks. Nõrk. 2/5

Poisid ujumas.

The Originals

Dave Gibbons - The Originals
Vertigo 2004

Sõber Lauri võrdles seda auhinnatud koomiksit filmiga Quadrophenia ja tõsi ta on, pool koomiksist on justkui filmist üks-ühele maha viksitud, seda kuni kohani kus linaloos sõideti Brightonisse. Film lõppes seal, kuid koomiksit oli veel pool järel ning sel tuli sisse Watchmen´i kunstniku Dave Gibbons´i oma lugu, mitte küll väga originaalse twistiga, kuid arvestatav. Koomiksi ehedus peitub aga mitte loos, vaid just kopeerimises, sest see kuidas mod´ide (Originals) ja rocker´ite (Dirt) omavaheline kemplus oli viidud tuleviku britanniasse, nägi lihtsalt lahe välja. Korralik lugu kenade paralleelidega briti subkultuuridest.

Tulevikumodid hõljukskuuteritel.

Campion : Look to the Lady

Look to the Lady - Martyn Friend 1989

Sari koosneb kaheksast krimiloost kus mõistatusi on lahendamas härrasmehest uurija Albert Campion, eksentrik kes vaatamata noorele eale omab klaari mõistust ja võimsat teadmistepagasit, lisaks veel endisest poksijast abilist nng hulka sõpru kõrgetel kohtadel. Kuigi mõlemad hooajad olid kodus kenasti olemas, vaatasin vaid ühe müsteeriumi ja sellega ka piirdun. Esiteks ootasin sellelt ajastutruult koomiliselt krimisarjalt kergemat, sellist Jeeves and Wooster tüüpi huumorit ning teiseks tõsisemaid mõrvasaladusi. Oli aga vastupidi, mõistatus mõrva taga osutus lapsikult jaburaks ningg pealiskaudseks ning huumor püüdis olla koomiline, olemata aga sellisel juhul seda mitte. Kujutan ette, et Campioni sarjas on ka koomilisemaid ning põnevamaid episoode, kuid mina neid 14 nägemata osa hulgast otsima ei hakka. Ei jaksa lihtsalt. 2/5

Stalin's Fiancee

Sztálin menyasszonya - Péter Bacsó 1991

Esimese poole tunni jooksul oli mul raskusi selle ungari draamaloo paigutamisega õigesse ajjärkku, pean siin silmas päris peent mängu, sest filmi lõpp annab juba selgelt teada mis aastal tegevus toimub, algus aga tekitab kõhklusi. Paneb kahtlema filmitegijate realismitunnetuse, sest sisse hüppab mõningaid naiivseid momente mis kuidagi ei tahaks sobida Stalini aegse külaelu juurde. Need kõhklused kahtlused ei olegi nii varmad hajuma, kuigi linloo lõpuepisood ning sellele eelnev näitas selgelt, et lapsekingades stsenaristid tatsanud ei olnud ning teadsid küll mis toimus ja kuidas toimus.

See kuidas filmis kuvatud asulasse repressioonid saabuvad oli väga peen töö mis liikus absurdi n ing koomika ääremail, andes aga just läbi selle hulga valuöisemalt teada mis laadi arreteerimised ning millistel põhjustel laagritesse saatmised NL-is kolmekümnendate lõpus võimalikud olid. Lähenemisnurk asjale on väga hästi läbi mõeldud ning see annab hulga avarama skaala, viib vaataja mõtte haarama kogu õudu mida massilised arreteerimised kujutasid. Kahjuks ei mainita näljahäda ning ka mõned kohalikud kuriteod lähevad läbi liiga kergelt, kuid lõpus pakutakse ka karmi sovjetireaalsust. Soovitatav, kuid mitte neile kel algteadmised ajastust puuduvad. Lihtsalt kogu absurdhäiriva situatsiooni mõistmine nõuab selle aja hinge tundmist. 3,5/5

Stalini mõrsja.

Under the Black Metal Siege - 11. detsembril klubis "Rockstar´s", Tallinn

The Ballad of the Sad Cafe

The Ballad of the Sad Cafe - Simon Callow 1991

Näidendina kindlasti töötas hulga paremini kui mängufilmina. Aga võib-olla on ka film hea, mina isiklikult ei suutnud lihtsalt ühtegi tegelaskuju tõsiselt võtta (ei olnud näitlejate süü, Vanessa Redgrave, Cork Hubbert ja Keith Carradine olid väga mõjuvad) ega näha nende käitumismotiivide taga neid tuhandeid emotsioone mille seletuste jaoks on ehitatud Wikipeedias lausa omaette laiend. Southern comic tale, sellist kuiva ja käredat huumorit kraaposin ma vaid sealt välja aga peened nüansid läksid kõik kaotsi. Suure entusiasmiga alustatud filmivaatamine päädis lihtsalt nentimisega, et taas üks Criterioni sarja Merchant production´i film nähtud. 2/5

Vanessa Redgrave.

Filmiküsitlus - Thonolan

Thon´iga silmast-silma tuttav ei ole, kuid viimase kahe kuu jooksul olen talle vähemalt korra nädalas helistanud. Alguses küsimaks luba kasutada oma Talve plaadil tema poolt loodud hea tundega tehtud Sõjaruuni pala Talv ja hiljem pannes kokku Lumi boonusdiski. Thoni telefoninumbrit ulatades ütles Virko, et helista aga julgesti, tegu on muheda mehega kes ikka jutu ära kuulab ja jõudumööda aitab. Nii ka oli. Lume lood sai vaid paari nädalaga kogutud, sest Thonolan võttis poole taagast oma õlule, helistas ise bändimeestele ning pani mu jaoks korraliku kolm-nelikümmend minutit materjali kokku. Kuna mees ise mängib ja on käinud trummikätt laenamas mitmes kollektiivis, oli kogumikupalade väljanoppimine tema jaoks kahtlemata kordi kergem kui minule kes BM-u undergroundis veel orienteeruda ei oska ning tutvusi ei oma. Ilma Thonolani lahke abita oleks plaat kindlasti mitme loo võrra vaesem, sest puht füüsiliselt ei oleks ma suutnud mitme kogumikule sattunud bändi puhul lugude "lunimisega" tegeleda. Tänan sind Thon!

Nimi: Thon
Bänd: Urt, Sõjaruun, Realm of Carnivora etc.
MySpace: Urt
MySpace: Sõjaruun
Koduleht: Caverns Of No Return

1. Millised filmid sulle muljet on avaldanud, ehk mis on sinu lemmikfilmid?

Ausalt öeldes, kui sa mulle mingiaeg tagasi mainisid, et sa tahad minukäest saada seda filmiküsitlust, siis ma nagu mõttes lasin läbi ning kahjuks, ei ole ma siiamaani veel suutnud mingit kindlat kategooriat enda jaoks nagu välja mõelda. Neid filme, mis ma olen näinud ja mulle nagu tõsiselt muljet avaldasid, neid on ikka väga palju. Võiks nii öelda, et mulle meeldivad rohkem sellised ulme, müstika ja õudusfilmid. Juba väikesest peale olen olnud "Tähesõdade" austaja ning igast "Terminaatorid", "King Kongid", "Predatorid" ja "Alienid" on alati olnud minu teetass. Samas ka väga hea sisuga trillerid nagu "Seven", "The Cell", "The Bone Collector", Hannibali filmid,  jne. See kõik sõltub tegelikult tujust, minu tähelepanu on köitnud ka sellised filmid nagu näiteks "Amélie", "Roheline miil", "Braveheart" ning hulgaliselt ka Eesti filme, ülesse lugeda neid oleks siinkohal lihtsalt tülikas. Kindlasti Tarantino varasalvest enamuse. Samuti olen suur vanemate õudusfilmide austaja "The Thing", "Hellraiserid", "Maisilapsed" jne.
Samas olen mingil määral ka selliste, kuidas nüüd öelda friigifilmide austaja, olgu need siis Jaapani vanad klassikud (The Imprint, Ring, etc), John Watersi looming, Suvalised low-budger splätterid ning vanad head Troma filmid (Toxic Crusader jne).
Lapsepõlvest on mulle meelde jäänud ka sellised huumori ja erootika filmid nagu siis "Eskimo Limon" seeriad ning see üüratu kogu enamus Saksama ning ka Inglismaa softcore erootika filme, peamiselt siis 60nendatest ja 70nendatest. Vahvad kaadrid tütrukute internaatidest ja muudest kohtadest, kus peaks olema tsölibaadi aura :)

2. Milline oli viimane meeldejääv filmielamus?

See oli vist film "2012", mida käisin Põlvas kinos vaatamas. Väga köitvad kaadrid, hästi palju hävingut. Meil siin lõuna-eestis eriti filmidega ei priisata, seega enamuse ajast vaatan telest dokumentaale ja ajaloofilme. Mulle meeldisid ka Johnny Cashi ja Jerry Lee Lewise eluloofilmid, mis siin hiljuti teles olid.

3. Mis muusikat viimasel ajal kuulanud oled või julged soovitada?

Uut muusikat tuleb uksest ja aknast sisse ning väga kahju on, et ei jõua isegi oma kollektsioonis olevate lemmik bandide plaadireliisimistega sammu pidada. Kunas eelistan originaal plaate, siis juba füüsiliselt ja eelkõige finantsiliselt ei saa seda endale kõike lubada. Neid on ikka väga palju ning neid tuleb koguaeg juurde. Aga, kui ma peaks nüüd siin mingi soovituse tegema, siis kindlasti viimased plaadid bandidelt nagu Nile, Behemoth, The Ruins of Beverast, Nokturnal Mortum, Blood of Kingu ja palju muud sinna juurde.

Tänan Thon!

Kaader filmist Lemon Popsicle.

Slaves of New York

Slaves of New York - James Ivory 1989

New York´i boheemlaslikest kunstiringkondadest on tehtud mitmeid filme ning käesolev Ivory/Merchant produktsioon ei olnud neist just kõige hiilgavam. Sellegi poolest oli mõnus vaadata kogu seda moe ja kunstiahvide kampa kes püüdsid oma pisikeste NY eludega hakkama saada, leidsid pidevas raha ja kuulsuse näljas vaeveldes isegi aega sõprussuhteid uua ning armuda. Satiir oli tömp ja stoori ei mänginud samuti korralikult, kuid tavalise tööpäevajärgse pingemaandajana töötas küll. Eriti kuna pea iga näitleja oli tuttav ning neid cool´e tüüpe oli kõrvalosadesse haaratud mitmeid. 3/5

Kunstnikud.

Memories From Outer Space

Enki Bilal - Mémoires d'outre-espace, Histoires courtes 1974-1977
Humanoids Publishing 2002


Nelja kuni kaheksa leheküljelised ulmelood. Tihti koomilise puändiga ja valdavalt asetuvad ühte ja samasse kirjutaja/joonistaja poolt loodud maailma. Kenasti tehtud absurdsed sci-fi killukesed, selline mõnus hea veerandtunnine lugemine. Oleks võinud isegi kaks korda samapalju lisaks olla.

Look Around You - 2. season

Look Around You - 2. season - Tim Kirkby, Robert Popper, Peter Serafinowicz 2005

Jah, mitte nii särav kui esimene sesoon, kuid see on pigem väline näitaja kui kvaliteeti hindav. Teise hooaja formaat on lihtsalt erinev. Varasema kümne minutilise telekoolilõigu asemel on hoopis poole tunnine show kus saatejuhid lühiklippides tutvustavad teaduse ja tehnika uusi saavutusi. Parodeeritakse kaheksakümnendate alguse telesaateid, mitte oma aja õppefilme ja paratamatult ei ole see sama huvitav jälgida, sest saade nõuab sissejuhatusi, teemaarendusi ning lõppsõna, samas kui telekool koosnes kiiretest lõigetest ning pidevalt peale suruvatest uutest naljadest. Samuti kiskus teise sesooni taset alla viimane episood mis taaskasutas vanu nalju, andmata jõulist uut laksartust peale.

Kui aga nüüd huumorini jõudsime,siis peab teise sesooni mitmed lõigud olid hulga koomilisemad kui esimeses nähtud absurdsused. Naljad olid paremini kirjutatud ja läbi mõeldud, varasemat üle keramist oli vähem ning dialoogid ja muu sõnaline tekst väga hästi kirjutatud. Mockumentary asemel mängiti justkui pseudoreaalsuse või alternatiivajaloo kaardile. Kahju, et kolmandat sesooni kunagi ei tehtud, kindlasti oleks see taas erinev olnud aga vaevalt kehvem. Teises si narda rohkem kui esimeses, kuid ülesehituselt oli tuhmim. 4/5

Juurviljaorkestrit juhtiv kompuuter.

Iron Butterfly - Early Video Collection

Iron Butterfly - Early Video Collection (1968-1970)

American Bandstand, 1968

01. In-A-Gadda-Da-Vida
02. Interview
03. Iron Butterfly Theme

Promo Video, 1968

04. Unconscious Power

Playboy After Dark, 1968

05. In-A-Gadda-Da-Vida
06. Interview
07. Iron Butterfly Theme

Dating Game, 1968

08. In-A-Gadda-Da-Vida
09. Interview

Promo Video, 1969

10. Filled With Fear

Upbeat, 1969

11. Soul Experience
12. Filled With Fear

Musical Mutiny, 1969

13. Time Of Our Lives
14. Soul Experience
15. In-A-Gadda-Da-Vida

Something Else, 1970

16. Easy Rider

Danish TV, 1970

17. Soldier In Our Town
18. Stone Believer
19. Easy Rider
20. Butterfly Blue
21. In-A-Gadda-Da-Vida

That's a lot of In-A-Gadda-Da-Vida's. Aga sellest ei olnud midagi, sest saundiselt tundusidnad kõik üksteisest eristuvat ning kuna vahele paiskas veel teisi lugusid, ei hakanud taas uut In-A-Gadda-Da-Vida´t kuulates kordagi igav. Iron Butterfly pakkus kohati ikka päris rasket heli ning teisest dimensioonist pärit häälitsusi, väga mõnus oli kuulata.

Look Around You - 1. season

Look Around You - 1. season - Tim Kirkby, Robert Popper, Peter Serafinowicz 2002

Britcom´i väike pärl. Kümneminutilised telekooli õppevideod mis pärit justkui kaheksakümnendate esimesest aastast ning peaksid igas episoodis õpilast valgustama erinevate keemiliste elementide, nähtuste ning füsioloogiliste objektide olemusest, kuid jutt on kõige ehedamas libadokumentaali stiilis täielik bull. Stuudios on tõsised ennastsalgavad teadlased kes erinevate tabelite ning füüsiliste katsetega seletavad televaatajale ainete omadusi, õhust haaratakse uusi termineid ja sõnu, viiakse läbi ohtralt inimkatseid ning keeratakse iga asja olemus kõvaks absurdiks. Siin ka ainus etteheide, sest nii mõnelgi korral keeratakse veits liiga absurdiks aga nagu teada, ei tohi korralik mockumentary kunagi jõuliselt üle piiri minna, vaid peab olema pigem tagasihoidlik kui liialt lööv.

Mõnusas retrohõngus tehtud telekool, paganama koomiline ning tänu klippide pikkusele, veel vaatajasõbralik. Unustada mainimast ei tohi ka vägevaid lisasid kus peale topeltpikkusega jõulueri episoodi veel ka hulluks ajavas teksti-TV stiilis meeletud infovarud. Põhimõttelselt on pikselgraafikas infot paigutatud diski lisade hulka samal määral mis sa praegusel hetkel oma kodusest TV tekstikanalist välja pigistaksid, ehk kõik need edetabelid, spordiuudised, vaatajate kirjad, interaktiivsed mängud ja saatekavad. Ainult, et puha puljuttu täis. Lahe! 4,5/5.

Kahjulikke haigusi saab suudeldes kodutut parmu ja kummitusi võib esile kutsuda laboritingimustes kasutades selleks erilist kummitusmasinat.

Technocalyps

Technocalyps - Frank Theys 2006

Mõned kuud näidati seda dokumentaalfilmi mingitlaadi robotitefestivali raames kus peale käesoleva doki sai veel pettuda Karl Bartose tuimas lives ja kuulata tarkade jutte masinatest. Mina sellest festarist osa ei võtnud, jõuab siis igale poole aga Madis Nestor pillas FaceBookis kiituse ja sellest alustades hakkasin otsima diski mille lõpuks kaleidsin, kahjuks küll oli see hollandi permasubbiga aga siiani paremat reliisi ei ole. Lausa veider, et mitte, sest dokumentaalfilm vääriks kindlasti multisubbiga väljalaset, teema on ju piisavalt intrigeeriv, et kogu maakera rahvas pilgu peale paneks. Suur teaduse ja tehnikaimetleja ei ole ning seeläbi tuli mitmed dokis näidatud asjad üllatusena, kuulsin neist kas esmakordselt või ei osanud ette kujutada, et areng mitmes vallas nii kiire olnud. Palju mõtlemisainet.

Ma ausalt öeldes ei kujutagi ette kuidas kinosaalis kogu kolmeosalist dokki järjest vaadates meestel pea kuumaks ei läinud, mina võtsin nädalas ühe episoodi ette ja jagus mõtlemisainet järgnevaks seitsmeks päevaks. Aga ju siis minu aju on väiksema ram´iga kui tavalistel noortel ega oska moodsamate mudelite moodi infot töödelda. Jää nüüd muud üle kui end esimesel võimalusel modida lasta, paneks ajukiirust ja mahtu juurde, infrapuna nägemise ja liigkaalu vähendava geeni. Teen ära! 4,5/5

A Warrior's Tragedy 2

Bin sing long ji - Frankie Chan 1993

Paar päeva tagasi kirjutasin filmist The Invincible Power Of Kindness ja väitsin, et teine osa on veelgi parem, kusjuures panin sõnad teine osa jutumärkidesse. Aeg on seletada miks parem ning miks ma kasutasin jutumärke viidates järjeloole. Otseselt parem ei olegi, täiesti samaväärne, kuid asja olemus annab kohe punkti juurde. Annaks kasvõi kolm, sest sedalaadi kino tegemisega mina küll varem kokku puutunud ei olnud. Nimelt oli lavastaja võtnud esimesest osast välja jäänud ohtra materjali ning teinud sellest teise filmi. Ühiselt jagavad nii "esimene" kui "teine" osa umbes paarikümne minuti jagu ühist materjali ja 80 minutit täiesti audentset kraami. Kuna põhifilmi tegemise ajal ei olnud mingit ideed teha järge, siis väljajäetud stseenidest uuesti kokkumonteeritud lisafilm on ka täpselt sama sisuga, mõlama puhul on samad tegelased kel sama eesmärk, kohati vahetuvad vaid vastased.

Esimese pauguga oli see väga segadusse ajav, sest mõlemad jagavad veel sama IMDb linki!, kuid mida edasi, seda rohkem sain aru mis toimub ja  imetlesin lavastaja geniaalsust ära kasutada ka kõige pisem montaažiruumi põrandale jäänud filmijupp ning pakkuda vaatajale kompaktsemat lugu. Kuigi esimest, seda niinimetatud õiget filmi, vaadates on sul tunne, et välja jäänud poleks justkui midagi, siis ometigi saad teise teose kaudu nii palju lisamaterjali, et lausa kohati imestad, et sa sellest alul puudust ei osanud tunda. Kahte filmi järjest vaadates on võimalik saada ainulaadne filmikogemus montaaži ja selle taaskasutuse alal aga samuti on tulist austust väärt ka võitlusstseenid, koomika ning näitlejate valik, sest taaskohtudes oli mul paganama hea meel neid kahte kanget kung-fu meest näha. Mehed vääriksid isegi kolmandat filmi aga niipalju vist lisamaterjali ka üle ei jäänud. 5/5

Ülisümpaated karakterid.

Two More Reasons