A Warrior's Tragedy 2

Bin sing long ji - Frankie Chan 1993

Paar päeva tagasi kirjutasin filmist The Invincible Power Of Kindness ja väitsin, et teine osa on veelgi parem, kusjuures panin sõnad teine osa jutumärkidesse. Aeg on seletada miks parem ning miks ma kasutasin jutumärke viidates järjeloole. Otseselt parem ei olegi, täiesti samaväärne, kuid asja olemus annab kohe punkti juurde. Annaks kasvõi kolm, sest sedalaadi kino tegemisega mina küll varem kokku puutunud ei olnud. Nimelt oli lavastaja võtnud esimesest osast välja jäänud ohtra materjali ning teinud sellest teise filmi. Ühiselt jagavad nii "esimene" kui "teine" osa umbes paarikümne minuti jagu ühist materjali ja 80 minutit täiesti audentset kraami. Kuna põhifilmi tegemise ajal ei olnud mingit ideed teha järge, siis väljajäetud stseenidest uuesti kokkumonteeritud lisafilm on ka täpselt sama sisuga, mõlama puhul on samad tegelased kel sama eesmärk, kohati vahetuvad vaid vastased.

Esimese pauguga oli see väga segadusse ajav, sest mõlemad jagavad veel sama IMDb linki!, kuid mida edasi, seda rohkem sain aru mis toimub ja  imetlesin lavastaja geniaalsust ära kasutada ka kõige pisem montaažiruumi põrandale jäänud filmijupp ning pakkuda vaatajale kompaktsemat lugu. Kuigi esimest, seda niinimetatud õiget filmi, vaadates on sul tunne, et välja jäänud poleks justkui midagi, siis ometigi saad teise teose kaudu nii palju lisamaterjali, et lausa kohati imestad, et sa sellest alul puudust ei osanud tunda. Kahte filmi järjest vaadates on võimalik saada ainulaadne filmikogemus montaaži ja selle taaskasutuse alal aga samuti on tulist austust väärt ka võitlusstseenid, koomika ning näitlejate valik, sest taaskohtudes oli mul paganama hea meel neid kahte kanget kung-fu meest näha. Mehed vääriksid isegi kolmandat filmi aga niipalju vist lisamaterjali ka üle ei jäänud. 5/5

Ülisümpaated karakterid.