Teise Maailmasõja aegsel Inglismaal toimuvad saladuslikud plahvatused kus alati inimohver kes on luure andmetel on kokku puutunud saladusliku lõhkeseadeldisega. Milline see sakslaste heidetud pomm välja näeb ja mis seda plahvatama võiks panna, seda kutsutakse välja selgitama riikliku sõjaleiutiste büroo, ehk "Väikese tagatoa" juhataja, viinaveaga mees kellel kõige enim oskusi pommide demineerimisel? Koos hakkaja sõjaväekapteniga asub mees ootama järgmist pommileidu, et välja selgitada müstilise uudse miini omadused ning see kahjutuks teha. Alkohoolikust pommiekspert saabki lõpuks võimaluse lõhkekeha kõrval viinajääke verest välja higistada.Kui The Hurt Locker Oscareid noppis, ütles paar filmisõpra, et hea linalugu küll, kuid The Small Back Room sisaldab ikkagi kinoajaloo kõige põnevamat demineerimisepisoodi ja Piinakamber ei pääse sinna lähedalegi. Tundub, et mina olen rohkem mainstream mees kui kinoklassika austaja, sest minu jaoks olid Hurt Locker´i pommi kahjutukstegemise stseenid hulga huvitavamad kui käesoleva filmi suur finaal. Oli põnev ja pinev küll, kuid kogu linalugu ise keris pinget hulga rohkem üles kui lõpus toimuv pommi tutvustus ning selle lahti tegemine välja kandsid. See, et pommi välimusest ega sütiku käivitusmehhamismist midagi ei teatud, tundus nii äge ja salapärane, et pärast pommi nähes sai vaid imestada, kuis sakslased üldse nii rumalale ideele said tulle ja sääraseid asju taevast alla loopida. Tundus lihtsalt, et paari miini poetamine Inglismaale ei ole vaeva väärt, paar inimohvrit ei kaalu üles konstrueerimise ja kohaletoimetamiseraskusi. Põnevik mis pommidest juttu tehes oli põnev aga sõltuvuse ja armuteemasid lahates igav. 3/5
Una Bomba!
Ma küll ei imesta, sakslased leiutasid ju igasuguseid vingeid aga kalleid ja ebapraktilisi mänguasju...nt need raadio teel juhitavad minitankid jms.
ReplyDeleteVaatan kah ära.
Jah aga see tundus mõttetu, sest paratamatult peatselt selgub ( nagu ka filmis näha võis ) pommi välimus, siis saab sellest rahvast teavitada ning sedalaadi objektidest hoiavad kõik eemale, muutes vidina kasutuks. Veits loll idee.
ReplyDeleteNing kinnitan takka, et umbes 44 aasta sügisest sellised lolle ideid ainult sahtlipõhjast välja tiritigi.
ReplyDelete"Päris relvi" ei olnud enam kuskil eriti toota ning sedapsi asuti igatsugu idiootsusi treima.
Muuseas, need raadioteel juhitavad roomikmiinid (Koljatid) ei olnud üldse NII/SELLINE loll idee...
Koljatid olid päeval liiga head märklauad ning öösel ei näinud fritsud ise kuhu neid suunata, lisaks maksid sihuksed jublakad päris hea mitu reichsmarka.
ReplyDeleteroomikmiin on ilgelt mõnus termin :)
ReplyDeleteFilmi tegevus toimub varem kui sügis 44, pigem kevad 43.
ReplyDelete