Les invasions barbares - Denys Arcand 2003Joonase soovitatud french-canadian draama ei olnud nii haarav kui lootsin. Oli teine liiga french minu maitse jaoks. Tüüpilised prantslaste naljad kus seisvad inimesed kogunevad gruppidesse kädistama või siis keegi pistab pea ukseavast sisse ja teeb: "Kuku!" Film koosnes justkui miniatuuridest millest mõned olid vaimukad ja koomilised, kuid suurem osa soigumine või siis venitavalt jantlik, püüdes aga olla satiiriline ja traagiline. Korralik film, kuid selline Return of the Secaucus 7 või The Big Chill kolmkümmend aastat hiljem, kusjuures iga dekaad on koostise lahjenemisesse oma osa andnud.
Voodihaige vanema mehe narkootikumide kasutus oli muidugi mõnus lüke, kuid ka seda oldi juba french-canadian filmis varem tehtud ja Jean-Claude Lauzon´i Un zoo la nuit´is oli see vaatamata dope´i kergemale raskusastmele hulga mõjuvam. 3/5
Big Chill prantsuse moodi.
Vaatasin seda kunagi ammu PÖFFil, siis jättis selle intelligentne surmateema käsitlus mulle küll sügava mulje. Kes pole näinud, siis soovitaks ikka vadata. Friigifilmi ei maksa oodata, see on euroopalik humanistlik arthouse. Vanainimeste film ühesõnaga ;)
ReplyDeleteKusjuures on tõesti vanainimeste film ja mitte naljaga pooleks.
ReplyDeleteMinul oli see Barbarite sissetung juba aastaid Sisemerega segamini läinud. Minu teada räägib ka viimane surmateema käsitlemisest. No eks tuleb ükspäev ka seda vaadata, esialgu olen väga tugevalt vene lainel.
See Sisemeri oli mu meelest sentimentaalne, pateetiline ila, pardon my french. Igav ja tavaline pealegi.
ReplyDeleteOlgu, jään sind uskuma ja ei võta enam seda filminime suhu.
ReplyDeleteVaata ikka ära ja kirjuta, see puhtalt mu isiklik arvamus. Sisemeri sai ju terve mäe auhindu.
ReplyDeleteSentimentaalne pateetiline ila räägib nagunii kõik, ei hakka filmi otsimisega vaeva nägema. On küllalt muudki kraami.
ReplyDelete