Sunday, April 18, 2010

The Army of Crime

L'armée du crime - Robert Guédiguian 2009

Mulle ei ole mitte kunagi elus need la Resistance filmid meeldinud, ei meeldi Hollandi ega Norra natsidevastast põrandaalust tegevust kujutavad aga kohe eriline vastumeelsus on analoogsete Prantsuse filmide vastu. Kõik on seal aga kõvad vastupanuliikujad aga kus siis olid kui Wehrmacht sisse marssis, lasid vaid oma asumaade elanikel end kaitsta? Kui jänkid ja venelased sakslasi pitsitasid ning sõjategevus Prantsusmaa pinnal lõppema hakkas, olid küll hakkamist täis, nülgisid nüride kääridega "hooradel" juukseid peast, kaebasid naabri peale kes sakslast majutas ning panid kollaborante seina äärde, kuid mürsuplahvatuse ning teel vastu sõita Tiigeri peale tegid kõik resistancijad püksid vedelat täis. Eile filmi vaadates sain ma lõpuks aru ka sellest mis mind veel aastaid sedalaadi kinolugude juures häirinud on. Nimelt on kogu see põrandaalune konspiratiivne vastupanuvõitlemine tugevalt lapsepõlves loetud kangelaspioneeride seiklustele sarnane ja käesolevas linaloos tuleb see veel eriti selgelt esile, on ju siin pooled granaadiloopijatest ja fritzutulistajatest alles koolipoisid. Sarnased on ka sakslaste vastu suunatud terroriaktid, kõik jälgiks nagu sama joonist kus ikka on tavalise miini ja automaattule asemel välja mõelda kavalaid plaane, sättida ja seada lõkse ning teha kümmet hookus-pookust. Annan au, et Prantsusmaa tegi filmi vastupanurakukestest mis koosnesid teiste rahvuste liikmetest, näidates sellega, et ka võõramaalased aitasid nende riiki okupatsioonist vabastada, kuid film hispaania kommunistidest, armeenia kirjanikest ja juudi terroristidest ei ole ikka minu tassike teed. Vaatama hakkasin järgides Koit Raudsepa kõrgendatud huvi teose vastu, kuid erinevalt temast, eelistan mina lahinguväljal toimuvat draamat linnatänavatel toimuvale draamale. 2,5/5
Noor kaardivägi.

11 comments:

  1. Nagu Nürnbergis Ribbentrop küsis imestunult, kui nägi prantslasi ka laua ääres kohta sisse võtvat, et: "Kas teie ka võitsite sõja?"
    Mulle on ammust ajast kõik prantsusepärane südamest vastik tundund, juba nende keel on ilge. Ma pole elus ühtegi mõnusat prantslast kohanud (mitte et ma neid üldse väga palju oleks kohand), Levikas kohatud mõned eksemplarid on küll selles mõttes ehedad prantslased, et üsna eemaletõukavalt vastikud mehed on olnud.

    ReplyDelete
  2. Üks munadega mees ikka prantslastel oli, see suri tõsi küll juba paasada aastat tagasi Püha Helena saarel. :)

    ReplyDelete
  3. High Five Laura !
    French Le sucks el terriblööö ja juba De Gaulle nimi tekitab vastikust...friiks.

    ReplyDelete
  4. Ausõna mul näpp vääratas :D

    ReplyDelete
  5. Ausõna, köögi kraan läks katki ja siis said meie riided märjaks ja me läksime mu magamistuppa, et kuivi riideid otsida ja siis kukkus tema kogemata voodile ja siis kukkusin mina kogemata talle otsa nii, et minu riist läks temale tagumikku. Asõna, nii juhtus!

    ReplyDelete
  6. Rõõm kuulda, et sul toimekas nädalavahetus oli :)

    ReplyDelete
  7. Ahh, mis nüüd mina. Ei minuga juhtu kunagi midagi nii põnevat. Püüdsin siin Little Britain´i vabandava poliitiku juttu järgi seada.

    ReplyDelete
  8. Ma niipalju astun nüüd konnasööjate kaitseks välja, et Tiger hirmutas tol ajal kogu maailmal junni püksi

    ReplyDelete
  9. No ütleme siis, et hobuvanker kolme sakslasega, kellest kaks magasid ja üks hoidis ohje.

    ReplyDelete
  10. adil on õigus - Saksa mehhaanikud põgenesid kabuhirmus, nii kui neile tiigrit näidati.

    ReplyDelete