The Army of Crime

L'armée du crime - Robert Guédiguian 2009

Mulle ei ole mitte kunagi elus need la Resistance filmid meeldinud, ei meeldi Hollandi ega Norra natsidevastast põrandaalust tegevust kujutavad aga kohe eriline vastumeelsus on analoogsete Prantsuse filmide vastu. Kõik on seal aga kõvad vastupanuliikujad aga kus siis olid kui Wehrmacht sisse marssis, lasid vaid oma asumaade elanikel end kaitsta? Kui jänkid ja venelased sakslasi pitsitasid ning sõjategevus Prantsusmaa pinnal lõppema hakkas, olid küll hakkamist täis, nülgisid nüride kääridega "hooradel" juukseid peast, kaebasid naabri peale kes sakslast majutas ning panid kollaborante seina äärde, kuid mürsuplahvatuse ning teel vastu sõita Tiigeri peale tegid kõik resistancijad püksid vedelat täis. Eile filmi vaadates sain ma lõpuks aru ka sellest mis mind veel aastaid sedalaadi kinolugude juures häirinud on. Nimelt on kogu see põrandaalune konspiratiivne vastupanuvõitlemine tugevalt lapsepõlves loetud kangelaspioneeride seiklustele sarnane ja käesolevas linaloos tuleb see veel eriti selgelt esile, on ju siin pooled granaadiloopijatest ja fritzutulistajatest alles koolipoisid. Sarnased on ka sakslaste vastu suunatud terroriaktid, kõik jälgiks nagu sama joonist kus ikka on tavalise miini ja automaattule asemel välja mõelda kavalaid plaane, sättida ja seada lõkse ning teha kümmet hookus-pookust. Annan au, et Prantsusmaa tegi filmi vastupanurakukestest mis koosnesid teiste rahvuste liikmetest, näidates sellega, et ka võõramaalased aitasid nende riiki okupatsioonist vabastada, kuid film hispaania kommunistidest, armeenia kirjanikest ja juudi terroristidest ei ole ikka minu tassike teed. Vaatama hakkasin järgides Koit Raudsepa kõrgendatud huvi teose vastu, kuid erinevalt temast, eelistan mina lahinguväljal toimuvat draamat linnatänavatel toimuvale draamale. 2,5/5

Noor kaardivägi.