Raamat rikkus tõsiselt kohe filmielamust. Esmavaatamisel jättis Jarhead vaimustava mulje, nüüd raamatut lugenuna aga tahaks viriseda ühe ja teise kallal. Raamat on lihtsalt nii kuradima sisutihe, informatiivne ning ääretult aus ja intiimselt lähedane, film aga vaid puudutab neid omadusi õrnalt. Kui ilma raamatut lugemata jätis Jarhead ühe mulje, siis peale algteosega tutvumist tead sa täpselt mida mõtles kirjanik ning kuidas lavastaja oli neid hetki suutnud ekraanile manada. Kahjuks mitte kuigi hästi, film võtab killukese siit ja sealt aga üldplaanis ei joonistu miski selgelt esile, vaataja peab paljuski oma kujutlust kasutades asju juurde mõtlema. Ühesõnaga sõduri hinge ei poeta, kogu sõjaväes teenimine jääb kaugeks emotsionaalse läheduse puudumise tõttu, silma jäävad vaid märgid, kuid neile seletust ei jagata. Ük tähtis moment oli isegi deleted scenes´ide hulka tõstetud, kuigi ööläbi ümber kasarmu jooksmine oleks vähemalt minu arvates andnud kogu pinget ja frustratsiooni hulga paremini esile kui paar filmi sisse jäänud lauset. Väga kahju, et peale Lahesõda tsiviilis toimunud nii vähe tutvustati ja seega jäeti avaldamata tõde, kuidas sõjaskõik, kasvõi ühtegi pauku laskmata, muudab noorte meeste maailmakäsitlust. Anthony Swofford´i raamat on inteligentsetest põmmpeadest kes naudivad jõmlust pakkuvad relvakamraadlust, Sam Mendes´i film aga segaduses tüüpidest kes üritavad olla inteligentsed, kuid põruvad läbi isegi põmmpeadena. Soovitan lugeda raamatut, film on vaid kena illustratsioon. Hea sõjafilm aga sellegi poolest. 3,5/5
Naftaväljadel.
Kusjuures minule jäi filmi vaadates täielikult arusaamatuks miks tüübid enne lahingut juba ära hakkasid pöörama, tuleb välja, et need põhjused lihtsalt jäeti välja.
ReplyDeleteMingi 150 päeva keset kõrba, suvaline passimine ja drill. Räämatus tuli see meeste masendus hulga paremini esile, siin vaid mainiti ära ja kisti paar korda nägu mossi.
ReplyDelete