Red Psalm

Még kér a nép - Miklós Jancsó 1972

Miklós Jancsó filmid mulle väga meeldivad. Alul ei saanud muidugi sellele ta teostes esinevale kaootilist tantsupidu meenutavale liikumisele pihta, esimestes filmides oli see mõne isiku poolt tehtuna koomiline, kuid peale Electra, My Love´i vaatamist olin müüdud mees. Lavastaja oli seal nii oskuslikult loonud müstilise õhkkonna just läbi inimgruppide liikumise ning kreeka tragöödiat sai tänu sellele vaadata justkui muistset riitust kus koreograafiale vahele öeldud sõnad tundusid nõidade pominana ja iga võetud samm astumisena fantaasiasse. Red Psalm´is oli liikumine sarnane ning võttepaik samuti, ometigi oli tegu kübeke nõrgema filmiga ja selles oli süüdi sõnum. Elektra vaimustav müstika oli käesolevas asendatud sotsialismiga, ürgse ja salapäraselt mõjuva musta asemel pakuti seda va punast. Ja selle värvi puhul ma entusiasmi üles ei näita. Siin loomulikult ei saa rääkida mingist kommunismist, sest sisu põhineb Sándor Petőfi loomingul ja lahkab 19. sajandi lõpus toimunud rahvaülestõusu, kuid valmimisaasta sätib töö ikka sinna valgusesse kus parteibossid hoolimata paljastest tissidest ja teose eksperimentaalsest vormist, päid noogutasid ning kiitust jagasid. Minu kui lavastaja tööde austaja jaoks hea film, kuid esmatutvustuseks Miklós Jancsó´ga soovitan Electra´t või The Red and the White´i. 3,5/5

Vereoja.