Noejeolgaesu - Gok Kim, Sun Kim 2005Lugesin Capitalist Manifesto: Working Men of All Countries, Accumulate! kohta kommentaare milles paar korea kino austajat pidasid seda küll väga heaks filmiks, kuid kiitsid vendade Kim´ide hilisemat linalugu Geo-Lobotomy veelgi paremaks. Kuna seegi film oli mul käeulatuses, siis sai õhtuooteks ära vaadatud ning tuleb asjatundjatega nõustuda, teos oli suutnud kogu sotsialistliku sõnumi ning kapitali satiiri hulga vaatajasõbralikumalt, kuid samas ka lõikavamalt edasi anda. Samalaadset sõnumit püüdis näiteks oma filmis Püha Tõnu kiusamine edasi anda ka Veiko Õunpuu, kuid tema puhul mattus kriitika tihti muude märkida ja sahmerdamiste alla ning näiteks minu jaoks jäi rahvas versus rahamaailm teema ta filmis häguseks. Vennad Gok ja Sun lahendavad aga sama ülesande hindele viis ning teevad seda nii lihtsalt ja nappide vahenditega, et pea poisse või noorteks geeniusteks ja korea kino tugevaks tulevikusambaks.
Lihtne lugu. Alkohoolik ärkab ning asub kokku ajama rahasummat, et läbi viia oma ise 30-nda surmaaastapäeva mälestustseremooniat. Linnas ei ole aga kellelgi peale kaevanduste sulgemist tööd ning raha leidmine osutub keerukaks ülesandeks, eriti veel juhul kui mõned kokkukerjatud kupüürid otsustatakse pidulaua hõrgutiste asemel hoopis nurgabaaris odava alkoholi peale kulutada, et siis taas tühjade taskutega uut rahaotsimisretke ette võtma hakata.
Taaskord ei jutusta Kim´id otseselt mõistetavat kurblugu töötusest ja alkoholismist, vaid põimivad minimalistliku mõistuloo sisse elemente fantasy´st ja horrorist. Mängitakse väga oskuslikult narratsiooniga, nimelt jutustab kogu lugu isa vaim kes siis oma kallist poega õpetab, et kuidas raha leida ning mis sõnadega vastu sattuvaid naisi kostitama peaks. 
Samuti kiidan teose relatiivset aja kui mõõtme kasutust, sest kuigi tegevus toimub ühe päeva jooksul, näeb vaataja samaaegselt etendumas poja kümne aasta jooksul tehtut ning kõrvalepõikena veel ka kolmekümne aasta taguseid juhtumisi mis viisid isa surmani ja peategelase venna kadumiseni. Aeg seisab samades riietes, samas kohas ja samal päeval, kuid tegelaste laused reedavad ajahetke mis samas momendis võib olla tunde, päevi ja aastaid ees või taga. 
Fantastiline kinoelamus Koreast. Indiekino tundub ikka meeletut elujõudu ja originaalsust pulbitsevat, napp rahakott sunnib rohkem rõhku ideedele ja sisule panema ning Kim´idel on see tihke täidise tegemine kenasti selge. Originaalne ja otsese julge sõnumiga film. Täiuslik moodne sotsialistlik kino. 5/5
Miljon, kaks, viis või kümme - jooks raha järele ei lõppe kunagi.
Jätan meelde aka äkki aasta pärast saab vaadatud.
ReplyDeleteHe he! See on se minu parodeerimine jah, et ütlen alati nii, et eks tulevikus vaatan.
ReplyDeleteBTW, õpin natuke veel ja siis alustan selle Nankingi filmiga mida te kõik kiitsite. Avastasin, et teos oli juba täitsa olemas ka enne PÖFF´i, ometigi ootasin kogu aeg, et millal reliisitakse. Oh mind sassi.
Mul endal on ka vahel niimoodi. Luban, et vaatan posu samuraifilme, aga ei tule seda isu kuidagi.
ReplyDeleteNankingi sai juba mais vaadatud.
Mul on see sinu soovitatud Love exposure kahediskilise screenerina ka kõrvale pandud. Eks näis...huvi hetkel justkui oleks...
ReplyDeletePS: Jaanuari lõpus tuleb korralik (2 diskiline Euroopa) reliis välja. Kuigi sel screeneril pole ka viga, mõned heliefektid on nö krabedad.
ReplyDeleteJärsku ma siis ootan ära, on ju küllaga muid asju mida vaadata. Tänks teavitamast!
ReplyDeleteIse praegu ootan, et saaks uuesti vaadata.
ReplyDeleteÜks uudis veel, mida ma arvan, et sa ammu tead, aga To uus film on ka nüüd saadaval.
No oli seegi kahe silma vahele jäänud.
ReplyDeleteKas Love Exposure on see, kus kutid plikade seelikualuseid pildistavad?
ReplyDeleteKui sa selliseid lauseid loobid, ei kannata ma jaanuari lõpuni ära, vaid hakkan kohe vaatama. Damn!
ReplyDeletesee samune, see samune.
ReplyDeletePeaks ise ka kursustele minema : http://www.youtube.com/watch?v=HiFJ23EJKHM
Vaatan Elu ja surma linna ning mõtlen esimest lahinkokkupõrget vaadates, et kole täpsed tulistajad need hiinlased, lausa ime, et kaotasid. Kui nende üleloomuliku laskeoskusega on üle pingutatud, kas hiljem siis veel nende kannatuste kujutamisel ka? :)
ReplyDeleteno see koht on natuke imelik, kus gundamid hakkavad hiinlasi ründama.
ReplyDeleteMina ei saanud neist heli puudumise kohtades Love Exposure´is arugi, oleks justkui ima vokaalita sobinudki paremini.
ReplyDeleteSee isa-poeg-raha kolmnurk meeldis mulle väga siin filmis.
ReplyDeletePoeg saab peale mõningast nurumist oma eksnaiselt, keda narrateeriv isa korduvalt litsiks sõimab, väikese rahanutsaka kätte ning isa patsutab talle verbaalselt õlale, et küll ta on ikka hea poeg ja et varsti saab ta sellelt teiselt kasiinosse läinud elupõletajalt oma miljoni woni laenu kahekordselt tagasi. Selle raha eest saab isa auks ikka mehise sööma maha peetud!
"Poeg, kas sa ei lähegi toitu ostma," lausub isa üllatunult, samal ajal kui ta võsuke kuhugi baari lonkab ja seal end täis laseb joota. Siis kaob isa hetkeks helitaustalt ära ega lausu midagi, kuid on peagi taas platsis, püüdes aru saada mis ajahetke meil praegu kujutatakse, sest purjus poeg vestab mingisugust ebaselget lugu kohaliku kõrtsi baaridaamile. Hetk hiljem asub isa aga taas poega kiitma, kuna tema otsustab just sel tähtpäeval taas tööl hakata käima ning et poeg on seda töökohta kohe kindlasti väärt.
Sellest aga, et ta poeg raha maha jõi, isa suurt numbrit ei tee. Peaasi et see potentsiaalne rahasumma, mida pojale kohaliku kapitalisti poolt lubatakse, kasvaks. Filmi lõpupoole on teemaks juba 10 miljon woni, ohoo!
Sihuke aus joodikujant, mis käesolevas filmis põimitakse kokku veel umbes viie muu asjaga (labidamõrvarid, ajanihked, suitsiidilembesed noored hotellivargad) koreapärase žanriülese meisterlikkusega.
Igati viis pluss film ja üks aasta lemmikuid kindlasti, ehkki film ise juba 5 aastat vana.
Mõnus :) :) :), et sulle samuti meeldis. See film demonstreerib taas suurepäraselt, et hea kino tegemiseks on pigem vaja korralikku sisu kui uhkeid kaameraid, võttepaiku ja naeratavaid näitlejaid. No poiste varasem film on muidugi veel odavam ja soovitaksin sul ka see ära kaeda, mitte nii hea, kuid piisavalt.
ReplyDeleteNõustun! Aga! Vaadates antud filmi kaameratööd olen ma täiesti veendunud, et vennad Kim'id suudaksid korraliku kaameraga midagi päris erilist luua. Lähtun siinjuures muidugi oma üdini subjektiivsest kiindumusest igasuguste mahajäetud vabrikute, tehaste ja kaevanduste suhtes.
ReplyDeleteVendade muust loomingust rääkides: kas nende 2008 aasta film Exhausted ka kusagil digitaliseerituna liigub? Ise pole senini leidnud, kahjuks.
Ei ole ette sattunud, kuid ega otsinud ka mitte. Küll aga avastasin, et olen varem vaadanud üht vendade Kim´ide lühifilmi mis mulle ei meeldinud. Võib-olla oleks nüüd teades nende digikasutust väheke põnevam, kuid kahtlen - Suicidal Variations
ReplyDelete